) § 23 lg-le
lg 2 p-de 1-3 alusel samal päeval 48 tunniks kinni, kuivõrd isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. X on Eestis kriminaalkorras karistatud kuuel korral, millest kehtivad on kolm järgnevalt kirjeldatud kriminaalkaristust. Viru Maakohus tunnistas 19.05.
p-le 4, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. PPA ei tugine üksnes isiku karistatuse faktile, vaid kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Isiku korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult kohustust lahkuda. Samuti esineb
p 6 kohaselt välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. Xil puudub kehtiv reisidokument ning Viru Vangla on PPA-le edastanud kirja, millest nähtub, et isik ei soovi endale ise tagasipöördumistunnistust hankida, kuivõrd ei soovi Venemaa Föderatsiooni lahkuda. Isiku keeldumist kaasa aidata enda väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel saab tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. PPA-l on alus arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. Seega on täidetatud
PPA arvates nähtuvad eelnevast põhjused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alusel ning see kaalub üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Xi osas ei ole põgenemisohust tingituna võimalik kohaldada
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.
Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna PPA tunnistas Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas kolmeaastast sissesõidukeeldu, siis puudub isikul Eestis viibimiseks õiguslik alus. Eestis viibimise õiguslikku alust ei tingi PPA 27.04.2020. a otsusega seonduv kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-20-915), kuivõrd otsuse kehtivust või täitmist ei ole peatatud. Xi Eestis viibimise õiguslikuks aluseks ei ole ka isiku tähtajalise elamisloa taotluse menetlus, mille PPA seoses poolelioleva haldusasjaga peatas.
lg 3 kohaselt välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Seega puudub Xil hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. X peeti
lg 2 p-de 1-3 alusel kinni 02.11.2020 ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Käesolevas asjas taotles PPA Xi kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kõigil kolmel alusel. PPA sisustas
lg 2 p-s 1 märgitud põgenemise ohtu
p-de 4 ja 6 kaudu.
p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus.
p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017. a määrusest asjas nr 3-3-1-93-16 peab
p 4 ja 6 kohaldama koos
esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama.
kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. 5. Vaidlus puudub selles, et X on kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud karistuseks vangistus. PPA leiadis, et isiku korduv süütegude toimepanek näitab tema suhtumist Eesti Vabariigi seadusandlusesse ning annab aluse arvata, et ta ei täida vabaduses viibides vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku varasemat käitumist arvestades võib isik kujutada ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule, kuid see ei ole veel
-is põgenemisohtu kinnitavaks asjaoluks. Võimalus pidada isikut kinni avaliku korra ja julgeolekuga seonduvatel põhjustel ei saa rajaneda direktiivil 2008/115/EÜ (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-357/09, p 70). Sellist alust ei ole sätestatud ka
§-s 68. PPA taotluses esitatud põhjendused ei näita veenvalt ära, kuidas isiku varasem käitumine kinnitab asjaolu, et ta võib põgeneda või hoiduda väljasaatmismenetlusest kõrvale või takistada seda. Üksnes asjaolu, et isik ei ole varasemalt õiguskorda järginud ja on pannud toime kuritegusid ei 3 tähenda, et isikul esineb põgenemise oht. Seega on PPA järeldus põgenemisohu kohta
Samuti ei kinnita põgenemisohu esinemist asjaolu, et Xi selgituste kohaselt ei soovi ta Venemaa Föderatsiooni lahkuda ning et ta ei aita kaasa endale väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele. Arvestades, et isik on pikaajaliselt viibinud Eestis ning et tal elavad Eestis lähedased, on mõistetav, miks ta Eestist lahkuda ei soovi. Isiku soovist Eestisse jääda ei saa järeldada, et ta kavatseb põgeneda või väljasaatmist takistada. Samuti ei saa isiku selgitust Eestisse jäämise tahte kohta käsitleda
p 6 mõttes teadaandena, et ta ei täida lahkumiskohustust ka siis, kui vaidlustatud haldusakti kohtumenetluses ei tühistata. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega ning kohtu hinnangul ei ole PPA esitanud kohtule veenvaid kaalutlusi, mis kogumis võimaldaksid põgenemise ohtu pidada sedavõrd tõenäoliseks, et vajalik oleks sellel põhjusel isik kinnipidamiskeskusesse paigutada. 6. Kuigi isiku kinnipidamist ei õigusta põgenemise oht, on täidetud
Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Vaidlus puudub selles, et Xil puudub kehtiv reisidokument. Isiku selgituste kohaselt esitas ta Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotluse passi saamiseks, kuid jättis taotlemise riigilõivu tasumise nõude tõttu pooleli. Kohus mõistab, et isikul võisid puududa rahalised vahendid passi taotlemiseks, kuid tal oli võimalik hankida endale seejärel tagasipöördumistunnistus. Arvestades, et X oli teadlik lahkumisettekirjutuse kehtivusest ja sellest tulenevast kohustusest, pidi ta mõistma tagasipöördumistunnistuse taotlemise ja kaasaaitamiskohustus täitmise vajadust. PPA 27.04.
Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu saab PPA lisaks viimati nimetatud kinnipidamise alusele tugineda ka Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele kui isiku kinnipidamise alusele ehk
a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11).
lg 2 p-s 2 sätestatud kaasaaitamiskohustus on avatud sama seaduse § 264 lg 1 p-des 1-4, milles esitatakse mitteammendav loetelu kaasaaitamistoimingutest.
lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele. Kohus möönab, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tuginemine eeldab samuti üldjuhul dokumentide taotlemise kohustuse täitmata jätmist ning on
Samas ei välista
lg 2 p 3 koosseisu täitmine samaaegselt ka
Seadusandja ei ole 4 piirdunud
lg 2 p 2 puhul kaasaaitamiskohustusena üksnes
Asjaolu, et kohustuse rikkumise tagajärjeks on selles asjas ka tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumine ei tähenda, et puudutatud isik oleks
lg 2 p-s 2 ja
Seetõttu saab PPA samaaegselt tugineda
lg 2 p-dele 2 ja 3, kui puudutatud isik dokumentide hankimisele nõuetekohaselt kaasa ei aita. Praegusel juhul ei oleks
lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ja kuigi PPA taotluses kirjeldatud asjaolud ei kinnita isiku põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine isiku senist vähest koostöötahet arvestades põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Eeltoodut ei kaalu üles asjaolu, et isikul on Eestis elamiskoht ja lähedased. Seega on Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud ja proportsionaalne. Halduskohus märkis ka, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt RKHK 29.01.
lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohtuistungil seletas määruskaebuse esitaja, et vangistuses olles lõppes tal ära Vene Föderatsiooni passi kehtivus. Pass jäi välja andmata põhjusel, et määruskaebuse esitaja ei saanud tasuda riigilõivu. Kohus ei andnud sellele asjaolule hinnangut. Määruskaebuse esitaja pöördus ka PPA poole tähtajalise elamisloa väljaandmise taotlusega, kuid PPA peatas antud taotluse läbivaatamise kuni kohtulahendi jõustumiseni asjas 3-20-
lg 2 p-s 2 sätestatud kaasaaitamiskohustus on avatud sama seaduse § 264 lg 1 p-des 1-4.
lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele. Vastustaja hinnangul kinnitab tagasipöördumistunnistuse taotlemisest keeldumine, et isik ei ole nimetatud dokumendi saamiseks teinud haldusorganiga piisavalt koostööd. Seega ei ole isik täitnud
12. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei ole
lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.
Vastavalt
lg-le tagatakse 6 väljasaadetavale tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus.
lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab kinnipidamiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.
lg 4 kohaselt
lg-s 3 nimetatud isik on kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja suunama ta ravile, kui väljasaadetava terviseseisund ei võimalda kinnipidamist kinnipidamiskeskuses või tema Eestist väljasaatmist. Seega on tervishoiuteenuse osutamine kinnipidamiskeskuses tagatud täies mahus. Pealegi oleks vabaduses viibides tervishoiuteenuste kättesaadavus Xile raskendatud, kuna ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta ja seega ei omaks ta õigust tasuta plaanilisele arstiabile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-t 1 ja
lg 2 p-e 2 ja 3, tuvastades määruskaebuse esitaja suhtes esinevad
lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused ning kinnipidamise kooskõla lg-s 1 nimetatud põhimõtetega. Samuti on Tartu Halduskohus vaidlusaluses määruses 7 ammendavalt põhjendanud määruskaebuse esitaja kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajalikkust ning hinnanud kinnipidamise proportsionaalsust. 17. Vaidlust ei ole selle üle, et Xil puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus. Seetõttu esitas PPA halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt
lg-le 1.
lg 11 kohaselt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad
lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
§ § 15 lg 2 võib välismaalast kinni pidada, kui
-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemisoht ja/või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. Vaidlusaluses määruses leidis halduskohus, et kuigi isiku kinnipidamist ei õigusta põgenemise oht, on tema kinnipidamise alusena täidetud
lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused ning Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. 18. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et halduskohus pole selgitanud ega kaalunud, milles seisneb kaasaaitamiskohustuse rikkumine ning igal juhul ei saa selleks pidada olukorda, kui isikul jääb passi saamiseks riigilõiv tasumata.
lg 2 p-s 2 sätestatud kaasaaitamiskohustus on avatud sama seaduse § 264 lg 1 p-des 1-4, milles esitatakse mitteammendav loetelu kaasaaitamistoimingutest.
lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele. Halduskohus on Xi-poolset kaasaaitamiskohustuse rikkumist analüüsinud määruse p-des 11 ja 13 ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega. Halduskohus ei pidanud kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks seda, et määruskaebuse esitajal jäi kodakondsusjärgse riigi pass saamata riigilõivu tasumata jätmise tõttu, vaid leidis, et kuigi isikul võisid puududa rahalised vahendid passi taotlemiseks, oli tal võimalik hankida endale seejärel tagasipöördumistunnistus, mida X aga ei teinud. Arvestades seda, et X oli teadlik lahkumisettekirjutuse kehtivusest ja sellest talle tulenevast kohustusest lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki, pidi ta mõistma ka tagasipöördumistunnistuse taotlemise ja kaasaaitamiskohustuse täitmise vajadust. Vaidlust ei ole ka selles, et Viru Vangla edastas PPAle Xi 15.10.2020. a kirja, millest nähtub, et ta ei soovigi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei taha lahkuda Eestist Vene Föderatsiooni. Tagasipöördumistunnistuse taotlemisest keeldumine näitab, et määruskaebuse esitaja ei ole nimetatud dokumendi saamiseks teinud PPA-ga koostööd ja ei ole seega täitnud
Eeltoodu alusel tuleb nõustuda PPA seisukohaga, et selline käitumine annab aluse arvata, et ka vabaduses viibides ei pruugi X iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib pigem hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. 19. Lähtudes eeltoodust ja ka PPA poolt halduskohtule esitatud taotluses välja toodust nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesoleval juhul ei ole
lg-s 2 sätestatud leebemate 8 järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse jne) kohaldamine määruskaebuse esitaja suhtes tõenäoliselt tulemuslik. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020. a määruses haldusasjas nr 3-19-1274 näiteks leidnud, et: „Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema efektiivne – see peaks eesmärgipäraselt tagama ka lahkumiskohustuse täitmise. Teisisõnu ei oleks isiku kinnipidamine proportsionaalne eelkõige juhul, kui sama eesmärki (st lahkumiskohustuse täitmist) oleks sama tõhusalt võimalik saavutada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega.“ Xi eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek, sealhulgas katseaja jooksul ning oma ema suhtes Kohtla-Järvel Sõpruse 8b-32 asuvas korteris, mida määruskaebuse esitaja käsitleb määruskaebuses talle kuuluva eluasemena ja näeb ühe põhjusena (kindla elukoha olemasolu) selleks, miks teda ei oleks pidanud kinnipidamiskeskusesse paigutama, näitab tema suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult kohustust Eestist lahkuda. Xi varasem süstemaatiline seadusevastane käitumine ja sõltuvusprobleemid ei tekita tema suhtes usaldust, mis võiks anda põhjust eeldada, et isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks on saavutatav
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, mistõttu on tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine igati proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). 20. Mis puudutab määruskaebuse esitajal terviseprobleemide esinemist, siis ka need ei muuda tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks, sest vastavalt
lg-le 1 tagatakse väljasaadetavale tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus.
lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab kinnipidamiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.
lg 4 kohaselt on
lg-s 3 nimetatud isik kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja suunama väljasaadetava ravile, kui väljasaadetava terviseseisund ei võimalda kinnipidamist kinnipidamiskeskuses või tema Eestist väljasaatmist. Seega on tervishoiuteenuse osutamine ka kinnipidamiskeskuses tagatud täies mahus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.