Obsah (5)

§ 64§ 871§ 1451§ 142§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Krimin

§-de 179 lg 11, 178 lg 11, 1451 lg 3 ja 182 järgi ning

§ 64lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.06.

1. Karistusaeg lõpeb 25.02.
2. 18.11.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Kaido Metslale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaido Metsla selgitas istungil, et ta ei pea karistusjärgset käitumiskontrolli enda puhul vajalikuks. Elukohta tal Eestis pole, lahkub esimesel võimalusel Soome. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht. Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Kaido Metsla ja prokuröri, leiab, et Kaido Metsla suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871lg 2 esimeseks eeldusteks on isiku eelnev karistatus karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. või
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. või
7. jaos sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Kaido Metslat on käesolevalt karistatud karistusseadustiku
8. peatüki
9. jaos sätestatud kuriteo eest (

§ 1451lg 3 järgi).

Seega on see eeldus täidetud. Teiseks

§ 871lg 2 eelduseks on vangistuse täies ulatuses ärakandmine.

Kaido Metslal saab vangistus kantud

1. veebruariks
2. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise ajaks on see eeldus täidetud. Kolmandaks

§ 871lg-st 2 tulenevaks eelduseks on varasem karistatus karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. või
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. või
7. jaos sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Materjalidest nähtuvalt on ka see eeldus Kaido Metsla puhul täidetud, kuivõrd on teda varasemalt karistatud

§ 142lg 2 p-i 1 järgi.

Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll

§ 871

lg 2 kohaselt kehtestada

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Kohtu andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht Eesti Vabariigis. Isik on varasemalt elanud Soomes, mida kinnitab ka rahvastikuregistri väljavõte

1. detsembri
2. a seisuga, ning ta ametlik elukoht on siiani Soome Vabariigis, kuhu ta ka kavatseb naasta. Lisaks on 30.detsembril 2020 laekunud kohtule kinnipeetava ema M. M. kiri, milles ta konstanteerib, et ei võta poega vabanemisel enda juurde elama. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kaido Metsla suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik