Obsah (9)

§ 4021§ 71§ 199§ 4081§ 175§ 43§ 45§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5583 (18278000776) Menetlus kohtus statsionaarse psühhiaatrilise sundravi a

) § 4021 karistusseadustiku (KarS) § 86 kohus määras:

1. Asendada A. A. Tartu Maakohtu
2. septembri 2018.a. määrusega kohaldatud statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot) vandeadvokaat Mart Sikutile tema poolt A. A. kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. Jätta kaitsjale väljamõistetud tasu riigi kanda.
5. Toimetada käesolev määrus kätte A. A., tema kaitsjale ja Sihtasutus XXX Psühhiaatriakliinikule.
6. Määruse jõustumisel asendada avalikustatud kohtulahendis A. A. nimi ja isikuandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu.
7. ASJAOLUD 1.
8. A.A. on kohaldatud Tartu Maakohtu 04.09.2018.a. määrusega psühhiaatriline sundravi. A.A. viibib sundravil SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. 1.
9. SA XXX Psühhiaatriakliinik on esitanud kohtule esildise, milles taotletakse A.A vaimse seisundi paranemisega talle kohaldatud statsionaarse sundravi asendamist ambulatoorse sundraviga. Koos esildisega on kohtule esitatud: 1) arstliku komisjoni arvamus ambulatoorse sundravi võimalikkuse kohta (tl 2-5p); 2) A.A. vägivallariski hindamine (tl 6-7p); 3) ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaan (tl 13); 4) A.A. nõusolek ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks (tl 14). 1.
10. Arstliku komisjoni arvamuse kohaselt on A.A. kontrollitud keskkonnas käitunud rahulikult, ta ei ole olnud agressiivne ega vägivaldne. A.A. on tekkinud osaline haiguskriitika, ta mõistab ambulatoorse sundravi tingimusi ja on valmis jätkama ravi ambulatoorselt. 1.
11. Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaaniga nähakse ette külastuste sagedus, ravimite kasumine ja raviprotseduuride eesmärk ja sagedus ambulatoorse sundravi korral. A.A. on andnud nõusoleku ambulatoorse psühhiaatrilist sundravi kohaldamiseks. Nõusolekus on märgitud kohustused, mida ravialune peab täitma ravi eesmärkide saavutamiseks ning nende mittetäitmise tagajärjel võidakse ambulatoorne sundravi asendada statsionaarse sundraviga. Ambulatoorse sundravi kohaldamiseks on koostatud raviplaan. 1.
12. A.A. on esitanud kohtule avalduse asja lahendamiseks ilma tema osavõtuta, ühtlasi palus talle kohaldada ambulatoorset sundravi (tl 22). Prokurör asja läbivaatamisel kohtus avaldas, et nähtuvalt arstliku komisjoni arvamusest on A.A. psüühiline seisund püsinud stabiilsena, agressiivsust ei ole esinenud, haiguskriitika on vähemalt formaalsel tasemel olemas. A.A. tunnistab ja teab, et ta põeb paranoilist skisofreeniat ja saab aru, et peab jätkuvalt ravimeid võtma. Tal on väljaspool haiglat kuni toetatud elamisteenusele saamiseni olemas sotsiaalne tugi ja perekonnaga suhted on head. Ambulatoorse sundravi näol on isikul tugi jätkuvalt vabaduses olles olemas, kuna iga 3 nädala tagant peab ta XXX käima, kus kontrollitakse tema ravimite võtmist, saab siin psühhiaatri, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga suhelda. Isik on olnud ka varem ambulatoorsel sundravil ja väitnud, et nüüd on võtnud õppust ja ta on ambulatoorseks sundraviks valmis. Kuna skisofreenia on praegu kontrolli all ja mingeid psühhoose ega luulumõtteid ei ole esinenud, siis on võimalik A.A. suhtes lõpetada statsionaarne sundravi ja asendada see ambulatoorse sundraviga. A.A. kaitsja asja läbivaatamisel kohtus avaldas, et vastavalt ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaanile peab A.A. käima kontrollis iga 3 nädala tagant. Kui ta on kontrollitud keskkonnas, sotsiaalne tugi on olemas ema näol ja kui ta võtab ravimeid ja suudab alkoholist ja kanepist eemale hoida, siis miks peaks inimest kinnises asutuses hoidma. Kaitsja leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning toetab seda ja palub A.A. kohaldatud statsionaarse psühhiaatrilise sundravi asendada ambulatoorse sundraviga.
13. KOHTU PÕHJENDUSED 2.
14. Kohus, tutvunud raviasutuse esildisega ja kohtutoimikus olevate kirjalike tõenditega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et SA XXX Psühhiaatriakliiniku esildis A.A. kohaldatud statsionaarse psühhiaatrilise sundravi asendamiseks ambulatoorse sundraviga kuulub rahuldamisele. 2.2.

§ 4021

lg 1 kohaselt sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvestades võib asendada statsionaarse sundravi ambulatoorsega või 2 ambulatoorse sundravi statsionaarsega, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane

§ 71

lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja, arvestades

§ 4021

lõikes 4 nimetatud erisusi.

§ 4021

lg 3 kohaselt psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Vastavalt KarS § 86 lg 12 psühhiaatrilist sundravi võidakse kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist. KarS § 86 lg 3 kohaselt psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. Vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 17 lg 1 on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise ravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorralduse kohtu poolt KarS § 86 lõike 1 alusel määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel kehtestab sotsiaalminister (PsAS § 17 lg 2). 2.3. A.A. suhtes on Tartu Maakohtu 04.09.2018.a. määrusega lõpetatud kriminaalasi KarS § 25 lg 1, 2 – KarS § 200 lg 2 p 8 järgi sätestatud õigusvastase teo tunnustel

§ 199

lg 1 p 1 alusel ja on kohaldatud tema suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. A.A. viibib SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. Raviasutuse esildisest nähtub, et A.A. vaimne seisund on paranenud, mistõttu taotletakse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi asendamist ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamuse kohaselt on A.A. diagnoositud paranoidne skisofreenia, püsikululine ( F20.00) ja alkoholi kuritarvitamine ( F10.1). Kontrollitud keskkonnas A.A. on käitunud rahulikult, ta ei ole olnud agressiivne ega vägivaldne. A.A. uue vägivallateo toimepanemise risk on mõõdukas, mis tuleneb olukordadest, kus ta on ülemäärases stressiolukorras, mida võimendab alkoholi tarvitamine ja ravimite vähendamine/ravist loobumine. A.A. on tehtud SKA hinnang ja on jõutud järeldusele et ravile lisaks väljaspool kontrollitud keskkonda vajab ta rehabiliteerivaid teenuseid - toetatud elamise ja toetatud töötamise teenus. Ta on järjekorras nendele teenustele. A.A. on tekkinud osaline haiguskriitika, ta mõistab ambulatoorse sundravi tingimusi ja on valmis jätkama ravi ambulatoorselt. Kohtul ei ole alust kahelda arstliku komisjoni arvamuse usaldusväärsuses. A.A. sundravi muutmist, s.o psühhiaatrilise sundravi jätkamist ambulatoorses vormis toetasid kohtus ka tema kaitsja ja prokurör. Raviasutuse poolt on kohtule esitatud ravil viibiva isiku suhtes kohaldatava ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaan ning ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise nõusolek. Sundravil viibiv isik A.A. on avaldanud nõusolekut tema suhtes ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks ja on kinnitanud, et tuleb määratud ajal arsti vastuvõtule ja osaleb määratud raviprotseduuridel ning lubab vajadusel seirata oma käitumist, kontakte ja toimetulekut. 3 Kohus järeldab, et A.A. on psühhiaatrilise sundravi mõjul tervenenud määral, mis võimaldab temale KarS § 86 lg 12 alusel asendada statsionaarse psühhiaatrilise sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga, kuna isik ei kujuta ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist. Kuna kohtumääruse põhjendav osa sisaldab A.A. terviseandmeid, siis on põhjendatud analoogia korras

§ 4081lg-st 2 tulenevalt kohtulahendi avalikustamisel A.A.

nimi ja isikuandmed (isikukood ja elukoht) asendada tähemärgiga. Menetluskulud

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt sundravi kohaldamise muutmise menetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. A.A. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on sundravil viibivale isikule kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust summas 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot). Kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Õigusabi on A.A. isikut silmas pidades antud hüvitamiskohustuseta, mistõttu tuleb õigusabi osutanud kaitsja tasu jätta riigi kanda. Määruse vaidlustamine ja jõustumine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4