Obsah (8)

§ 646§ 657§ 641§ 648§ 656§ 407§ 150§ 209

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 646

ja

§ 657

lg 2 alusel üksnes kaebuse põhjal, kuna maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Seetõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 2 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (

§ 648), vt ka RKTKo 2-13-56825, p 11.

Ringkonnakohtul ei ole kohustust analüüsida ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1).

7. Maakohus rikkus oluliselt tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme, kui rahuldas hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja tuvastas tagaseljaotsusega, millised lepingutingimused on tüüptingimused ja lepingulise viivise tühisuse.

§ 407

lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Maakohus jättis omal algatusel hagi osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ebamõistlikuks ei saa VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Riigikohus ei lahendanud
2. mai
3. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust. Riigikohtu poolt nimetatud tsiviilasjas tehtud järeldusi ei ole seega tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud eriregulatsiooni arvestamata võimalik tarbijakrediidilepingutele üle kanda. Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.
4. Ringkonnakohus märgib, et hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 50 euro tagastamist

§ 150

lõike 1 punkti 1 alusel, kuna menetluskulude vaidlustamiselt koos otsuse vaidlustamisega ei tule eraldiseisvalt tasuda riigilõivu. RLS § 59 lg 16 kohaldub, kui apellant vaidlustab üksnes menetluskulude kindlaksmääramist.

1. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus tehtavas lõpplahendis.
2. OÜ Castovanni ühines
3. augustil 2020 OÜ-ga Julianus Inkasso. Seega on Julianus Inkasso OÜ Castovanni üldõigusjärglane ja

§ 209lõike 1 alusel on ta astunud menetlusse OÜ Castovanni asemel.

Ringkonnakohus loeb apellandiks Julianus Inkasso OÜ, kuna apellatsioonkaebuse esitamise ajaks oli õigusjärglus juba tekkinud. / allkirjastatud digitaalselt / 3