Obsah (6)

§ 56§ 35§ 6§ 3§ 5§ 79

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-2067 Otsuse kuupäev 18. detsember 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 20.09.2

) § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 56

lg 2 ja 3 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 11. Vaidlustatud otsus ei vasta eeltoodud nõuetele. Viga algab sellest, et kaebaja esitas taotluse teha toiminguid tema kinnipidamistingimuste õigusaktidega kooskõlla viimiseks, kuid vastustaja käsitles taotlust märgukirjana. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistel põhjendustel vastustaja nii toimis. Seejuures on kaebaja taotluses (tl 28) selgelt öelnud, et ta palub läbi viia haldusmenetluse seoses palavuse mõju langetamise vajadusega kuumadel suvekuudel. Märgukirja puhul piirdub haldusorgani kohustus kirjale vastamisega (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 1 ja 8). Taotlusega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab aga haldusmenetlus (

§ 35

lg 1 p 1), mille käigus tuleb teha haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlustoimingud. Sealhulgas on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel (

§ 6). 12.

Kaebaja 29.08.2019.a taotlusest on arusaadav, et kaebaja arvates ei ole tema kinnipidamistingimused suvekuudel õigusaktidega kooskõlas, kuna kambris ja jalutuskäigu ajal on lubamatult kuum. Kaebaja tegi ka omapoolseid ettepanekuid olukorra parandamiseks. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millised on vastustaja hinnangul õiguspärased kinnipidamistingimused nendes oludes ja kas kaebaja kinnipidamistingimused on nende nõuetega kooskõlas. See tähendab, et välja on toomata nii asja lahendamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. Vastustaja tõi küll välja, milliseid abinõusid ta suveperioodil on kohaldanud, kuid sellest ei ole haldusakti adressaadile ega kohtule arusaadav, millist faktilist tulemust (näiteks millist siseõhu temperatuuri) soovis vastustaja saavutada ja kas see tegelikult saavutati.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 alusel peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 sätestab, et eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Sama määruse § 4 lg 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Kohtu hinnangul saab määruse § 4 lg 4 nimetatud nõuete all mõista standardeid, mis reguleerivad hoonete sisekliimat, kütet ja ventilatsiooni. Ka määruse seletuskirjas (kättesaadav 5 eelnoud.valitsus.ee, eelnõu toimiku number 15-0817) on öeldud, et eluruumide siseõhule ja - kliimale esitatavad nõuded ei sisalda arvulisi näitajaid, vaid viidatud on üldistele Eestis kasutatavatele normidele, valdavalt on sisekliima nõuded toodud erinevates standardites ning nende üksikasjaline kajastamine määruses ei ole põhjendatud. Eeltoodu tähendab, et õigusaktist tulenevad nõuded siseõhu temperatuuri ülempiirile on olemas ning vastustajal oli võimalik need välja selgitada ja kaebaja kambri tingimuste vastavust neile hinnata.
2. Kohtupraktikast on üldiselt teada, et kambri pindala Tartu vanglas on 8 m2 (ilma tualettruumita). Kaebaja on välja toonud mitmed tema kinnipidamistingimusi iseloomustavad faktilised asjaolud: - ventilatsioonisüsteemi siseneb õhk hoone katusel, mis on tumedat värvi. Kohtu hinnangul võib see asjaolu mõjutada temperatuuri kambris ka ajal, kui Päike otse kambrisse ei paista; - kambri aken ei ole toonitud ning aknakatteid ei ole; - Päike paistab suvel kambrisse kell 13-
3. Vastustaja andmetel paistis Päike 26.05.2020 kambrisse alates kella 15 kuni õhtuni; - kambri uks peab olema suletud kell 12.15-14.10 ja 17-
4. Nendel asjaoludel on eluliselt usutav, et palava ja päikesepaistelise ilmaga võib kambri siseõhu temperatuur olla kõrge.
5. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel välja selgitanud faktilisi asjaolusid, sh milline on siis tegelikult temperatuur kaebaja kambris, kui ilm on päikesepaisteline ja välisõhu temperatuur on kõrge. Vastustaja ei esitanud sellekohaseid andmeid ja tõendeid ka kohtumenetluses. Seejuures küsis kohus vastustajalt 27.04.2020.a määruses, kas vastustaja on teostanud kambri sisekliima osas mõõtmisi ja kas neid saab kokku viia ilmastikutingimustega ning juhtis tähelepanu sellele, et kui andmeid kambri siseõhu temperatuuri kohta ei ole seni kogutud, siis on vastustajal võimalus teha seda algaval suvel. HKMS § 59 lg 1 ja 4 sätestavad, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kambri siseõhu temperatuuri tuleb tõendada vastustajal, kuna kaebajal puudub selliste andmete kogumise võimalus. Kuivõrd vastustaja ei ole siseõhu temperatuuri kohta tõendeid esitanud ning kaebaja on põhistanud, et palava ja päikesepaistelise ilmaga võib kambri siseõhu temperatuur tõusta kõrgele, siis tuleb lähtuda kaebaja väidetest.
6. Seda, et lahendamist vajav probleem on olemas, näitavad lisaks punktis 1 toodud taotlusele ka kaebaja muud korduvad pöördumised vangla poole: - 27.06.2019.a avaldus, et kambris on umbne, aknad on kinni, ventilatsioon ei ole piisav (tl 6); 6 - 22.04.2020.a taotlus kuuma ilma tõttu soetada ventilaatorid, serveerida lõunaks külmad road, lubada palaval ajal kardinaid, avada palaval ajal toiduluugid ja aknad (vangla vastus tl 99); - 20.05.2020.a taotlus panna ventilatsioon tööle täisvõimsusel (vangla vastus tl 106); - 16.06.2020.a vaie peatada VSKE § 641 p 20 ehk kardinate keelu täitmine (vangla vastus tl 112); - 17.06.2020.a taotlus lubada kardinad või paigaldada aknale tume kile või žalusii (tl 115); - 18.06.2020.a taotlus palavuse leevendamiseks jalutada särgita või kanda valget maika tüüpi särki (vangla vastus tl 111).
7. Asjasse ei puutu see, et kaebajal on võimalus teatud osa päevast viibida väljaspool kambrit. See ei muuda kinnipidamistingimusi kambris. Vastustaja ei ole välja toonud, kas muud ruumid, kus kaebaja oleks saanud viibida, on suuruse ja sisekliima poolest piisavad selleks, et pakkuda leevendust palavusele kambris. Seejuures tuleb arvestada, et üldkasutatavad ruumid ei ole mõeldud üksi kaebajale, vaid neid peavad palavuse leevendamiseks saama kasutada ka teised kinnipeetavad. Kõrget siseõhu temperatuuri ei muuda see, kui ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ja töötab nõuetekohaselt. Ventilatsioon ei ole mõeldud selleks, et reguleerida ruumis temperatuuri, vaid selleks, et tagada vajalik õhuhulk.
8. Jalutusala osas on kohtupraktikas tunnustust leidnud, et kaitseks ilmastiku mõjude eest peab jalutusalal olema varjualune. Kohus kahtleb, kas kuuma ilmaga pakub Päikese eest kaitset varjualune, mille katus ja seinad on läbipaistvast materjalist.
9. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavate põhjendusteta lükanud tagasi kaebaja taotluse kehtestada üldkorraldusena või muul vastustajale siduval viisil abinõud, mida vastustaja palavuse korral rakendab, ja objektiivselt hinnatavad kriteeriumid, milliste tingimuste täidetuse korral (näiteks millisest välis- või sisetemperatuurist ja selle kestusest alates) seda tehakse.

§ 3

lg 2 alusel peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

§ 5

lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohtuasja dokumendid näitavad, et kaebajal ei ole reaalset võimalust saavutada vastustaja reageerimist palavusele üksikjuhtumi lahendamise kaudu. Kuni vastustaja jõuab lahendada kaebaja taotluse ja sellele järgneva vaide, on suvi juba möödas ning vastustaja loeb haldusmenetluse lõppenuks (vt ka otsuse punkti 21). Järgmisel suvel ollakse tagasi samas olukorras, kus vastustaja arvates on tema rakendatud abinõud piisavad, kaebaja arvates aga need reaalset lahendust või leevendust ei paku. Kaebaja tugines lisaks sellele, et abinõude kohaldamine on kõikuv ning sõltub vanglaametniku suvast - ühel suvel avati toiduluugid kambrite õhutamiseks ka päeval, teisel suvel ainult öösel jne.

1. Kohus ei käsitle kaebaja väidet, et tema õigusi võivad rikkuda VSKE § 641 p 20 ning Tartu Vangla kodukorra punktid 1.7.6 ja 7.1.
2. Tegemist on keeldudega kaebajale, kuid mitte vastustajale. Vastustaja võimalusi kinnipidamistingimuste kujundamisel ei piira see, millised esemed või tegevused on keelatud kinnipeetavale. 7 Kohus selgitab kaebajale et asjakohane õigusnorm ei ole tema viidatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 1, mis määrab jahutuse seadeväärtuseks olenevalt hoone kasutusotstarbest 25 või 27 °C. Lisa 1 pealkiri on „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded“, s.t tegemist on kokkuleppeliste temperatuuridega, mis määratakse kindlaks selleks, et arvutused oleksid omavahel võrreldavad. Asjaolu, et praegu ehitatavate või rekonstrueeritavate hoonete puhul lähtutakse arvutuste tegemisel sellistest jahutuse seadeväärtustest (s.o siseõhu temperatuur, mille korral jahutus peab sisse lülituma) võib võtta küll teatavate orientiiridena, kuid nendest ei saa järeldada, et kui sisetemperatuur kambris on kõrgem kui 27 °C, siis on kinnipidamistingimused tingimata õigusvastased.
3. Kaebaja vaide on vastustaja vaideotsusega tagastanud

§ 79lg 1 p 1 alusel.

Viidatud säte ütleb, et vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Vaideõiguse puudumist põhjendas vastustaja sellega, et suvi on läbi. Vaideotsust ei saa kuidagi õiguspäraseks pidada. See, kui kaebaja kinnipidamistingimused suvel palavate ilmade korral ei ole õiguspärased, rikub vaieldamatult tema õigusi. Tegemist ei olnud ainukordse olukorraga, vaid aastast aastasse korduva probleemiga.

1. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse õigusvastasuse. Menetluskulud. Selgitused
2. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
3. Kohus vabastas kaebaja 27.04.2020.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Vastustajal HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumise kohustust ei ole. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
4. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8