← Eesti

2-20-2146/23

Obsah (8)§ 637§ 405§ 178§ 238§ 438§ 230§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-2146 Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi Flag

) § 367 järgi rahuldamisele. APELLATSIOONKAEBUS

  1. Kostja esitas maakohtu otsusele 05.10.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus selgelt ebaõigesti tõendeid, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebus

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtta.

Kostja on tõendanud, et esinenud tehniline rike oli tootja defekt, samuti seda, et tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Lisaks on kostja piisavalt tõendanud, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis kostja 3

(5)sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et kostja vastuväited on tõendamata. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule täiendavad tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

13. Hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude suurust ja täidetud on

§ 178

lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 18).
  3. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks, samuti ei ületa kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud 200 eurot. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Sealhulgas ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
  4. Maakohus asus kostja poolt kohtule esitatud tõendeid hinnates seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Samuti asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Eeltoodut ja Euroopa Kohtu praktikat arvestades leidis maakohus, et puuduvad asjaolud, mis vabastaksid kostja määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi hüvitise maksmise kohustusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et maakohus on selle järelduse tegemisel selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
  5. Ringkonnakohus viitab, et maakohus on 06.07.2020 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 (p 19) märkinud, et kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (

§ 238lg-d 1–4).

Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (

§ 438lg 1).

Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st

§ 230

lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks olla ka kostja väide, et talle oli üllatuslik, et maakohus ei loe esitatud tõenditega tema vastuväiteid tõendatuks, ega sellest tulenev soov esitada apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid. 4

(5)17. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus ja tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks. 18. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.