Obsah (6)

§ 424§ 74§ 75§ 65§ 68§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8396 (1928400328) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsus Ailar Järvo

§ 424

lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva, tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo Süüdimõistetu Ailar Järvoja (isikukood: 39110146022; elukoht: XXX) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku lisakohustuse määramiseks. erakorraline ettekanne Ailar Järvojale 2.

§ 74

lg 4 ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Ailar Järvojale katseajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi.

1. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
2. Ailar Järvoja on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-19-8396 Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsusega

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.10.2017.a.

otsusega Ailar Järvojale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning Ailar Järvojale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 22.-23.08.2019, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja Ailar Järvojal loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Ailar Järvojale määrati katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ailar Järvoja ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Ailar Järvojale katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel võttis süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 73

lg 4,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustati Ailar Järvoja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

§ 75

¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Ailar Järvoja keha külge.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ailar Järvoja kohta. Ettekandest nähtuvalt Ailar Järvoja vereproovi tulemuste kohaselt liigtarvitab alkoholi. Tema vereproovi tulemus on tõusnud ning vereproovide tulemused on olnud järgnevad: 06.03.2020 CDT = 2,4 %; 29.07.2020 CDT = 1.9 %; 29.10.2020 CDT = 5,0 %. Samuti ei tulnud Ailar Järvoja 21.07.2020 kokkulepitud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuna oli vahetanud ametnikult luba küsimata elukohta ja puudus transpordi võimalus. Isik väitis samuti, et oli haige, kuid polnud esitada arstitõendit. Esmase alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava vereproovi tähtaeg oli 07.02.2020, kuid vereproov sai tehtud alles 06.03.
2. Järgmise vereproovi hiliseim tähtaeg oli 06.06.2020, kuid 24.07.2020 seisuga oli vereproov tegemata. Esmakohtumine Ailar Järvojaga toimus 29.01.2020 elektroonilise valve paigaldamisel. Isikule tutvustati nii elektroonilise valvega kaasnevaid kohustusi ja kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Isikule anti ka kirjalik meeldetuletus, et peab tegema esimese vereproovi enne 07.02.
3. Isikule kohaldati elektroonilist järelevalvet perioodil 29.01.-27.03.
4. Esines üksikuid kõrvalekaldeid ajakavast, mis tulenesid hooldusaluse hooletusest. Ametnik reageeris kõrvalekalletele suuliste hoiatustega ning hooldusalune korrigeeris enda käitumist. Ailar Järvojaga on toimunud 12 kohtumist ning tulenevalt COVID-19 eriolukorrast 4 registreerimist telefoni vahendusel. Hooldusalune on jätnud registreerimisele tulemata ühel korral, kuna oli vahetanud elukohta ning puudus transport ning muutnud vastuvõtu aega kahel korral. Ailar Järvoja on vahetanud elukohta kahel korral. Elektroonilise valve perioodil esitas isik selleks ettenähtult avalduse, mis ka rahuldati. Täpselt teadmata ajal tõsteti hooldusalune juulis 2020 kodust välja ning isik oli mõnda aega ilma kindla elukohata. Samuti vahetas sel perioodil 2 telefoni numbrit. Isik ametnikku ei teavitanud muutustest ning 21.07.2020 registreerimisele ei ilmunud. Ametnik küsis hooldusaluselt meili teel telefoninumbrit, kuid isik kohale ei ilmunud ning telefoni teel lepiti kokku aeg 23.07.2020, kuhu ta samuti ei ilmunud. 23.07.2020 kontakteerus ametnikuga hooldusaluse XXX, kes teatas, et Ailar Järvoja ei jõua vastuvõtule perekondlikel põhjustel. Hooldusalune tuli vastuvõtule järgmisel päeval ning keeldus registreerimisele mitte ilmumiste tagamaadest rääkimast. Samuti keeldus rääkimast, miks ta elukohast välja tõsteti. Ailar Järvoja väitis, et mõnda aega puudus kindel elukoht, kuid käesolevalt elab XXX. Ailar Järvojale tehti kirjalik hoiatus registreerimiskohustuse rikkumise ja elukohaks loa mitte taotlemise tõttu. Vereproovi tegemata jätmist põhjendas hooldusalune raha puudumisega. Samas tõi välja, et tööd pole otseselt otsinud. Tõi töö otsimise takistuseks elukohast transpordi võimaluste puudumise. Mitmel korral oli arutlusel XXX tööle minek, kuna isik varasemalt seal olnud ning omab sinna ka sissekirjutust. Ailar Järvoja lükkas ka seda erinevatel põhjustel korduvalt edasi. Ailar Järvojale tehti kirjalik hoiatus enda võetud ja kohtupoolt pandud kohustuse rikkumise eest. Ailar Järvoja käis mitmel korral Viljandi haiglas alkoholi tarvitamise häirete kabinetis, kuid ravi ei soovinud. Esmase hindamise kohta isik dokumenti ei esitanud, kuna unustas selle küsida. Ametnik sai kinnituse isiku seal käimisest telefoni teel seoses elektroonilise valve ajakava kontrollimisega. Ailar Järvoja suunati sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis on mõeldud toetamaks alkoholi tarvitamise vähendamist. Isik läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 11.03.2020 – 06.07.
5. Isikust mitteolenevatel põhjustel programmi läbiviimine katkes pärast esimest kohtumist, kuid jätkus alates 01.06.
6. Isik osales kõigis tundides, puudumisi ei olnud. Kodused töid tegi ettenähtul. Isiku sõnul tarvitab ta alkoholi peamiselt, et oleks lõbus ja igavusest. Himu tekitavad ka ilusad ilmad või see kui teised joovad. Isiku sõnul ei ole tal palju tegevust ja joomine peletab igavuse. Lisaks mõjutab isiku tarvitamise käitumist tugevalt seltskond, milles isik lävib. Tegemist on seltskonnaga, kus tarvitatakse palju alkoholi ning on ka probleeme seadusekuulekusega. Isiku sõnul ta mõistab, et mõistlik oleks sellest seltskonnast eemal hoida, kuid ütleb, et siis tal ei olekski nii kellegagi suhelda. Lisaks on isik enda sõnul väga kergesti mõjutatav ning puudub kannatus pikema perioodi vältel enda eesmärkidest kinni pidada. Isik on endale seadnud eesmärgiks täiesti alkoholi tarvitamisest loobuda. Sellele aitaks isiku sõnul kaasa tegevuste leidmine ja Soomes elamine. Isik on kindel, et Soomes töötamine ja Eestis kindlast seltskonnast eemalolek tagab edu, sest see on ka varem nii olnud. Isikule meeldib trenni teha ja seda tegevust saaks kasutada asendustegevusena, kuid kuna puuduvad sõbrad, kellega koos trenni teha, siis kaob motivatsioon selleks. Isiku käitumisest ja hoiakust on näha, et tarvitamise käitumise muutmine on talle väga tähtis, kuid puudu jääb enesekindlusest – teadmised ja oskused abi leida või kasutada erinevaid meetodeid. Isik on enda probleemi suhtes väga aus ja tunnistab seda täielikult. Psühholoogi poole pöörduda ei soovi, kuid näeb vajadust kellegagi vestlemiseks. On soovinud alkoholikeeldu, s.t otsinud võimalust tarvitamises muutust tuua, lootes, et keeld distsiplineerib rohkem. Isikule programmis osalemine sobis. Pärast programmi läbimist on Ailar Järvoja analüüsivõime paranenud ning ta teadvustab enda ohu kohti ja järjepidevuse puudumist. Ailar Järvoja on enda sõnul teinud korrektuure suhtlusringkonnas ning teadlikult väldib alkoholi liigtarvitajaid ning asukohti, kus neid kohata võib. Ailar Järvoja asus 15.08.2020 ametlikult tööle XXX OÜ-s ning enda sõnul teeb võimalikult palju ületunde, et ei jääks aega igavust tunda. Samuti on tööobjektid üle Eesti, mis toetab teda kuritegelikest sõpradest eemale hoidmisel. Samas tunnistab hooldusalune, et pärast tööpäeva siiski tarvitab lahjat alkoholi lõõgastuseks. Viimast kõrgenenud CDT näitu põhjendas hooldusalune sünnipäeva ajal rohkelt kange alkoholi tarvitamisega. Hooldusalune leiab, et peab alkoholist loobuma ning avaldab lootust, et alkoholi tarvitamise keeld annaks talle selleks sammuks ka piisavalt tuge. Lähtuvalt eelnevast on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata Ailar Järvojale täiendavalt kohustus mitte tarvitada alkoholi. Ailar Järvoja analüüsivõime on katseaja jooksul paranenud ning hooldusalune teadvustab enda ohu kohti ning millist tuge vajab enda käitumise parandamiseks. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
7. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsusega on Ailar Järvoja süüdi mõistetud

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.10.2017.a.

otsusega Ailar Järvojale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning Ailar Järvojale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 22.-23.08.2019, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja Ailar Järvojal loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Ailar Järvojale määrati katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ailar Järvoja ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Ailar Järvojale katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel võttis süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja 4 tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 73

lg 4,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustati Ailar Järvoja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

§ 75

¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Ailar Järvoja keha külge. Kriminaalhooldusametniku Kaile Keldo poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse Ailar Järvojale ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu 06.03.2020 CDT = 2,4 %. 29.07.2020 CDT = 1.9 %; 29.10.2020 CDT = 5,0 %. Synlab vereanalüüsi vastus nr 101415-1 (tl 78p) tõendab, et Ailar Järvoja veremarkeri näit oli 06.03.2020 2,4%. SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute väljatrükilt (tl 79) nähtub, et 29.07.2020 Ailar Järvoja veremarkeri CDT = 1.9 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 143715-1 (tl 79 p) kohaselt oli 29.10.2020 Ailar Järvoja CDT näit 5,0 %. Kuna Ailar Järvoja oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult

§ 75lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%.

Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 23.07.2020 on Ailat Härvoja oma kirjalikus seletuses märkinud, et ei ilmunud vastuvõtule perekondlikel põhjustel (tl 76 p). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik Ailar Järvoja kirjalikult hoiatanud registreerimiskohustuse rikkumise ja kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukoha vahetamise tõttu (04.08.2020) ning alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereproovi andmise kohustuse rikkumise tõttu (04.08.2020). Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on Ailar Järvoja poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata Ailar Järvojale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja edukat kulgu peamiseks takistavaks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks. 5. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata Ailar Järvojale

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata

§ 74

lg 4 ja

§ 75lg 2 p 2 alusel Ailar Järvojale täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või 5 seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6