← Eesti

3-20-2177/4

Obsah (4)§ 11§ 37§ 38§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2177 Määruse kuupäev 12. november 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Heino Mertsini (Mertsin) kaebus Tartu Vangla 18. augusti 2020. a käskkirja nr 6-

) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

  1. Kaebaja on esitatud kaebuses märkinud küll vanglale vaide esitamist, milles kaebaja taotles töölepingu lõpetamist, kui tööd ei ole, või maksta töölepingu lõpetamata jätmisel 10% miinimumpalgast, kuid Tartu Vangla
  2. novembri
  3. a vastuse kohaselt ei ole H. Mertsin esitanud vanglale seoses tööle määramisega vaideid ega muid pöördumisi. Ka ei ole vangla sõnul H. Mertsin vaidlustanud tööle määramise käskkirja nr 6-3/
  4. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt pole H. Mertsin esitanud vanglale taotlust tunnistada tööle määramise käskkiri kehtetuks, kui vanglal pole võimalik kaebajat tööle rakendada, või selle tegemata jätmisel maksta normtöötundide täitmata jätmise eest töötasu 10% kuutasu alammäärast ega vaiet Tartu Vangla
  5. augusti
  6. a käskkirja nr 6-3/223 kehtetuks tunnistamiseks, ei saa

§ 11lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.

Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel ning kohus tagastab H. Mertsini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

  1. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2
  2. Seejuures peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb seadusest (

§ 37lg 1).

Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (

§ 38lg 1).

Kuna tööle määramise käskkirjas ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldab tööle asumine iga kord vastavasisulist vanglaametniku korraldust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12). Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast (

§ 43lg 2 ls 2).

Et eeltoodust tulenevalt saab kaebaja nõuda tasu üksnes töötatud töötundide eest ning üheski õigusaktis ei ole sätestatud tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise ja/või kinnipeetava töökohustusest vabastamise nõuet olukorras, kus vanglal ei ole võimalik majandusabitööle määratud kinnipeetavale anda korraldust tööle asumiseks, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist maksta kaebajale töötasu ka siis, kui kaebaja tööd ei tee, ega Tartu Vangla kohustamist vabastada kaebaja töökohustusest, kui vanglal pole parasjagu võimalik kaebajat tööle rakendada. Olukorras, kus kaebaja leiab, et tema tööle määramise käskkirjas välja toodud töötasu suurus ei vasta nõuetele, peab kaebaja oma õiguste kaitseks ja taotletava eesmärgi saavutamiseks vaidlustama konkreetset tööle määramise käskkirja tühistamisnõudega, läbides eelnevalt aga

§ 11lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse.

8. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja taotluse osas vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.