1-20-8071 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Alustamata kriminaalasja number 18. november 2020 Tallinn, kirjalik menetlus 1-20-8071
(20700000031)Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
- oktoobri 2020 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXXXX; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti
- novembril 2020 XX riigi õigusabi taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, et vaidlustada advokaadi vahendusel KrMS § 208 lg 1 korras riigi peaprokuröri
- oktoobri 2020 kaebuse rahuldamata jätmise määrust alustamata jäetud kriminaalasjas nr
- Tallinna Ringkonnakohus jättis
- novembri 2020 määrusega XX taotluse käiguta ja kohustas teda esitama hiljemalt
- novembriks oma majandusliku seisundi teatise. XX esitas ringkonnakohtule tähtaegselt majandusliku seisundi teatise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et XX riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ta ei ole riigi õigusabi saamiseks õigustatud isik.
- Riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt taotleja maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi 1
(2)1-20-8071 taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.
- Algselt ei esitanud XX ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist, kuigi see on riigi õigusabi taotlemisel RÕS § 13 lg 1 järgi kohustuslik. Ringkonnakohus jättis XX taotluse käiguta ja kohustas teda esitama majandusliku seisundi teatise. Taotleja esitas teatise, milles ta on igas lahtris märkinud venekeelselt sisuliselt eitavalt. Nii on XX deklareerinud ringkonnakohtule, et tal puudub vara, sissetulekud, kui ka igasugused kulud. Olgugi, et XX on kinnipeetav vanglas ja selliselt riigi ülalpeetav, tekitas ringkonnakohtunikus kahtlusi, kas XX-l tõepoolest vanglas viibides ei teki kulusid ega esine tulusid. Kahtluse kontrollimiseks tegi ringkonnakohtunik päringu XX Tallinna Vangla vabakasutuskonto andmetega tutvumiseks perioodi
- august 2020 kuni
- november 2020 kohta. Päringu tulemustest selgub, et XX on majandusliku seisundi teatises esitanud kohtule eksitavaid andmeid oma tulude ja kulude kohta. Nimelt, kontol toimunud tehingutest nähtuvalt oli XX konto algjääk augustis 557,65 eurot. Sellest summast on XX teinud regulaarselt sisseoste vangla kauplusest. Igakuiselt jäävad ostude kogusummad suurusjärku 50-100 eurot. Lisaks on XX tasunud regulaarselt elektrienergia, ühel korral paljundusteenuse eest. XX kontole on toimunud laekumisi teiselt kontolt, lisaks ülekandeid tema vabanemisfondi. Päringu andmete kohaselt on XX konto lõppjääk 313,92 eurot. Arvestades, et vangla kinnipeetavana puuduvad G. Burkauskausel vältimatud püsikulud ja ta on siiani teinud mugavuskulutusi, siis peab ringkonnakohtunik lõppjäägina arvel olevat summat XX vabaks rahaks. Ringkonnakohtunik tõdeb, et kokkuvõttes esinevad olulised erinevused selle vahel, mida XX kohtule esitas teatises, ja mis nähtub tema konto väljavõttest. Vabakasutuskonto väljavõte kinnitab ringkonnakohtunikule, et XX ei ole varatu või maksejõuetu isik. Vastupidi, XX-l esineb piisavalt rahalisi vahendeid, et teha vanglas kinnipeetavana, kus tal ei tule teha vältimatuid püsikulutusi elukohale, riietele, toidule, hoopiski mugavuskulutusi. Taotleja arvel on vaba raha, mida ta on kasutanud pikema aja jooksul oma äranägemisel ja millest piisab tal soovi korral ka õigusabi eest tasumiseks. Arvestades tuvastatud erisust XX enda poolt avaldatud ja temal tuvastatud varalise olukorra vahel, tekitab ringkonnakohtus kahtlusi ka see XX avaldus, et tal puudub tervikuna vara. Nii jääb XX taotluse läbivaatamisel täitmata riigi õigusabi saamise esmane eeldus – ta ei ole maksejõuetu isik RÕS § 6 lg 1 tähenduses. See tähendab, et XX ei ole õigustatud saama riigi õigusabi. Sel põhjusel jääb XX taotlus rahuldamata.
- Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks KrMS § 41 lgst 3 ja RÕS § 6 lg-st 1 lähtudes rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)