← Eesti

1-20-8984/8

Obsah (5)§ 201§ 209§ 64§ 65§ 68

1-20-8984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8984 (19230100348) Kohtunik Mairi He

§ 201

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav Janek Mõttus isikukood: 38507046013; EV kodanik; asukoht: kannab karistust Viru vanglas; x; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 4: viimati Harju Maakohtu 09.11.2018. a otsusega

§ 209

lg 2 p 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi karistati

§ 64lg 1 alusel liitkaristusega, milleks oli 3-aastane vangistus. Eeltoodud karistust vähendati Kr

MS 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning karistuseks sai 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 29.05.2018.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, milleks oli 1 aasta 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust, millest arvati maha Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ärakantud karistus, s.o 3 kuud 14 päeva ning

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud 1 päev.

Kandmisele kuulus seega vangistus 2 aastat 9 kuud 15 päeva. Kaitsja Kristina Isokoski 1 1-20-8984 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janek Mõttus

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 kuud.

2.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 9 kuud ja 15 päeva, suurendades raskeimat karistust ning mõistes liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 kohaselt arvestada väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Janek Mõttuse karistuse kandmise alguseks lugeda tema Soome Vabariigis kinnipidamise päev, s.o 16.05.

  1. Asitõend: Janek Mõttuse ning J Pi käekirja ja allkirja proovid (asuvad kriminaaltoimiku I köite tagaküljel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  2. Kannatanu x AS esitatud tsiviilhagi 8308,80 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt Janek Mõttuselt kannatanu kasuks 8308,80 eurot, mis tuleb Janek Mõttusel hüvitada kannatanu x AS arveldusarvele nr x, märkides selgitusena „Janek Mõttus, kriminaalasi 1-20-8984, tsiviilhagi hüvitamine”.
  3. Välja mõista Janek Mõttuselt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel käekirja ekspertiis 564 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 293 eurot, s.o kokku 857 eurot.
  4. KrMS § 180 lg 3
  5. lause alusel tuleb Janek Mõttusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub tasumisele 71,41 eurot ja
  6. kuul 71,49 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 S AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Janek Mõttus, kriminaalasi 1-20-8984, menetluskulud“ ja viitenumber
  7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  8. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile ning edastada Viru Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  9. peatüki
  10. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega 2 1-20-8984 KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Janek Mõttust süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud omastamise ja kelmuse ning on 29.05.
  11. a Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud

§ 201lg 2 p 1 järgi ja 09.11.2018.

a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud muuhulgas

§ 209lg 2 p 1 järgi, pööras 20.06.2018.

a tema valduses olnud x AS-ile kuulnud maastur Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x enda kasuks. Täpsemalt sõlmisid 27.01.2017 x AS ja x OÜ järelmaksuga müügilepingu nrx, mille esemeks oli eeltoodud maastur Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x. 26.03.

  1. a sai eelnimetatud sõiduki enda valdusesse Janek Mõttus, kes 27.03.2018 sai ka x OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks. Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ning liisinguandja ütles liisingulepingu üles 06.06.
  2. a ning palus vara tagastada. Janek Mõttus oli liisingulepingu ülesütlemisel x OÜ ainsaks juhatuse liikmeks. x AS hakkas liisingulepingu eset otsima x OÜ abil. x OÜ võttis ühendust Janek Mõttusega ning Janek Mõttus lubas Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x tagastada 20.06.
  3. a, kuid tegelikkuses seda ei teinud. Seejuures andis Janek Mõttus korduvaid lubadusi sõiduki tagastamiseks, kuid sõidukit ikkagi ei tagastanud. Muuhulgas teatas Janek Mõttus, et viis sõiduki x, Tallinn parkimisplatsile, kuid tegelikkuses mootorsõidukit seal ei olnud. Sellest tulenevalt on alust arvata, et Janek Mõttus on mootorsõiduki toimetanud asukohta, mida omanik ei tea. Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x asukoht on x AS-ile endiselt teadmata. Sellise tegevusega on Janek Mõttus pööranud x AS-le kuuluva vara enda kasuks ning jätnud seadusliku omaniku mootorsõidukist kestvalt ilma, millega tekitas x AS-le kahju summas 8308.80 eurot. Janek Mõttus olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Janek Mõttus, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Janek Mõttusele mõistetavaks karistuseks

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9/üheksa/ kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel moodustada liitkaristus 09.11.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 9 kuud 15 päeva, suurendades kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistust 6 /kuue/ kuu võrra ning mõistes liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat 3 /kolm/ kuud 15 /viisteist/ päeva vangistust. 3 1-20-8984 Seejuures arvestades, et isik peeti kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistuse kandmiseks kinni Soome Vabariigis 16.05.2020 ning

§ 68

lg 1 kohaselt tuleb arvestada väljaandmisja loovutamisvahistuses viibitud aeg karistusaja hulka, millest tulenevalt tuleb ka käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse kandmise alguseks lugeda 16.05.2020. Menetluskulud Kaitsjatasu kohtueelses menetluses 266 eurot /kd II tl 77/. Käekirja ekspertiis 564 eurot /kd I tl 167/. Sundraha jätta välja mõistmata, tuginedes Riigikohtu lahendis 3-1-1-24-11 märgitule, mille kohaselt olukorras, kus riik on menetlenud sama isiku osas käivaid kriminaalmenetlusi erinevates menetlustes (Janek Mõttuse puhul lisaks ka kohtulahendid 1-17-1902, 1-18-8202), kus need oleks tulnud liita ühte menetlusse, siis mitmekordne sundraha välja mõistmine igas menetluses eraldi oleks isiku õigusi liialt riivav. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista Janek Mõttuselt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 830 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi aluseks on

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolud ning esemeks tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Janek Mõttus kohustub tasuma kannatanu S AS arveldusarvele (S AS nr x) kahju summas 8308,80 eurot. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Janek Mõttus

§ 201lg 2 p 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, tsiviilhagi vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid Janek Mõttuse ning J Pi käekirja ja allkirja proovid (asuvad kriminaaltoimiku I köite tagaküljel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.