Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 14.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.lt (võlgnikult) 1028,54 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 29.01.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 18.05.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, s.o 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohustus esitama oma nõude ja põhjendama seda hagile ettenähtud vormis, hageja lepingulise esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega, tasuma täiendava riigilõivu. 02.06.2020 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. 04.06.2020 ja 03.07.2020 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale hagis näidatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtumääruses toodule 18.06.2020 ja 29.07.2020 seisukohad. 2
K. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 82,89 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi A. K. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 736,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 511,14 eurot (periood 20.11.2018 kuni 02.06.2020), viivis 45,20% aastas alates 03.06.2020 kuni põhinõude 736,31 euro täitmiseni. Hageja esitas 04.09.2020 Viru Maakohtu 25.08.2020 määrusele määruskaebuse. 02.10.2020 jättis Tartu Ringkonnakohus hageja määruskaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 25.08.2020 kohtumääruse muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 20.11.2020 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (08.12.2020) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult
alusel on täidetud.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohtu hinnangul Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.04.2017 sõlmitud laenulepingu nr 31003121624 tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus hagis kostja ja Placet Group OÜ vahel 15.04.2017 sõlmitud laenulepingu nr 31003121624 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 736,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 511,14 eurot (viivisemäär 45,20% aastas, 0,13% päevas), edasiulatuva viivise alates 03.06.2020 põhinõudelt 736,31 eurolt lepingujärgses määras 45,20% aastas kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist. 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 705 eurot sh riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulu 480 eurot ilma käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Hageja poolt esitatud määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur, ilma käibemaksuta). 4
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 465 eurot (225+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 311,69 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.