KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14818 Tsiviilasi Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi M Rvastu

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas
2. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule hagi M R (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 820,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 461,99 eurot, edasiulatuva viivise 44,06 eurolt ja 207,78 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras ning edasiulatuva viivise 357,45 eurolt ja 210,85 eurolt määras 0,07% kuni vastavate kohustuste täitmiseni. Veel palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise 10 eurot tasulise meeldetuletuskirja eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3. Maakohus tegi
4. detsembril 2020 pooltele kompromissiettepaneku ja pikendas poolte taotlusel sellele vastamiseks antud tähtaega
5. detsembril
7. Pooled esitasid maakohtule
8. detsembril 2020 digitaalselt allkirjastatud kompromissi, milles paluvad selle kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed ja nad lühendavad edasikaebeõigust kolme päevani alates kompromissimääruse kättesaamises. Hageja palub tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Pooled deklareerisid mh, et neil on alates kompromissi allkirjastamisest teineteise vastu vaid kompromisslepingus sätestatud õigused ja kohustused. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, 2

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul on pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 168lg 3).

9. Edasikaebeõigusest kohtuliku kompromissi peale on pooled lühendanud kolmele tööpäevale (

§ 661lg 4).

10.

§ 150lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hagiavalduselt on hageja tasunud riigilõivu 225 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisel 112,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 3