Obsah (5)

§ 62§ 131§ 108§ 118§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 19. november 2020, Tartu 3-19-515 Haldusasja number Haldusa

) § 62 lg 2 alusel. Ka

1. juuni
2. a taotluse (tl 56) täiendavate tõendite väljanõudmiseks vastustajalt jätab ringkonnakohus rahuldamata, sest need ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku. Kaebaja on taotlenud täiendavate haiguslugude väljanõudmist vastustajalt (tl 56, p). Ringkonnakohus ei pea neid tõendeid asjakohasteks, sest suures osas ei puuduta need vaidlusalust ajavahemikku ega tõenda seda, et kaebaja ei olnud võimeline ilma istumisvõimaluseta värskes õhus viibima, seega ei oma need asjas tähtust ja kohus ei pea nende tõendite kogumist vajalikuks.
3. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse
4. juuli
5. a ja
6. oktoobri
7. a videosalvestiste väljanõudmiseks vastustajalt ning vanglaametnikelt tunnistuste võtmiseks. Salvestistelt peaks nähtuma, et ametnikud ei reageerinud koheselt kaebaja palvele jalutuskäik katkestada, sest pink oli must. Ametnike tunnistused kinnitaksid eelviidatut. Ringkonnakohus ei pea taotluse rahuldamist põhjendatuks. Isegi kui sellised olukorrad kahel korral on juhtunud, ei aita see kaasa asja lahendamisele. Tulenevalt

§ 62lg-st 2 võtab kohus vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Kaebuses viidatud ajavahemikul sarnast olukorda ei olnud, mistõttu ei oma videosalvestised asja lahendamisel tähtsust. 16. Kaebaja taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata.

§ 131

lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kaebaja taotleb istungi korraldamist, et perearst, kui spetsialist saaks vastata kohtu küsimustele. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kaebaja perearstilt selgitusi küsida. Sellest tulenevalt puuduvad asja lahendamisel sellised küsimused, mille lahendamiseks oleks vajalik korraldada kohtuistung. Asja lahendamine kirjalikus menetluses on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest võimaldab asjas otsusele jõuda märksa kiiremini ning menetlusosalisi vähem koormavalt. Neil põhjustel jääb kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata. 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas

1. augusti
2. a määrusega kaebajale halduskohtu poolt antud 5 menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kaebaja menetluskulud (riigilõiv 19,20 eurot) Eesti Vabariigi kanda. 18.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 6