Obsah (13)
§ 114§ 120§ 414§ 63§ 68§ 115§ 25§ 40§ 41§ 42§ 118§ 57§ 58KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2020.a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-678 (19274000168) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kiker
§ 114
lg 1 p 1 - § 25 lg 2;
§ 120
lg 1;
§ 414
lg 2 p 2 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Rein Vesper Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXXXXXXXXXX Isikukood: 36602016522 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rein Vesper ja karistuseks mõista: -
§ 114
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi 13 (kolmteist) aastat vangistust; -
§ 120
lg 1 järgi 4 (kuud) kuud vangistust; -
§ 414
lg 2 p 2 järgi 3 (kolm) aastat vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1, 3 alusel lugeda mõistetud vangistustest kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista Rein Vesperile liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja algust alates Rein Vesperi kinnipidamisest 13.08.2019.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1
(18)Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde: - Häirekeskusele tehtud kõned - salvestatud CD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus asitõendi vaatlusprotokolli juures; - 14.08.2019 sündmuskoha vaatluse käik on fikseeritud fotodel ja videol – salvestatud DVDplaadile, mis asub kriminaaltoimikus sündmuskoha vaatlusprotokolli juures; - Rein Vesperi ütluste ja olustiku seostamise protokoll videol – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus sündmuskoha vaatlusprotokolli juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Kuressaare politseijaoskonnas asitõendite hoidlasse hoiule antud esemed: - XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud. Välja mõista Rein Vesperilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiiside tegemise kulud summas 3186 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjate tasu summas 2159,06 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1460 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 6805,06 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 20.03.2020.a Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Rein Vesperit süüdistatakse selles, et tema viibis koos oma elukaaslase Y Yega 13.08.2019 kella 22.15 ajal Saare maakonnas X vallas X külas Xtalu territooriumil asuvas saunamajas ning tarvitas alkoholi. Saunamajas tekkis Rein Vesperi ja Y Ye vahel vaidlus, mille käigus läks Rein Vesper 2
(18)saunamajas asuvasse tööriistaruumi, võttis sealt põlevvedeliku kanistri, liikus saunamaja esikusse ja valas oma elukaaslase Y Ye põlevvedelikuga üle ning süütas põlema, tekitades kannatanu Y Yele eluohtlikke tervisekahjustusi ning piinavaid ja väljakannatamatuid valusid. Rein Vesperi julma tegevuse tagajärjel sai kannatanu Y Y järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: mitme kehapiirkonna (pea, kaela, kehatüve, kõhu, vasaku tuhara, vasaku üla- ja alajäseme) põletused kokku 37% kogu kehapinnast ning sellest 25% on kolmanda järgu põletus, hingamisteede termilise põletuse ning traumaatilise šokki. Selliselt käitudes pidi Rein Vesper vähemalt möönma, et Y Ye põlema panemise tagajärjel võib Y Y surra s.t Rein Vesper tegutses teadlikult ja tahtlikult. Sündmuskohale saabunud kiirabi operatiivse tegutsemise ning üle kahe kuu kestva intensiivravi tulemusel õnnestus kannatanu Y Ye elu päästa, mistõttu ei õnnestunud Rein Vesperil kuritegu kannatanu suhtes lõpule viia ning kannatanu surm ei saabunud. Tapmiskatse on toime pandud piinaval ja julmal viisil, kuna kannatanule on tekitatud tema välimust alatiselt moonutavaid ja pikaaegset ravi vajavaid vigastusi 37% kogu kehapinnast, aga samuti tekitati talle kestvat ja pikaajalist valu. Seega pani Rein Vesper tahtlikult toime
§ 114
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teadvalt alustas vahetult teise inimese tapmise toimepanemist piinaval ja julmal viisil. Lisaks süüdistatakse Rein Vesperit selles, et tema 13.08.2019 ajavahemikul kell 22.15 – 22.36 Saare maakonnas X vallas X külas Xtalu territooriumil asuva saunamaja ees õues ähvardas tapmisega kõrges eas olevat 83-aastast U Ut. Ja nimelt, kui Rein Vesper oli oma elukaaslase Y Ye põlevvedelikuga üle valanud ja põlema süüdanud, tuli valudes Y Yele appi tema ema U U, keda Rein Vesper vihaselt karjudes tahtlikult ähvardas sõnadega „kui sa siit minema ei lähe, siis löön su kirvega maha“. Ähvardamise ajal vehkis Rein Vesper Y Yelt ära võetud põlenud riietega kannatanu U Ue näo ees, mille tagajärjel sai U U ühel korral põlenud riietega löögi vastu nägu. Peale ähvardust läks Rein Vesper kuuri ning U U kartes, et Rein Vesper toobki kuurist kirve, põgenes kiiresti tuppa. Rein Vesper tekitas oma käitumisega kannatanu U Uele reaalse hirmutunde ja aluse karta ähvardamise täideviimist, kuna alkoholi mõju all olev Rein Vesper oli eelnevalt tarvitanud jõhkrat füüsilist vägivalda tema tütre Y Ye suhtes. Seega pani Rein Vesper tahtlikult toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist s.o
§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Lisaks süüdistatakse Rein Vesperit selles, et tema omamata lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) alusel lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, mille alusel isik omandab õiguse nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral hoida ja kasutada lõhkematerjali, valdas teadlikult 2017. aastast kuni tema elukohas 14.08.2019 teostatud sündmuskoha vaatluseni ebaseaduslikult enda elukohas Saare maakonnas X vallas X külas asuvas Xtalu abihoones suures koguses s.o 8,4 kilogrammi ohtlikku ja kasutuskõlblikku brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT). Rein Vesper, leides metsast suures koguses lõhkeainet, viis selle enda elukohta Xtallu ning paigutas plastikust kasti selle asemel, et leiust viivitamata teatada Häirekeskust, vallates lõhkeainet mitu aastat. LMS § 2 lg 1 alusel on lõhkematerjal käesoleva seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 alusel on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. 3
(18)LMS § 8 lg 1 alusel on isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, kohustatud sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. LMS § 12 lg 1 alusel võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. Seega pani Rein Vesper tahtlikult toime lõhkeaine suures koguses ebaseadusliku valdamise s.o
§ 414lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Rein Vesper end
§ 114
lg 1 p 1 - § 25 lg 2,
§ 120
lg 1 ja
§ 414
lg 2 p 2 alusel kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Rein Vesperi süüditunnistamist
§ 114
lg 1 p 1 - § 25 lg 2,
§ 120
lg 1 ja
§ 414
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuriteokatse ning kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht Kohus leiab alljärgneva tõendite ülevaate ja analüüsi pinnalt, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. Rein Vesperile on esitatud süüdistus kolmes erinevas kuriteoepisoodis. Süüdistatav ennast ühegi kuriteo puhul süüdi ei tunnista. Süüdistus
§ 114
lg 1 p 1 - § 25 lg 2: Mõrv on tapmise raskem koosseis, selle järgi subsumeeritakse tapmine juhul, kui esinevad üks või mitu
§ 114
lg 1 p-des loetletud asjaolu ning puuduvad
§ 115ja § 116 tunnused.
Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu ja tagajärjeks on teise inimese surm. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Antud juhul süüdistatakse Rein Vesperit tahtlikus teos, mis oli suunatud mõrva toimepanemisele, täpsemalt mõrva katses, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil (
§ 114lg 1 p 1 - § 25 lg 2).
Süüdistatav end mõrva katses süüdi ei tunnista. Rein Vesper avaldas kohtuistungil, et tema süüdistuses näidatud tegu toime ei ole pannud. Süüdistatav selgitab kohtuistungil, et see, et kannatanu Y Y põlema läks, oli õnnetus (27.02.2020 kohtuistungi portokolli lk 27). Vaidlus puudub selles, et süüdistatav Rein Vesper ja kannatanu Y Y olid kuriteosündmuse toimumise ajal augustikuus 2019 lähisuhtes olevad isikud ning elasid koos Saare maakonnas X vallas Xtalus, Xs. Lisaks elas talus ka veel kannatanu ema U U (kannatanu ütlused 27.02.2020 kohtuistungi portokolli lk 4). 13.08.2019 süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud sündmusi taastama asudes, alustab kohus kõigepealt tunnistaja L L ütlustest (27.02.2020 protokolli lk 14-17). Tunnistaja sõnul saabusid süüdistatav ja kannatanu vastaval päeval kella 19:00 paiku tunnistaja juurde. Kannatanu Y Y tõi tunnistajale eelmisel kuul tunnistajalt võetud võla ära. Tõi ka šampuse, mida tunnistaja ja kannatanu koos jõid, süüdistatav Rein Vesper ootas autos. Kui šampus joodud sai, kutsuti ka Rein Vesper tuppa. Edasi joodi viina, ka süüdistatav R. Vesper võttis tunnistaja sõnul kaks pitsi. Tunnistaja juurest lahkusid süüdistatav ja kannatanu ära süüdistatava ütluse peale, et hakkame nüüd minema. Süüdistatavat iseloomustavate andmetena toob tunnistaja välja, üldiselt on R. Vesper rahulik, aga võib vahel võib täiesti pealtnäha põhjuseta vihastuda, vehkida rusikatega. Nii näiteks on süüdistatav varasemal ühisel olengul äkitselt püsti tõusnud ja tunnistaja elukaaslasele ähvardavalt rusika näo 4
(18)ette pannud. Tunnistaja kinnitas muuhulgas, et varasemat arvestades ei pane teda imestama, et selline kuritegu juhtus, et R. Vesper kannatanu põlema pani. Kanntanu Y Y on kohtuistungil andnud ütlusi (protokolli lk 6-11), et süüdistatav Rein Vesper on elukaaslasena vaikne, väheste tülide korral aga tõstab kõvasti häält, on äkiline. Samas talus elanud kannatanu ema U Uega süüdistatav kannatanu sõnul läbi ei saanud, U U ja Rein Vesper ei suhelnudki omavahel. 13.08.2019 päevast mäletab kannatanu oma tuttava L L juurde minemist ja muud enam mitte. Kuriteosündmuse järgselt ärkas kannatanu haiglas. Vigastatud olid nägu, selg, käsi ja jalg. Vigastustest jäävad armid. Igapäevaelu mõjutustest ei saa kannatanu põletuse järgselt kätt kasutada, see ei liigu. Õlg teeb haiget. Käsi on veel valus, seda peab määrima. Tunnistaja S Son kohtuistungil andnud ütlusi (protokolli lk 11-17), et täitis 13.08.2019 kiirabis sündmuse õhtul tööülesandeid kui X tuli väljakutse (vt kiirabikaart kd 1 tl 37). Väljakutse hetkel oldi Z eelmisel väljakutsel, helistati mobiilile, et X vaja tulla Delta 1. Kiiruga lõpetati varasem kutse ja kiirustati X. Patsient oli ulatusliku põlenguga naine sauna eesruumis ja häälitses. Ruumis oli ka üks mees, väidetavalt elukaaslane, kes kiirabi kutsus (vt Häirekeskusesse tehtud kõne kohta asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega kd 1 tl 31-32, esimene kõne on tehtud 13.08.2019 kell 22.23). Naine seisis püsti ja oli valušokis. Mees oli kiirabi poolt tegutsema asudes juures ja aitas siduda. Ta ei rääkinud ühtegi sõna, aga oli abivalmis. Ei kannatanul ega mehel alkoholi tarvitamise tunnuseid tunnistajast kiirabitöötaja ei märganud. Naisterahval olid vigastused seljal, kaelal, põsel, reiel, sääred olid puhtad, rinna ja kõhu pealt oli vist ka vigastatud. Väga ulatuslik, 3 aste, nahk kõik maas. Vigastused olid väga eluohtlikud. Tavaliselt 24 tunni pärast selgub alles põletuse ulatuse aste. Pärast sidumist suutis naine ise liikuda autosse, ta ei vajunud kokku. Kiirabiauto oli sauna ukse ees, sinna oli mõni meeter. Kanüüli sai ära panna ja siis morfiiniga valu maha võtta. Autos proovis küsida kannatanult, mis juhtus. Naine ütles, et „bensiiniga“. S Sküsis, kas suitsuga või tikuga, kannatanu ütles ei. Seejärel tehti veel üks doosi morfiini, siis kannatanu valu leevendus. Kannatanu ütles seejärel, et mees valas teda bensiiniga üle ja süütas põlema. Siis tuli valu tagasi ja tehti veel üks doosi morfiini, mis hakkas toimima rohkem. Edasi oli kannatanu uimane. Näitajad olid normis. Kogu jutu kirjutas kiirabitöötaja S Sülesse tahvelarvutis täidetavale kiirabikaardile, sh selle, mida kannatanu rääkis (vt kd 1 tl 37). Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kannatanu rääkis tema ja süüdistatava vahel juhtunust kiirabitöötajale nii, nagu sündmused aset leidsid. Kohus leiab, et ülaltoodud tingimustel saab kannatanu ütlusi, milles ta rääkis enda bensiiniga üle valamisest elukaaslase poolt ja põlema süütamisest (vt kd 1 tl 34 ja 37), lugeda ütlusteks vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes. Kiirabikaardil on kirjas, et kannatanu selgitas vastavat asjaolu kiirabiautos, haigla poole sõites. Kiirabitöötaja on tunnistajana andnud kohtuistungil ütlusi, millisel hetkel täpselt kannatanu vastavat selgitas ning üksikasjalikult kirjeldanud kannatanu poolt kuriteosündmuste kohta ütluste andmist. S.o., peale teise morfiiniannuse saamist valude vaigistamiseks, oli kannatanul võimalik küsimustele vastata. Kannatanu eitas suitsu või tikuga tuleõnnetuse juhtumist ning ütles kiirabitöötajale, et mees valas teda üle bensiiniga ja süütas põlema. Kohus leiab, et puudub alus arvamuseks nagu soovinuks Y Y tunnistajale toimunust rääkides moonutada tõde. Tegemist oli sisuliselt esimeste lausekatketega, mida kannatanu üldse suutis peale toimunut väljendada. Kohtu arvates puudus kannatanul igasugune mõistusepärane põhjendus Rein Vesperi alusetuks süüdistamiseks. Seega on täidetud kõik KrMS § 66 lg 21 p 2 esitatud alused ning sellest tulenevalt tuleb S S poolt kannatanult kuuldut käesolevas kriminaalasjas käsitleda tõendina. Tunnistaja K K on kohtuistungil andnud ütlusi (protokolli lk 17-20), et oli 13.08.2019 õhtul politseipatrullis tööl. Sündmusest sai teada välijuhilt telefoni teel, et Xs on mees oma naise põlema pannud. Sõideti talu hoovi sauna ja maja vahele kell 23:08, kedagi õues ei olnud. Võrdlemisi kohe tuli majast süüdistatav välja. Küsiti, mis juhtus. Süüdistatav vastas, et naine pani end saunas põlema. Ütles, et käskis naisel saunast välja minna ja seepeale naine kallas sauna tööriista osas end bensiiniga üle. Tunnistaja paariline hakkas sündmuskoha vaatlust tegema, saunamajas oli põlengu jälgi, väljas 5
(18)ei olnud. Süüdistatav osutas ka prügikastile, et on põlenud riided sinna ära koristanud. Süüdistatav ütles ka, et kannatanu oli teda sõimanud. Tunnistaja nägi ka U Ut sündmuskohal, kes ütles, et talus on rohkemgi olnud riidusid ja sõimas süüdistatavat põletajaks. Otsest kannatanu süütamist U U politseile räägitu kohaselt pealt ei näinud, küll aga nägi süüdistatavat kanistriga. Prokuröri taotlusel ja poolte nõusolekul avaldati kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel tunnistaja U Ue kohtueelses menetluses antud ütlused seoses sellega, et oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud tunnistaja võimeline kohtus ütlusi andma (kiirabikaart tunnistaja hospitaliseerimise kohta haiglasse kohtuistungiga samal päeval on esitatud toimikusse, kd 1 tl 29-30). U Ue kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamise protokollide kohaselt (kd 1 tl 171-177) 13.08.2019 õhtul, väljas oli hämar, kui tunnistaja kuulis oma elukohas Xs, Xtalu elumajas olles õuest valju kisa ja läks aknale vaatama. Nägi, et saunas kõndis Rein Vesper ja vehkis kätega ning et saunas põleb midagi. Tunnistaja läks välja vaatama, sauna juurde jõudes oli Y Y alasti sauna ees maas kõhuli ja tema selg oli põlenud ja ka kukla pealt olid juuksed põlenud. Rein Vesper samal ajal kustutas õues jalaga põlevaid riideid. Tunnistaja küsis Rein Vesperilt, et mis sa teinud oled ja miks sa Y Ye põlema panid. Rein Vesper vihastas selle peale ja karjus tunnistajale, et kui U U sealt minema ei lähe, lööb Rein Vesper U Ue kirvega maha. Peale ähvardamist hakkas Rein Vesper põlevate riietega tunnistaja suunas vehkima, ühe põlenud riidega sai U U löögi vastu nägu. Edasi läks R. Vesper korra kuuri ja tunnistaja mõtles ehmunult, et äkki toobki sealt kirve ning põgenes kiirelt majja tagasi. Süüdistatav Rein Vesper on kohtuistungil (protokolli lk 23-32) andnud ütlusi, et 13.08.2019 mindi kella 19:00 ajal koos kannatanuga L L poole, et sest kannatanu pidi L Lle raha maksma. L L ja Y Y jõid siidrit ja viina. Hiljem kutsus L L ka süüdistatava majja kööki ning pani temalegi viinapitsi ette. Y Y oli juba purjus, ei olnud adekvaatne, süüdistatav nägi kahe pitsi viina joomist kannatanu poolt. L L juurest ära sõites tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel tüli, kannatanu lõi süüdistatavat lahtise käega autos. Elukohta jõudes läks süüdistatav sauna ja kannatanu jäi autosse, öeldes süüdistatavale, et mõtleb oma elu üle. Y Y jõi viina ja siis tuli ka sauna, hakkas sõimama süüdistatavat. Edasi sõimas ka sauna ees. Süüdistatav läks sauna tagasi ja kõik jäi vaikseks. Saunaruumist võttis süüdistatav mootorsae, oli ühe mehega, keda X-uks kutsutakse, kokku leppinud, et läheb talle appi puid lõikama järgmisel päeval. Võttis kanistri bensiiniga ja hakkas sae paaki täitma. Mõtles, et Y Y läks magama, aga järsku ta hoopis tõukas süüdistatavat selja tagant vastu paremat õlga. Inertsiga, toolile komistades, tekkis süüdistataval tasakaaluhäire ja süüdistatav pritsis kannatanule kanistrist bensiini peale. Kannatanul Y Yel oli suits käes või suus, kannatanu läks leegiga põlema. Süüdistatav oli sellest šokiseisundis ja kohe ei teinud ta midagi. Edasi materdas süüdistatav põrandavaibaga kannatanu keha, kustutas leegi ära ja naine jäi pikali maha. Vihm, mis sadas väljas, jahutas keha. Telefon oli taskus ja süüdistatav helistas 112 numbrile. Süüdistatav ei julgenud rääkida kiirabile, kuidas asi tegelikult juhtus. Õige sündmuste käik olevat tulnud süüdistatavale meelde vanglas, enne süüdistusakti saamist. Kanister oli punane Aspen2, mootorsaag on saunas taganurgas, alumisel riiulil. Kanister oli peaaegu täis, 5 liitrine kanister. Kannatanu poolt tema tõukamise hetkel oli süüdistataval kanister rinnakõrgusel, mootorsaag oli valamise hetkel laua peal. Süüdistatav oli jõudnud juba sae paagi täis valada ja vaatas parasjagu kanistrit, palju kütust veel sees on, kui kannatanu teda lükkas selja tagant. Lükkamise tagajärjel paiskus süüdistatav vasakule. Kannatanu lükkas paremasse õlga, jõuga, süüdistatav paiskus kõrvale ja kaotas tasakaalu. Kanistrist pritsis bensiini kannatanu ülakehale, kannatanul oli suits käes või suus, mistõttu ta süttis. Süttimine toimus sauna eesruumis. Toimikus olevalt fotolt osutab süüdistatav, et Y Y põles selili maas lamades punasel vaibal sauna eesruumis (vt foto ruumist ja vaibast nr 3, kd 1 tl 41). Y Y põles maas 3-4 minutit. Süüdistatav pani kanistrile korgi peale ja viis kõrvalruumi (kanister fotodel nr 22 ja 23, kd 1 tl 48). Kannatanu kustutamiseks rebis süüdistatav kannatanult riided maha ehk puruks. Mida süüdistatav 3-4 minuti sees peale kanistri ära paneku veel tegi, ei oska ta öelda. Põrandavaibaga materdas keha, kustutas ära (foto nr 6
(18)30 vaibast prügikastis, kd tl 50). Kunstmurule said põletusjäljed, kui süüdistatav kannatanult pükse ära võttis. Kannatanu liikus põlevana ka ringi, tahtis välja minna ilmselt, aga ajas uksed segamini. Läks tööriistaruumi ja süüdistatav lükkas ta sealt tagasi, misjärel kukkus kannatanu koridori maha. Sealt ronis kannatanu saunast välja. Kannatanu põlenud riided korjas süüdistatav kokku ja viskas prügikasti, suitsupaki ja välgumihkli pani autosse istme alla. Punane telefon oli kannatanu dressipluusi taskus, selle võttis süüdistatav prügikastist välja (telefoni vaatlusprotokoll tl kd 1 tl 101 - 105). Mootorsae viis süüdistatav samuti tööriistaruumi riiulile, taha nurka (foto riiulist, millele süüdistatav osutab kd 1 tl 48, foto nr 24). Süüdistatava ütlustes vastuolude tuvastamiseks avaldatakse prokuröri taotlusel KrMS § 289 kohaselt kohtuistungil süüdistatava eeluurimisel antud ütlused: Esmalt L L juures alkoholi tarbimise kohta. 15.08 protokoll: "Mina olin kaine autojuht seal alkoholi ei tarbinud". Tunnistaja L L ütles kohtuistungil, et süüdistatav tarvitas tema juures 2 pitsi viina. Süüdistatav tunnistab kohtuistungil seepeale, et tarbis ja eeluurimisel antud ütlused olid seega valed, ei julgenud politseile öelda. Teine osa ütlustest, millised prokuröri taotlusel avaldati, puudutab situatsiooni, kuidas pöördel lendas kanntanu peale kütust ja kannatanu süttis. Kohtueelses menetluses on süüdistatav selgitanud kannatanu süttimist kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt järgmiselt: "Mingi hetk hiljem tuli ta sauna juurde tagasi ja hakkas minuga norima ja sõimama. Väljas hakkas sadama, me läksime saunaruumi, seal jätkus Y sõim. Mingi hetk hiljem ma vihastasin ja mul läks pilt eest mustaks. Ma ei tea kui palju aega mööda läks aga kui ma jälle asjadest aru saama hakkasin nägin et Y oli sauna põrandal välisukse juures ja põles. Koheselt hakkasin tal põlevaid riideid seljast ära võtma ja kui olin ära võtnud, siis katsin ta vaibaga.“. Ka 23.08.2019 ütluste olustikuga seostamise toimingul (protokoll koos DVD-ga kd 2 tl 1-3) on süüdistatav Rein Vesper andnud kannatanu süttimise kohta omakorda erinevaid ütlusi võrreldes eelmises lõigus kirjeldatuga ning kohtuistungil selgitatuga, so kokkuvõtlikult, et kannatanu pani ennast ise põlema (vt siia juurde ka prokuröri süüdistuskõne kd 2 tl 6). Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatava Rein Vesperi kohtuistungil antud ütlused ei ole täies ulatuses usaldusväärsed, st ei ole usaldusväärsed osas, mis puudutavad Y Yele põlevvedeliku peale sattumise ja põlema süttimise asjaolusid. Sisuliselt on süüdistatav väljendanud nii kohtueelses kui kohtumenetluses kokku kolme erinevat versiooni toimunust, millised on käesoleva kohtuotsuse eelmistes lõikudes ka välja toodud. Puuduvad veenvad selgitused, miks peaks kohus lugema usutavaks just kohtus antud süüdistatava ütlusi. See, et süüdistatav kartis koheselt sündmuse järgselt tõeseid ütlusi anda ja vanglas tuli süüdistatavale meelde just tõene versioon toimunust – nii põhjendas süüdistatav ütluste erinevust kohtuistungil (protokolli lk 26 ja 31), ei ole kohtu jaoks veenev argument. Erisused vastavas osas ei ole ka väikese või ebaolulise tähtsusega süüdistuse mõttes, sest puudutavad kokkuvõttes kõige olulisimat fakti, so kannatanule bensiini peale sattumist ja kannatanu süttimist. Ehk kokkuvõttes ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed Y Ye põlema minemise osas, mistõttu tuleb need tõendite hulgast vastavas osas välja jätta. Vähetähtis ei ole ka prokuröri poolt süüdistuskõnes märgitu, et süüdistatava kinnitusel lamas kannatanu sauna eesruumis punase vaiba peal selili maas ja põles 3-4 minutit. Vaatluse käigus pildistatud fotol nr 3 (kd 1 tl 41) ja seal paistval punasel vaibal ei ole mitte ühtegi põlemisjälge. Sellest saab omakorda järelduse teha, et süüdistatav ei ole tõde rääkinud kannatanu süütamise asjaolude kohta. Arvestades, et Y Y põles kogu keha ulatuses (jalgadest kuni peani), siis süüdistatava versioonil kanistrist bensiini pritsimisel tema peale, oleks pidanud bensiini lendama ka eesruumi laiali või vaibale. Ei ole usutav, et inertsist süüdistatava ümber keeramisel ja bensiini kanistrist välja paiskumisel, oleks ka reaalselt kogu bensiin leidnud maandumispaiga just täpselt kannatanu peal. Vastaval bensiini lendlemisel kanistrist ja süttimisel oleks pidanud süttima ka vaip 7
(18)või ruumis olnud muud esemed. Analüüsitu muudab süüdistatava kohtuistungil anud ütlused kannatanu süttimise kohta lisaks veel ka eluliselt ebausutavaks. Õige on prokuröri märkuski, et mootorsaagi tööriistaruumis riiulil, kuhu süüdistatav selle enda sõnul paigutas, ei ole (vt foto nr 24 kd 1 tl 48, aga ka prokuröri poolt viidatud DVD andmekandjal paiknevaid fotod nr _M_2722 ja _MG_2726). Nimetatu näitab, et kogu mootorsae tankimise lugu oli väljamõeldis, et süüdistatava poolt oma tegu varjata. Süüdistatav ei ole kohtuistungil avaldatud versiooni tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kohtusse ei ole soovitud ei tema ega kaitsja poolt kutsuda tunnistajana väidetavat isikut (süüdistatava sõnul mees, keda kutsutakse X-uks), kelle juurde süüdistatav pidi järgmisel päeval mootorsaega tööd minema tegema, süüdistatav ei ole suutnud usutavalt ära näidata sae asukohta, so kohta kuhu ta sae ise väidetava tankimise järgselt pani. Ilmselt oleks vastavate tõendite esitamine olnud vastuolus ka valitud kaitsetaktikaga. Küll on tuvastatud, et 13.08.2019 tarvitasid nii süüdistatav kui kannatanu L L juures alates kella 19.00 alkoholi (kinnitavad L L, süüdistatava ja kannatanu ütlused, positiivne on olnud süüdistatava suhtes samal õhtul teostatud joobe tuvastamise indikaatorvahendi test, protokoll kd 1 tl 162). Edasi liikusid Rein Vesper ja Y Y kannatanu ja süüdistatava ühisesse elukohta Xtallu, X külla. Süüdistatava sõnul tülitses kannatanu temaga nii autos elukohta sõites kui saunamajas. Viibiti talu saunamajas ja selle juures kahekesi. Teisi isikuid sündmuskohal ei viibinud. Rein Vesperil on ka endal tuvastatud põletuse vigastused (vesivillid kätel ja põlvedel), mis viitavad, et ta oli põlemise juures (dokumentaalsed tõendid süüdistatava kinnipidamise ja läbivaatuse kohta kd 1 tl 159 - 167). Kohtuistungil avaldatud tunnistaja U Ue ütlustest ei nähtu, et sama talu elumajas viibinud tunnistaja oleks enne kannatanu süttimist Rein Vesperi või Y Yega 13.08.2020 õhtul kokku puutunud. Süüdistuses näidatud ajal, so kella 22:15 paiku valas Rein Vesper Y Yele peale bensiini ning süütas naise põlema. Vastavat kinnitab kannatanu poolt kiirabitöötajast tunnistajale S Sle öeldu, et mees valas kannatanu bensiiniga üle ja süütas põlema. Ütlustest tuleneb üheselt välja süüdistatava tegelik tegevus. Rein Vesperi ütlused kannatanu põlema süttimisest on kohus ülaltoodud põhjendustel tõendikogumist välja jätnud. Kannatanu sündmust ei mäleta (istungi protokolli lk 8). Küll ei jää eespoolgi selgitatu põhjal kahtlust, et kannatanu oli S Sle kannatanu kallal toimepandud kuritegu kirjeldades veel sündmuse mõju all, tegemist oli kiirabitöötaja küsimuste peale öeldud esimeste lausete ja vastustega kannatanule morfiini manustamise järgselt, mil kannatanu sai valu leevendumise järel oigamise asemel taas rääkida (varasemalt üksnes oigamist on kiirabitöötajast tunnistaja maininud kahel korral, vt protokolli lk 12 ja 13). Pole põhjust arvata, et kannatanu oleks vastavas olukorras moonutanud tõde, püüdnud leida plaani, mis ei ole tõene või süüdistada Rein Vesperit alusetult. Kannatanu ütluste tõele vastavust, samuti kiirabitöötaja ütluste usaldusväärsust aitavad kinnitada ka kiirabikaardil (kd 1 tl 37) ja tervisekaardil (kd 1 tl 34) märgitu, millistes dokumentides on kirjas kiirabitöötaja S S poolt kajastatud kannatanu ütlused. Kannatanu avaldas tunnistaja S S sõnul vastavad asjaolud talle kiirabiautoga haiglasse sõites. Tervisekaardil on haiglasse jõudmise ajaks talletatud 22:56. Seega on ütlused antud vahetult peale sündmuse toimumist, ehk enne kella 22:56-te. Erinevalt kaitsja poolt kaitse teesides tõstatatule, on kohus veendunud, et ka kannatanu alkoholijoove ei mõjutanud tema poolt tunnistajale antud ütluste sisu, seda enam, et kiirabitöötaja S Son kohtuistungil selgitanud, et kannatanu alkoholi joobes olekut tema ei tajunud ning et kui kannatanul on valušokk siis see lööbki kainemaks (protokolli lk 12). Kannatanu vastas kiirabitöötaja küsimusele konkreetselt, selgelt ja arusaadavalt, kiirabitöötaja ei ole öelnud, et kannatanu oleks vastava selgituse vahele öelnud seosetuid sõnu või lauseid. Ka tunnistaja L L kinnitusel on Rein Vesper, arvestades tema varasemat käitumist, selliseks kuriteoks võimeline. Põlevvedeliku ekspertiisiakt (kd 1 tl 182-131) tõendab, et põlevvedeliku näol, mille kaasabil Y Y süüdati, sai olla tegemist bensiiniga, eksperdiarvamuse kohaselt leidus suure ja väikese vahepealse tõenäosusega ekspertiisiobjektides autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. Et 8
(18)kannatanu oleks süttinud muu põlevvedeliku kaasabil kui bensiin, ei ole väitnud ka kannatanu ise ega süüdistatav. Rein Vesperi poolt Y Ye põlema süütamise tulemusena sai kannatanu kiirabikaardil, tervisekaardil ja ekspertiisiaktis nr 19E-LÄI0031 märgitud tervisekahjustused. Ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusest nähtuvalt (kd 1 tl 132-138) tuvastati Y Yel järgmised tervisekahjustused: pea, kaela, kehatüve, vasaku tuhara, vasaku üla- ja alajäseme põletused kokku 37 % kogu kehapinnast ning sellest 25 % on kolmanda järgu põletus, hingamisteede termiline põletus ning traumaatiline šokk. Tervisekahjustused on saadud kõrge temperatuuri toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 13.08.2019 põlevvedeliku (näiteks bensiini) põlema süttimise/plahvatuse toimel. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastused eluohtlikud. Hinnates sündmuskoha vaatlusprotokolle (kd 1 tl 39-50, tl 51-79), siis on alust arvata, et Y Ye süütamine toimus saunamaja eesruumis välisukse läheduses või siis tööruumi ja eesruumi piiril. Välisuksest eesruumi sisenedes on ukse ees kunstmuru. Välisuksest sisenedes kohe paremale poole jääb tööruumi uks. Kahe ukse vahelises nurgas on põlemisjäljed kõige suuremad, vt foto nr 14, kd 1 tl
- Samuti on palju põlemisjälgi tööruumi ukse juures põrandal asuval linoleumkattel ja uksel endal, fotod nr 17 ja 18, kd 1 tl 46; fotod nr 23 ja 24, kd 1 tl
- Tööruumi uksel asub väike riidest lipp, millel samuti on põlemisjäljed, vt fotod nr 22 ja 25-26, tl 63-
- Kuna süütamine toimus põlevvedelikuga, on kohtul alust arvata, et suurema ulatuse võis tuli leida kohe süütamise järgsel hetkel, ehk põlevvedeliku ja selle aurude süttimise faasis. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et süütamine sai toimuda just kirjeldatud kohas. Kannatanu põlema süütamise hetkel seisis kannatanu püsti. Süüdistatav jälgis 3-4 minutit enda sõnul põlemist, seejärel läks viis kanistri tööriistaruumi tagasi (ütlused protokolli lk 25 ja 29). Usutav on ka osa süüdistatava ütlustest, kus ta kirjeldab, et viis põlevvedeliku kanistri tööriistaruumi tagasi ning takistas edasiselt ruumi sisenenud kannatanu ruumis viibimist (põleva kannatanu ruumis viibimise tulemusena on konkreetse ruumi põrandal ka kõige enam põlenud kangaosasid kannatanu riietelt, fotod 29-36, kd 1 tl 67-70) ja lükkas kannatanu ruumist välja (ütlused protokolli lk 30). Kannatanu vastavas paikkonnas püsti asetsemist näitab viidatud uksel asetsev lippki, mille kõrgus põrandapinnast on foto nr 25 järgi minimaalselt 140 cm ja ülemine serv vähemalt 150 cm kõrgusel. Viidatud lipu üleminegi serv on põlengukahjustustega, mis tähendab, et põlemine sai toimuda ka vastaval kõrgusel põrandapinnast, so kui põlev kannatanu ukse juures liikus. Süüdistatava poolse lükkamise tagajärjel põlev kannatanu kukkus ukse juurde maha ning roomas süüdistatava sõnul seejärel saunast välja, mida näitavad ka tööriistaruumi uksel ja lävepakul olevad hõõrdumisjälgedega tulekahjustused (foto nr 21 ja 23 kd 1 tl 64). Hiljemalt kannatanu sauna ette õue vihma kätte jõudmise ajal rebis süüdistatav kannatanu seljast ära põlevad riided, mida kinnitab mh UU selgitus, et kui ta sauna juurde jõudis, lamas alasti põlemiskahjustustega kannatanu väljas sauna ees ning süüdistatav kustutas samas sauna ees kannatanu põlevaid riideid ja vehkis nendega (ütlused kd 1 tl 171-177). Kui U U sündmust eelnevalt maja aknast silmitses, paistis talle midagi põlevat vaid saunas sees.
§ 25
lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p-d 21 ja 24). Süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. Käesoleval juhul süüdistatakse Rein Vesperit selles, et ta valas oma elukaaslase Y Ye põlevvedelikuga üle ning süütas 9
(18)põlema, tekitades tapmistahtlusega kannatanu Y Yele eluohtlikke tervisekahjustusi ning piinavaid ja väljakannatamatuid valusid. Tegu ise, so oma elukaaslase bensiiniga üle kallamine ja süütamine näitab, et Rein Vesper tegutses teadlikult ja tahtlikult – selleks pidi ta sauna kõrvalruumist võtma kanistri, selles olnud põlevvedelikuga kannatanu üle kallama ning välgumihklit vajutama, et elukaaslane süüdata. Kohus usub samaselt prokuröriga, et süütamiseks kasutas Rein Vesper just välgumihklit, milline ese ilmselt oli süütamist toime panema asudes Rein Vesperil käepärast võtta. Kohtu vastavat arvamust aitavad kujundada kannatanu ütlused, et R. Vesper on suitsetaja ning suitsu süütamiseks kasutab välgumihklit, esemeid hoiab R. Vesper laua peal või taskus (vt protokolli lk 10). Rein Vesperi tegevuse tagajärjel sai kannatanu Y Y järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: mitme kehapiirkonna (pea, kaela, kehatüve, kõhu, vasaku tuhara, vasaku üla- ja alajäseme) põletused kokku 37% kogu kehapinnast ning sellest 25% on kolmanda järgu põletus, hingamisteede termilise põletuse ning traumaatilise šoki. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-34-12 p-s 12.2 märgitust tuleb isiku teotahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga. Valades kannatanule bensiin peale ja süüdates põlema, sai kohtu hinnangul Rein Vesper aru, et tema teo tagajärjel võib kannatanu surra ja seega pani ta tapmisteo toime otsese tahtlusega. Tegu ise, so oma elukaaslase bensiiniga üle kallamine ja süütamine näitab, et Rein Vesper tegutses teadlikult ja tahtlikult. Otsene tahtlus on deliktis üldjuhul seotud teo kõrvaltagajärjega. Esmane eesmärk eluvastast süütegu toime pannes sai olla Rein Vesperi jaoks tema ja elukaaslaste vahel tekkinud konflikti lõpetamine (süüdistatava enda ütlused, et kannatanu tuli sauna ja hakkas sõimama süüdistatavat, et süüdistatav ei suutnud kannatanu vajadusi rahuldada, protokolli lk 25). Samas asudes konflikti lõpetama kannatanu süütamisega, teadis Rein Vesper kindlasti, et vastava tegevusega täidab ta eluvastase kuriteo koosseisu Y Ye suhtes, so et tegemist on surmava, julma ja kannatanule piinasid tekitava teoga (intellektuaalne element). Konflikti lõpetamise soovi tulemusena leppis Rein Vesper sellega, et paneb Y Ye suhtes surmava teo, milline saab kaasa tuua kannatanu surma (voluntatiivne element). Kusjuures tagajärje saabumise suhtes ei pidanud Rein Vesper olema absoluutselt kindel (otsese tahtluse korral isik kas tahab või vähemalt möönab seda). Rein Vesper püüdis saavutada põhitagajärge ning kõrvaltagajärje realiseerumine oli seotud sellega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria – kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti (kd 1 tl 146 - 158) kohaselt ei esinenud Rein Vesperil teo toimepanemise ajal afektiseisundit, isik oli temale süüksarvavate kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtima. Kohtu hinnangul saab Rein Vesperi tegevust kannatanule eluohtlike kehavigastuste tekitamisel käsitleda üksnes tapmise lõpetatud katsena, mille puhul ei saa rääkida süüteokatsest loobumisest
§ 40mõttes.
Lõpetamata ja lõpetatud süüteokatset tuleb piiritleda üksnes hetkega, mil pannakse toime viimane osategu konkreetse täideviimisteo raames. Kohtu hinnangul pani Rein Vesper viimase osateo toime siis, kui ta süütas kannatanu põlema ja kannatanu süttis. Vaid enne selle isiku hinnangul viimase osateo toimepanemist on võimalik rääkida täideviija poolt süüteo lõpuleviimise katkestamisest
§ 41lg 1 mõttes ja seega ka lõpetamata süüteokatsest loobumisest.
Kui aga süüdistatava hinnangul on viimane tapmise osategu toime pandud, on süüteokatse lõpetatud ja selle mingi katkestamine
§ 41lg 1 mõttes enam võimalik ei ole.
Kannatanu süttimise järgselt on R. Vesper ise möönnud, et 3-4 minuti vältel ei teinud ta esmalt midagi ja seejärel viis põlevvedeliku kanistri tööriistaruumi tagasi. Arvestades kannatanul tekkinud vigastuste ulatust, on usutav, et R. Vesper ei hakanud kannatanut kustutama kohe, ta lasi kannatanul põleda. Olulised on ka ütlused kanistri äraviimise kohta või et R. Vesper takistas kannatanut sisenemast tööriistaruumi. Veelgi enam süüdistatav isegi lükkas enda sõnul juba mitu minutit põlenud kannatanut ruumist välja selliselt, et viimane kukkus. Pigem näitavad vastavad asjaolud, et süüdistatav püüdis vältida tule levikut kannatanult mujale ja ka kanistri süttimist, kui et pakkuda kohest abi kannatanule viimase kustutamiseks. 10
(18)Arvestades, et süüdistatav lasi kannatanul süütamise järgselt kõigepealt põleda ning asus alles seejärel tegutsema kannatanu kustutamisega, näitab kohtu seisukohast, et R. Vesper ei soovinud kustutamisega mitte eluvastase kuriteo tagajärge ära hoida, vaid kaalutles juba sel hetkel, kuidas ise kuriteo toimepanemise kahtlustusest pääseda. Ka süttimise kui õnnetusjuhtumi puhul oleks ainult R. Vesper saanud olla see, kes kohale kutsub kiirabi. Teine talus viibinud inimene U U on oma ütlustes selgitanud, et temal telefoni ei ole (kd 1 tl 175). Vastavat kahtlustusest pääsemise soovi toetavad ka tuvastatud asjaolud, et R. Vesper koristas nii hästi, kui oskas, ära sündmuskoha. Süüdistatav on ise kirjeldanud (ning sündmuskoha vaatlusprotokollid kinnitavad seda), et eesruumi ukseavas olnud vaiba ja kannatanu riided asetas süüdistatav prügikasti (foto kd 1 tl 50), samuti võttis süüdistatav kannatanu taskutest välja asjad (telefoni asetas lauale, vt fotod kd 1 tl 41-42 ja suitsupakid ning välgumihkli peitis autosse istme alla), õhtu käigus tarbitud viina pudeli viis tööriistaruumi (foto kd 1 tl 48). Sündmuspaigale saabunud U Ue tapmisega ähvardaminegi sai toimuda põhjusel, et U U sündmuspaigalt ära läheks, et ta ei näeks ega tajuks toimunut. Seda, et süüdistatav püüdis ärritunud olekuga tunnistaja U Ue suhtes kannatanu peal toimepandud tegu varjata, näitab ka süüdistatava erinev meeleseisund U Uega suheldes ning vahetult enne seda Häirekeskusesse helistades (süüdistatav on ise kohtuistungil andnud ütlusi, et ütles sündmuskohale saabunud U Uele, et helistas ja kutsus kiirabi juba välja, vt protokolli lk 26). Täpsemalt selgitades jõudis U U enda kinnitusel sündmuspaigale enne kiirabi saabumist. Kui ta majas tagasi oli, nägi aknast kiirabi saabumist. Tähendab, et ajaliselt väga lähedases perioodis oli süüdistatav Rein Vesper U Ue suhtes ülimalt vihane, ähvardades tunnistajat tappa, kui viimane sündmuspaigalt ei lahku ja vehkis tema suunas põlevate riietega ning tegi ka 112 kõne, kus räägib rahulikul toonil: „Naisel läksid riided seljas põlema bensiiniga, selg on punane, nahk on ära tulnud, ei tea, kuidas põlema läks“ (vaatlusprotokoll ja CD plaat kõnega kd 1 tl 31-32). Viidatu näitab, et süüdistatav tegutses juba sel hetkel kaalutletult. U Ue soovis ta sündmuspaigalt minema peletada, et tunnistaja süüdistatava Rein Vesperi poolt toimepandud kuriteosündmusest võimalikult vähe näeks ning süüdistatav saaks seal omatahtsi tegutseda (koristada jm). Samas Häirekeskusesse tegi süüdistatav rahulikus toonis kõne, millest kuidagiviisi ei võiks aru saada, et tema tegevus konkreetse kuriteosündmuse taga olla võiks või et ta üleüldse midagi teaks, kuidas sündmus toimus. Viimase käitumismustriga, vaoshoitult ja abivalmilt, käitus R. Vesper ka kiirabi saabudes (kiirabitöötajast tunnistaja ütlused protokolli lk 12). Kannatanu jäi ellu tänu kiirabi kiirele saabumisele ja selle järgselt kohesele arstiabile. Kiirabi kutsus sündmuskohale süüdistatav Rein Vesper (tõend kd 1 tl 31-32). Tapmistegu jäi katse staadiumi põhjusel, et kiirabi asus ligidal, tunnistaja S S teatel olid nad kiirabiekipaažiga Z väljakutsel, lõpetasid seal kiiruga ja saabusid sündmuskohale. Vastavat asjaolu on möönnud ka kaitsja kaitseteesides (kd 2 tl 11), st et kiirabi asus Z, mis asub Xst mõne kilomeetri kaugusel ning sai asuda kannatanule mõne minutiga abi osutama. Kiirabikaardi kohaselt jõuti sündmuskohale 7 minutiga (väljasõit 22:29 ja kohal 22:36, kiirabikaart kd 1 tl 37). Kiirabitöötajast tunnistaja on kohtuistungil ka selgitanud, et kannatanu seisund oli nende sinna jõudes väga eluohtlik ning alles 24 tunni pärast selgub põletuse ulatuse aste. Seega selgus ka vaatamata kiirabi kiirele saabumisele kannatanu ellu jäämine alles järgneva 24 tunni möödumisel. Süüdistatav on väitnud kohtuistungil, et ta ei asunud kannatanut kohe abistama, sest oli kannatanut põlevana nähes šokiseisundis (protokolli lk 25). Võib eeldada, et eluvastast kuritegu toime pannes oli süüdistatav teatavas erutusseisundis, aga šoki- või afektiseisundit, milles süüdistatav ei oleks suutnud koheselt tegutsema asuda, temal teo toimepanemise asjal ekspertiisiaktiga (kd 1 tl 146-158) tuvastatud ei ole. Ehk süüdistatava väide šokiseisundi esinemise kohta, milline oleks takistanud tal asuda kannatanule abi osutama, on ilmses vastuolus asjas teostatud ekspertiisiga. Ekspertiisiaktis esitatud eksperdi vastustes ekspertiisiküsimustele on kirjas, et Rein Vesper ei olnud temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal erilises emotsionaalses seisundis (afektiseisundis või hingelise erutuse seisundis). Rein Vesperi võime aru saada oma tegude keelatusest ja oma käitumisvõimet vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud psüühikahäire tõttu oluliselt piiratud. 11
(18)Sama kinnitab ka sündmusele lähedal seisva aja jooksul tehtud süüdistatava kõne Häirekeskusesse ning kiirabitöötajate kirjeldus süüdistatavast sündmuskohale saabudes. Mõlemal juhul suutis Rein Vesper igati oma käitumist kontrollida, ei olnud ärevil, ärritunud, hirmunud vms. Seega ei esinenud kohtu hinnangul R. Vesperil kannatanu põlema süütamise järgselt sellist šokiseisundit, mis oleks takistanud süüdistataval kannatanut põlevana nähes viimasele koheselt abi osutamist.
§ 42
lg 1 ls 2 kohaselt kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et Rein Vesper küll rebis kannatanul põlevad riided seljast (riiete rebimist on kinnitanud süüdistatav ise, samuti nägi tunnistaja U U sündmuskohal kannatanut juba alasti oleks ning kiirabi saabudeski oli kannatanu alasti. Usutav on, et ulatuslikult põledes ei suutnud kannatanu endalt riideid ise seljast võtta) ning helistas ka Häirekeskusesse, aga tegi seda inimese põlemise puhul suure viivitusega ning ajendatuna soovist varjata enda poolt toimepandud kuritegu. Süüdistatav on ise kirjeldanud, et 3-4 minuti vältel ei teinud ta midagi ning seejärel viis kõigepealt põlevvedeliku kanistri teise ruumi. Samas takistamaks süüteo tagajärje ülimalt kiiret süvenemist selline võimalus tal kannatanu seisukorda nähes oli. Arvestades Rein Vesperi teojärgset käitumist, ehk täideviimisteo järgselt avaldunud tegelikkust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava tegu ei kujutanud endast süüteo katkestamist
§ 42
mõttes ja seetõttu tulebki Rein Vesperil vastutada
§ 114lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi etteheidetava teo toimepanemise eest.
Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks ja ta on tagajärje saabumise suhtes ükskõikne. Valades kannatanu bensiiniga üle ja süüdates põlema, pidi süüdistatav aru saama, et ta tegi endast kõik vajaliku kannatanu surma saabumiseks. Nähes kannatanu süttimise ulatust ja tule levikut kannatanu kehal, ei asunud süüdistatav koheselt kannatanule abi osutama ega teda kustutama. Veelgi enam süüdistatav isegi lükkas enda sõnul juba mitu minutit põlenud kannatanut selliselt, et viimane kukkus. Viidatu näitab, et süüdistatava eesmärk ei olnud kannatanu süütamisega mitte üksnes kannatanut ehmatada või kannatanule tervisekahjustusi tekitada, vaid süüdistatav pidas võimalikuks kannatanu surma saabumist ja soovis seda. Kohut hinnangul kinnitab kirjeldatu kannatanu tapmistahtlust ja ka Rein Vesperil tekkinud arusaamist sellest, et põleng tekitas kannatanu elule ohtliku olukorra ja kannatanu ongi kohe suremas. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-128-06 asunud seisukohale, et enamasti on subjektiivse külje avamisel abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivsed ehk siis välised tehiolud. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Käesoleval juhul saab kohus uuritud tõenditest tulenevalt asuda põhjendatult seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastatud sellised tehiolud, mis sisuliselt välistavad süüdistatava käitumise kvalifitseerimise
§ 118
lg 1 p 1 järgi ehk tuvastamist on leidnud põhjusliku seose olemasolu süüdistatava poolt kannatanule tekitatud eluohtlike kehavigastuste ja võimaliku surma saabumise vahel teo äärmisest ohtlikkusest tulenevalt. R. Vesperi poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid kiirabi õigeaegne sekkumine. Sisuliselt oli kannatanu jaoks tegemist õnneliku juhusega, et kiirabi asus sündmuskohale nii lähedal. Kohtu hinnangul ei loobunud kannatanu kustutamise ja kiirabi kutsumisega süüdistatav tapmisteost. Tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, siis olukorras kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes tahtlikult, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena. 12
(18)Kirjeldatud eluvastase kuriteo katse toimepanemise süüdistatava poolt süüdistuses näidatud viisil muudab usutavaks ka tunnistajate ja kannatanu poolt süüdistatavale antud üldine iseloomistus. Süüdistatavat kirjeldatakse kui vaikselt, aga vihastamise tagajärjel äkilist meest. Süüdistatavaga kokku puutunud tunnistajatel on kõigil selle kohta ka oma näide tuua. L L on kirjeldanud olukorda, kuidas süüdistatav tõusis tunnistaja nähes püsti ja pani tunnistaja elukaaslasele rusika näo alla (protokolli lk 14). U U on kirjeldanud, kuidas ühe ägestumise käigus tuli süüdistatav tema juurde puunoaga, karjus U Ue peale ja lõi puunoa köögilaua sisse kinni, mille taga kannatanu istus (ütlused kd 1 tl 173). Kannatanu on öelnud, et süüdistatav on äkiline ja sel põhjusel ei tea kannatanu, miks ta peaks süüdistatavat lööma (istungi protokolli lk 7) Rein Vesperi tegu on õigesti kvalifitseeritud
§ 114lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi toimepanduks julmal ja piinaval viisil.
On ilmne, et kannatanu tundis kogu keha pikkuselt mitme minuti vältel põlevvedeliku läbi süüdatuna põledes suurt valu. Kannatanu ei kaotanud põlemise ajal teadvust, vaid oli teadvusel ka kiirabi saabumise ajal ja oigas. Kannatanul oli valu tagajärjel kujunenud välja traumaatiline šokk, kiirabi pidi valude leevendamiseks manustama kannatanule kolm annust morfiini. Kohus leiab, et kannatanu tundis enne kiirabi poolt valu leevendamist tohutut valu ja on põhjust käsitada tapmise katset piinaval viisil toimepanduna. Kuna kannatanu süütamine ja sellise tegevusega vigastama asumine oli kannatanu keha pinna suhtes massiivne ning põhjendamatult jõhker, siis saab sellest järeldada, et tapmise katse toimepanemine oli toime pandud julmal viisil. Süüdistus
§ 120lg 1 järgi: Süüdistus hõlmab endas ka U Ue tapmisega ähvardamist.
Kirjeldatud asjaoludena süüdistatakse Rein Vesperit selles, et tema 13.08.2019 ajavahemikul kell 22.15 – 22.36 Saare maakonnas X vallas X külas Xtalu territooriumil asuva saunamaja ees õues ähvardas tapmisega kõrges eas olevat 83aastast U Ut, pannes toime
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus märgib
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise puhul, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ei ole ähvarduse veenvuse hindamisel tähtis, kas süüdlasel oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus. Oluline on konkreetse ohu- ja hirmutunde tekitamine. Ähvardamine peab olema kolmandate asjasse puutumatute isikute silmis veenev, mis tähendab, et see peab olema seotud vähemalt konkreetse aja ja kohaga (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-7-07 p 13). Ähvardamine on võimalik toime panna suulise teoga või ka konkludentselt, st teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Prokuröri taotlusel ja poolte nõusolekul avaldati kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel tunnistaja U Ue kohtueelses menetluses antud ütlused seoses sellega, et tema oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud tunnistaja võimeline kohtus ütlusi andma (kiirabikaart tunnistaja hospitaliseerimise kohta haiglasse kohtuistungiga samal päeval on esitatud toimikusse, kd 1 tl 29-30). U Ue kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamise protokollide (kd 1 tl 171-177) kohaselt 13.08.2019 õhtul, väljas oli hämar, kui tunnistaja kuulis Xs, Xtalu elumajas viibides väljast valju kisa ja läks aknale vaatama. Nägi, et saunas kõndis Rein Vesper ja vehkis kätega ning, et saunas põleb. Kannatanu U U läks välja vaatama, sauna juurde jõudes oli Y Y alasti sauna ees maas kõhuli ja tema selg oli põlenud ja ka kukla pealt olid juuksed põlenud. Rein Vesper samal ajal kustutas õues jalaga põlevaid riideid. Kannatanu küsis Rein Vesperilt, et mis sa teinud oled ja miks sa Y Ye põlema panid. Rein Vesper vihastas selle peale ja karjus U Uele, et kui U U sealt minema ei lähe, lööb Rein Vesper U Ue kirvega maha. Peale ähvardamist hakkas Rein Vesper põlevate riietega kannatanu suunas vehkima, ühe põlenud riidega sai U U löögi vastu nägu. Edasi läks R. Vesper korra kuuri ja tunnistaja mõtles, et äkki toobki sealt kirve ning läks kiirelt tuppa. Süüdistatava iseloomustusena selgitab kannatanu, et üldiselt on Rein Vesper vaikne, aga kui ta vihastab, siis käitub ettearvamatult. Ühe ägestumise käigus tuli süüdistatav kannatanu juurde puunoaga, karjus süüdistatav kannatanu U Ue peale ja lõi puunoa köögilaua sisse, mille taga kannatanu istus, kinni. 13
(18)Rein Vesper kohtuistungil antud ütlustes (protokolli lk 26) tunnistab, et ütles sõnad, millega ähvardas U Ut tappa, et lööb U Ue maha. Süüdistatav ütleb, et tegelikkuses tal seda kavatsust ei olnud. Süüdistatava sõnul U U küsis sündmuspaigale jõudes, et mis siin toimub. Süüdistatav ütles, et mis see sinu asi on, et ei ole mõtet siin närvi minna aga U U käis üle maas lamava Y Ye sauna ja tagasi. Süüdistatav ütles, et mine minema, kõik saab korda, ning et süüdistatav helistas kiirabi juba välja. Ta ikka käis sauna ja tagasi, mispeale süüdistatav ütles U Uele, et kui UU minema ei lähe, siis süüdistatav lööb U Ue maha. Kirve sõna süüdistatav ei kasutanud.
§ 120
lg 1 kuriteokoosseis lähtub eelkirjeldatu kohaselt kannatanu hirmutundest, mitte süüdistatava põhjendustest, mida ta mõtles, või ei mõelnud. Ähvardus, mille Rein Vesper kannatanule U Uele tegi, kui kannatanu sauna juurde Y Ye süütamise sündmuskohale jõudis, võimendus reaalseks süüdistatava ärritunud olekuga, samuti põlevate riietega vehkimise läbi, millega kannatanu enda kinnitusel vastu nägu sai. Aga ka nähes sauna ees maas lamavat ja põlenud oma tütart Y Yt. Kannatanu arvas sauna juurde jõudes koheselt, et Y Ye kallal toimepandus on süüdi Rein Vesper ning ka väljendas seda suuliselt R. Vesperile, misjärel R. Vesper ähvardas omakorda U Ue maha lüüa. Et süüdistatav ähvardas konkreetsel ajahetkel U Ut, nähtub süüdistatava enda ütlustest. Kuna kannatanu uskus reaalselt, et Y Ye kallal toimunud vägivallasündmuse on toime pannud süüdistatav, saigi ta üksnes võtta süüdistatava ähvardust temale tõesena, et süüdistatav võib ka temale tõe poolest kallale tulla, tõe poolest kirvega maha lüüa. Kirve nimetamisega kannatanule ütles süüdistatav välja ka konkreetse vahendi, millega ta kannatanu elu ähvardas. Kannatanu on kirjeldanud enda ütlustes ka, kuidas ta arvas R. Vesperi liikumisest, et viimane lähebki ähvarduse täideviimiseks kirvest tooma ning kiirustas sündmuspaigalt minema. Neid asjaolusid arvesse võttes, oli U Uel piisavalt alust arvata ähvarduse tõsidust – reaalset ohtu enda elule. Kohus usub erinevalt süüdistatava selgitustest, et süüdistatav ähvardas kannatanut just kirvega. S.o., et ähvardamine toimus nii nagu seda on kirjeldanud kannatanu. Kannatanu on lisaks kirve nimetamisele kirjeldanud sinna juurde ka süüdistatava edasist käitumist, sh seda, et süüdistatav liikus kuuri ning kannatanu arvas, et süüdistatav lähebki ähvarduses kõlanud kirvest tooma. Sellega on kannatanu kirjeldanud usutavalt lisaks kirvega ähvardamisele ka süüdistatava ähvardamise järgset käitumist, mille kannatanu sidus oma mõtetes ähvardusega üheks. Oluline on ka U Uel üldine iseloomustus Rein Vesperi suhtes, st, et Rein Vesper on U Ue suhtes varemgi kannatanu kinnitusel ettearvamatult käitunud, sh kasutanud ettearvamatu käitumise juures selle veenvuse tõstmiseks ka terariistast nuga. Kohus leiab, et süüdistus on tõendamist leidnud ning et Rein Vesper pani süüdistuses kirjeldatud kohas, ajal ja viisil, toime kannatanu tapmisega ähvardamise, mille toimepanemist oli kannatanul sündmuste üldise olustiku, ähvardaja sõnakasutuse, väljendusviisi, põlevate riietega vehkimise ja ka süüdistatava varasema ettearvamatu käitumise tulemusena alust eeldada. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras ähvarduse täideviimise võimalus veenev. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
§ 120lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.
Tegemist on lõpuleviidud kuriteoga, mille tagajärjed on avaldunud kannatanul ähvarduste täidesaatmise ees hirmu tundmises. Rein Vesperit inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtlust. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Rein Vesper subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kannatanu tundis süüdistatava poolt talle öeldud tapmisähvardust tõesena ning tundis vastava ähvarduse täideviimise ees tõelist hirmu. Sündmuse üldist konteksti arvestades pidi Rein Vesper teadma, et tema poolt kannatanule karjutav ähvardus on tõsiseltvõetav. Kohtu hinnangul sooviski Rein Vesper kannatanult võimalikult tõsiste tagajärgedega ähvardada, et kannatanu Y Y süütamise sündmuspaigalt lahkuks. Rein Vesperi teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistus
§ 414lg 2 p 2 järgi: 14
(18)Süüdistuse kohaselt valdas Rein Vesper teadlikult
- aastast kuni tema elukohas 14.08.2019 teostatud sündmuskoha vaatluseni ebaseaduslikult enda elukohas Saare maakonnas X vallas X külas asuvas Xtalu abihoones suures koguses s.o 8,4 kilogrammi ohtlikku ja kasutuskõlblikku brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT). Lõhkeaine on leitud sündmuskoha vaatluse käigus talu abihoonest, täpsemalt garaažist (vaatluse protokoll kd 1 tl 51-79, fotod lõhkeainest nr 74-78). Vaatluse katkestamise järgselt kohale kutsutud Lääne-Eesti pommigrupp on teostanud kiirtesti, mille tulemus viitas positiivselt lõhkeainele TNT. Lõhkeainet leiti garaažist 21 pakki. Vt ka Lääne-Eesti pommigrupi aruanne ja pildid aine hävitamse kohta kd 1 tl 87-
- Lõhkeaine ekspertiisiakti nr 19E-Pl0012 (kd 1 tl 121-123) kohaselt on ekspertiisiks esitatud aine näol tegemist brisantse lõhkeainega trotüül (TNT). Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 19E-Pl0018 (kd 1 tl 124-127) kohaselt on 21 paki lõhkeaine kogukaal on 8,4 kg. Tegemist oli algselt Vene päritolu 400 g pressitud trotüüli laengute ehk klotsidega. Lõhkeaine oli eksperdiarvamuse kohaselt kasutuskõlbulik. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Rein Vesperile süüdistus
§ 414lg 2 p 2 järgi trotüüli suures koguses valdamises.
Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad lõhkeaine ebaseaduslikus valmistamises, valdamises, soetamises, üleandmises ja muus ebaseaduslikus käitlemises. LMS § 2 lg 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Y Y on kohtuistungil andnud ütlusi (protokolli lk 9), et tema endine mees olevat talust leitud lõhkeaine toonud sinna. Tõi tallu või peitis metsa. Y Y kinnitab, et Rein Vesper oli kursis, et nimetatud lõhkeaine asub talu territooriumil. Kuidas lõhkeaine talu garaaži sattus, seda Y Y ei tea. Süüdistatav Rein Vesper on kohtuistungil (protokolli lk 32) andnud ütlusi, et talu garaažist politsei poolt avastatud lõhkeaine leidis ta metsast, 100 meetri kauguselt talu majast. Leidis 2017.a metsast lõhkeainekasti, aga ei teadnud, et tegu oli lõhkeainega. Leidmise hetkel asetses lõhkeaine metsas puitkasti sees, okste all. Kast jäi metsa, aine viis süüdistatav kilekotiga garaaži ja pani plastkasti (st kasti, millisest politsei lõhkeainepakid avastas, sündmuskoha vaatluse protokoll, fotod nr 43 jj, kd 1 tl 74-76). Süüdistatav viis aine garaaži, sest mõtles, et äkki läheb kuidagi vaja. Mõtles, et see nagu määrdeaine. Pakid olid rasvased. Kilega olid kaetud. Süüdistatav on küll vene sõjaväes käinud, aga ei saanud aru, et tegemist on lõhkeainega. Sõber ütles, et tegemist on lõhkeainega 1,5 aastat hiljem süüdistatava poolt aine leidmisest, ca 1,5 nädalat varem teistest konkreetse kriminaalasja süüdistuse sündmusest. Aine olekust teadasaamise järgselt plaanis R. Vesper lõhkeaine päästeametisse viia, kui ei jõudnud, kuna võeti enne vahi alla. Lõhkeaine luba süüdistatavale väljastatud ei ole. Seega süüdistatav tunnistab, et hoidis teadlikult vähemalt 1,5 nädalat talu garaažis lõhkeainet. Vaatamata nimetatule, usub kohus, et süüdistuses on õigesti heidetud süüdistatavale ette lõhkeaine valdamist teadlikult alates 2017. aastast kuni tema elukohas 14.08.2019 teostatud sündmuskoha vaatluseni, mitte üksnes 1,5 nädalast perioodi. Tunnistaja Y Y on kinnitanud kohtuistungil, et teadis, et talus või talu juures on lõhkeainet, samuti on tunnistaja kinnitanud, et Rein Vesper teadis samuti lõhkeaine olemasolu talu territooriumil. Seega teadis süüdistatav, et tegu pole määrdeaine, vaid just lõhkeainega. Aine avastas 2017.a metsast ning tõi ära ja hoiustas garaaži just süüdistatav. Aine täpset asukohta talu territooriumil teadis 2017.a üksnes süüdistatav. Kusjuures, kui süüdistatav oleks vastavat ainet pidanud määrdeaineks, ei ole usutav ka selle pelk aastatepikkune hoidmine garaažis, ilma ainet proovimata. Seda enam, et fotode põhjal remonditarbeid talu garaažis pigem ei hoitud. Kui vaadata fotot garaažist, asetsevad seal küll lisaks lauavirnadele ka mõned muud esemed, aga mitte remonditarbeid või määrdeaineid. Vastavaid esemed on olnud talus hoiul saunamajas asetsenud tööriistaruumis, vt vaatlusprotokolli fotot nr 24, kd 1 tl 48. Riiulitel asetsevad tööriistakastid ja tööriistad, samuti purgid erinevate ainetega, maas on kanistrid põlev- ja määrdevedelikega. Ilmne on aga, et teades, et aine näol on tegemist lõhkeainega, ei soovinud 15
(18)süüdistatav seda ohtlikkuse tõttu küttekoldega saunamajja tuua. Ehk süüdistatav hoidis ainet selle avastamise ning metsast ära toomise järel teadlikult garaažis. LMS § 8 lg 1 alusel on isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, kohustatud sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. LMS § 12 lg 1 alusel võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatav tunnistab, et hoidis teadlikult talu territooriumil ja garaažis lõhkeainet, omamata lõhkeaine käitlemise luba. Oluline ei ole, mil viisil valdus lõhkeaine üle on saadud. Tuvastatud on, et lõhkeaine valdaja oli just süüdistatav ning aine oli seal tema tahte kohaselt. Tegemist on asja ebaseadusliku valdamise mõistes vältava kuriteoga. Seda, millal on tegemist lõhkematerjali suure kogusega
§ 414lg 2 p 2 tähenduses, ei ole ühestki õigustloovas aktis kindlaks määratud.
Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada kohtupraktikas lähtuvalt konkreetse lõhkematerjali füüsikalistest omadustest ja üldisest ohtlikkusest. Arvesse võetakse lõhkeaine suure koguse määramisel ka käitlemisel tekkida võiva õnnetuse laadi ja tagajärje raskust ning käitleja poolt lõhkematerjaliga ümberkäimise üldohtlikkuse määra. Käesoleval juhul on leitud koguseks 8,4 kg trotüüli. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-14, kus lõhkeaineks oli samuti trotüül kogusega 205.08 grammi, pidanud seda suureks koguseks. Riigikohus on ka lahendis nr 3-1-1-131-13, kus lõhkeaineks oli samuti trotüül kogusega 5959 grammi, pidanud seda suureks koguseks. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis on tuvastanud, et trotüül oli kasutuskõlbulik. Käideldud lõhkeaine koguseks oli 8400 grammi, mis on viidatud kohtupraktika valguses ilmselgelt suur kogus. Konkreetsed trotüüli laengud olid ekspertiisiakti kohaselt keskmisejõuline brisantlõhkeaine. Sellise koguse lõhkamisel oleks kohtu hinnangul, arvestades aine leitud kogust (kogust saab arvestada kilogrammides ning seda on enam kui kummagi Riigikohtu lahendi näite puhul), olnud purustusjõud tugev. Tegemist on suure kogusega ka vaatamata lõhkeainega ümberkäimise määrale, et süüdistatav üksnes valdas ainet talu territooriumil ja garaažis. Üldohtlike süütegude puhul ei eelda süüteokoosseisu realiseerimine üldjuhul kaitstava õigushüve kahjustamist, vaid koosseis on täidetud juba selle ohu tekitamisega.
§ 414
koosseis on abstraktne ohudelikt, mille kohaselt on kriminaliseeritud tegu, mille karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel, kuna koosseisupärane tegu asetab iseenesest õigushüve ohtu. Ohu saabumine, ohtliku olukorra tekkimine pole süüteokoosseisu jaoks oluline ja puudub vajadus seda ka tõendada. Kohus leiab, et on tõendatud Rein Vesperi poolt Saare maakonnas X vallas X külas asuvas Xtalu garaažis lõhkeaine trotüül valdamine suures koguses. Trotüüliklotside käitlemiseks puudus süüdistataval luba, mistõttu nende käitlemine oli ebaseaduslik. Trotüüliklotside ebaseaduslik valdamine on õigesti kvalifitseeritud
§ 414lg 2 p 2 järgi.
Rein Vesperile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtlust. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Rein Vesperit subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatav teadis, et hoiab talu garaažis lõhkeainet (seda, et süüdistatav väikese ajaperioodi jooksul hoidis teadlikult lõhkeainet, on süüdistatav kinnitanud ka ise). Rein Vesperi teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Kohus lähtub süüdistatavale karistuse mõistmisel
§-s 56 sätestatud põhimõtetest. Lisaks võetakse arvesse süüdlast iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11 p 9). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt tegudele. Kahtlemata tuleb antud juhul arvestada, et kõige raskem
§ 114
lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu pandi toime süüdistatava ja kannatanu lähisuhtes. Sellele suhtele peaks iseloomulik olema usaldus ja turvalisus, Rein Vesper oma käitumise kontrollimatusega jõudis aga 16
(18)vastupidisele tulemusele. Arvestada tuleb eluvastase süüteo nii julma kui ka piinavat viisi, milleks on inimese põlevvedeliku kaasabil süütamine, mis viitab kindlale soovile kannatanule rohkelt valu tekitada. Süüdistatava süü suurust mõjutab kuriteo toimepanemine endast ilmselgelt väetima kannatanu (naisterahva) vastu ja teo toimepanemise eriline jõhkrus, mis väljendub kannatanule tekitatud ülimalt ulatuslikes vigastustes. Sellest tulenevalt tuleb hinnata Rein Vesper süüd
§ 114
lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteoepisoodi puhul keskmisest suuremaks. Rein Vesperi karistust kergendavaks asjaoluks on Y Ye mõrva katses on abi andmine kannatanule pärast süüteo toimepanemist (
§ 57lg 1 p 1).
Ülaltoodud tõendite analüüsi tulemusena jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava tegutsemine kannatanut kustutades ja kiirabi kutsudes, ei olnud küll kantud soovist eluvastast kuritegu ära hoida, kuid usutav on, et abi aitas kaasa kahjuliku tagajärje ärahoidmisele. Raskendava asjaoluna esineb
§ 58
p 4 toodu, ehk süüteo toimepanemine süüdlase pereliikme, kelleks elukaaslane kahtlemata oli, suhtes. Võrreldes kergendavat ja raskendavat asjaolu omavahel, on kohtu jaoks kergendaval asjaolul käesoleval juhul rohkem kaalu kui raskendaval, sest just kannatanu abistamine võis viia kokkuvõttes selleni, et kannatanu surm jäi saabumata. Võttes arvesse Rein Vesperi süü suurust ning ka asjaolu, et kehtivaid kriminaalkaristusi Rein Vesperil ei ole, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas
§ 114
lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest, so mõista süüdistatavale karistuseks sätte keskmisest karistusmäärast aasta võrra lühema vabadusekaotusliku karistuse. Kohus nõustub prokuröriga ka
§ 120
lg 1 järgi ja
§ 414
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodide osas nimetatud karistusmääradega. Karistust raskendavaks asjaoluks
§ 120
lg 1 sätestatud süüteo osas on süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes
§ 58p 3 alusel (üle 80 aasta vana).
Arvestades raskendava asjaolu esinemist, aga ka seda, et süüdistust arutatakse koos ränkade tagajärgedega lõppenud eluvastase kuriteoga, ei pea kohus põhjendatuks Rein Vespertit
§ 120lg 1 kuriteo eest karistada rahalise karistuse kui kergeima karistuse liigiga.
Puudub alus isiku karistamiseks rahalise karistusega, kuna see kuritegu järgnes tapmiskatse toimepanemisele, mille eest määratakse Rein Vespertile pikk vanglakaristus. Sellest tulenevalt ei oleks karistuse eesmärke rahalise karistusega võimalik saavutada ja põhjendatud on karistada Rein Vesperit
§ 120
lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast väiksema vangistusega.
§ 414
lg 2 p 2 süüdistuse osas tingib alammäära lähedase karistuse mõistmine asjaolu, et tegemist oli lõhkeaine valdamisega ja hoidmisega kui ühe kergema teoga lõhkeaine käitlemisel, mitte aga valmistamisega, üleandmisega vms. Lõhkematerjaliga ümberkäimise üldohtlikkuse määra ei loe kohus suureks. Kooskõlas
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 13 aastat vangistust. Kuna
§ 114
lg 1 p 1 – 25 lg 2 teo ebaõiglusmäär ja mõistetav karistus ületab kordades kergemate mõistetavate karistuste määrasid, on absorptsiooniprX-iibi kohaldamine kohane. Karistuse kandmise aja algust arvata Rein Vesperil alates tõkendi vahistamise kohaldamise kuupäevast. Kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde tõenduslikult oluliste asitõenditena: - Häirekeskusele tehtud kõned - salvestatud CD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus asitõendi vaatlusprotokolli juures; - 14.08.2019 sündmuskoha vaatluse käik on fikseeritud fotodel ja videol – salvestatud DVDplaadile, mis asub kriminaaltoimikus sündmuskoha vaatlusprotokolli juures; 17
(18)- Rein Vesperi ütluste ja olustiku seostamise protokoll videol – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus sündmuskoha vaatlusprotokolli juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Kuressaare politseijaoskonnas asitõendite hoidlasse hoiule antud ja väärtust mitte omavad esemed: - 13.08.2019 sündmuskoha vaatlusega sündmuskohalt ära võetud deformeerunud riided: punast ja pruuni värvi riie (pakend nr 21), musta värvi aluspesu (pakend nr 22), musta värvi püksid (pakend nr 23), halli värvi püksid (pakend nr 24), halli/oranzi värvi dressipluus (pakend nr 25), musta/sinist värvi t-särk (pakend nr 26), halli värvi sokid (pakend nr 27), kirjud sokid (pakend nr 28); - 14.08.2019 sündmuskoha vaatlusega võetud sündmuskohalt prügikastist ära põlemistunnustega kangatükid (pakend nr 1), maast muru seest põlemistunnustega kangatükk (pakend nr 2), maast muru seest põlemistunnustega kangatükid (pakend nr 3), saunamaja ukse piidalt põlemistunnustega kangatükid ja kunstmuru kõrbenud osa (pakend nr 4), saunamaja tööriistaruumist linoleumi pealt põlemistunnustega kangatükid ja valget värvi juuksesalk (pakend nr 5), saunamaja tööriistaruumist linoleumi kõrval põlemistunnustega kangatükk (pakend nr 6), saunamaja tööriistaruumis põrandalt põlemistunnustega kangatükid (pakend nr 7), saunamaja tööriistaruumis põrandalt ja seal asuvast saapast põlemistunnustega kangatükid (pakend nr 8), saunamaja tööriistaruumis metallist ämbrist põlemistunnustega kangatükid (pakend nr 9), Xtalu abihoonest (garaaž) lõhkeainet sisaldanud plastikust kast, milles oli 21 lõhkeaine pakki (lõhkeaine hävitatud) (pakend nr 13); - 13.08.2019 sündmuskoha vaatlusega võetud sündmuskohalt ära mootorsae kütuse punane kanister Aspen 2 (pakend nr 1), Johan Freitag Premium Vodka 500 ml pudel (pakend nr 2), tuletikud (pakend nr 3), Rimi tuletikud (pakend nr 4), põlemistunnustega mobiiltelefon Nokia (pakend nr 5); - Rein Vesperi elukohas Saare maakonnas X vallas X külas Xtalus 14.08.2019 teostatud läbiotsimise käigus võetud elukoha territooriumile pargitud mootorsõidukist kolm põlemistunnustega suitsupakki (1 pakk Chesterfield ja 2 pakki West) ning tulemasin Cricker (pakend nr 2); - 25.10.2019 sündmuskoha vaatlusega võetud ära halli värvi dressipluus (pakend nr 1); - Rein Vesperi mobiiltelefoni kõneeristuse fail asub Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal. Menetluskulud Välja mõista Rein Vesperilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiiside tegemise kulud summas 3186 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjate tasu summas 2159,06 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1460 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 6805,06 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik Evelin Voksepp rahvakohtunik Virge Pihel rahvakohtunik 18
(18)