← Eesti

1-20-1576/10

Obsah (5)§ 120§ 424§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-1576 (kohtueelse menetluse nr 19261001059)

§ 120

lg 1, § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katerin Hovi Süüdistatav Jaanus Lusti isikukood 37212016527; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata; Tartu Maakohtu 23.01.2020 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist 2 kuuks RESOLUTSIOON Jaanus Lusti süüdi mõista

§ 120lg 1 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

Jaanus Lusti süüdi mõista

§ 424

lg 2 järgi ning karistada vangistusega 11 (üksteist) kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. mõista Jaanus Lustile

§ 74

lg-te 1-3 alusel määrata, et Jaanus Lustile mõistetavast karistusest 1 aasta vangistust kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 10 (kümme) kuud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Jaanus Lusti 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi; 8) osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Jaanus Lustit kriminaalhooldusametniku määratavaks tähtajaks registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik; AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus; Kuressaare Haigla.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Jaanus Lustit kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Vereproovi tulemused tuleb Jaanus Lustil esitada kriminaalhooldajale. Jaanus Lusti koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vahistamisest, s.o alates 23.01.2020. Jaanus Lusti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine karistuse tähtaja saabumisel, s.o 23.03.2020. tühistada kohe ära kandmisele kuuluva Jaanus Lusti katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.03.2020. Käitumiskontrolli tähtaja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Jaanus Lustilt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti ning joobe tuvastamise kulu 28 (kakskümmend kaheksa) eurot riigituludesse. 2

(5)Jaanus Lustilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 1033,60 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11 osamakse katteks 86,13 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 86,17 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700014018 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-20-1576). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. 2 DVD-d ja 2 CD-d salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kannatanu xxxxxx xxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; e-posti aadress) on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Jaanus Lusti vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.03.
  3. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib apellatsiooni esitada viieteistkümne päeva jooksul arvates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Jaanus Lustit süüdistatakse selles, et tema vastas 30.07.2019 kannatanu xxxxxx xxxxx sõnumi teel edastatud küsimusele ühisvara (ehk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu väärtusega xxxxx) jagamise ettepanekuna sõnumiga sisuga „tuli“. 31.07.2019.a toimunud telefonikõnes selgitas Jaanus Lusti enda xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, et eelpool nimetatud sõnumiga mõtles ta seda, et paneb maja põlema. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist tulenevalt süüdistatava varasemast käitumisest. Seega pani Jaanus Lusti toime olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Lisaks süüdistatakse Jaanus Lustit selles, et tema tahtlikult juhtis - 18.09.2019 kella 18.44 paiku Põlvamaal Vooreküla-Puskaru teel Keldrimäe talu lähedal mootorsõidukit Ford Focus reg-nr xxxxxx, olles alkoholi joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 3,25 +/- 0,07 mg/g). - 15.11.2019 kella 12.50 paiku Põlvamaal Põlva vallas Tilsi külas Järvepoe juures mootorsõidukit Ford Focus reg-nr xxxxxx, olles alkoholi joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 3,47 +/- 0,07 mg/g). 3

(5)Seega pani Jaanus Lusti toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritav kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Jaanus Lusti, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 120

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust ja

§ 424

lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 11 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista Jaanus Lustile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1-3 alusel määrata, et Jaanus Lustile mõistetavast karistusest 1 aasta vangistust kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistus, mida arvestada alates süüdistava vahi alla võtmisest 23.01.2020. Ülejäänud Jaanus Lustile mõistetavat karistust, s.o 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Lust 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanedes 10 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik; AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus; Kuressaare Haigla.

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanedes 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Vereproovi tulemused esitab süüdistatav kriminaalhooldajale. Ka on kokkuleppes kokku lepitud lisakaristuse s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 6 kuuks. Kohtuistungil prokurör loobus lisakaristuse kohaldamise taotlusest, kuna on selgunud, et Jaanus Lustil on liikumispuue. Samuti palus ta seoses Eestis kehtiva eriolukorraga jätta

§ 75lg 4 alusel süüdistatavale pandavate kohustuste täitmise tähtaja kriminaalhooldusametniku määrata. Kohtu järeldused 4

(5)Süüdistatav Jaanus Lusti kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Jaanus Lusti tuleb süüdi mõista

§ 120lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Prokuröri poolt istungil tehtud muudatused kergendavad süüdistatava olukorda, mistõttu võib asja lahendada prokuröri istungil korrigeeritud kokkuleppe alusel. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 129,60 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 28 eurot (kokku 1033,60 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kannatanu xxxxxx xxxxx on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Jaanus Lusti vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.