← Eesti

2-21-100845/3

Obsah (7)§ 486§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

2-21-100845 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-21-100845 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused Akt

§ 486

lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 486

lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui 2 2-21-100845 seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 661lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 96 euro tagastamist hageja arveldusarvele.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasunud 192 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 96 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.