Obsah (5)
§ 120§ 424§ 64§ 74§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-1576 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu V
§ 120
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud ning
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud.
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Jaanus Lustile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
§ 74
lg-te 1-3 alusel määrati, et Jaanus Lustile mõistetavast karistusest 1 aasta vangistust kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Lusti 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
§ 75
lg 4 alusel kohustati Jaanus Lustit kriminaalhooldusametniku määratavaks tähtajaks registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
§ 75
lg 4 alusel kohustati Jaanus Lustit kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereproovi tulemused tuleb Jaanus Lustil esitada kriminaalhooldajale. Jaanus Lusti koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise aja algust arvati alates tema vahistamisest, s.o alates 23.01.2020 ning Jaanus Lusti vabanes vanglast 23.03.
- Jaanus Lusti katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.03.
- Katseaja kestus on 18.03.2020 – 18.03.
- Käitumiskontrolli tähtaja algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 07.04.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 22.05.2020 esitanud kohtule Jaanus Lusti (edaspidi J. Lusti) suhtes erakorralise ettekande, milles taotletakse J. Lusti karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande koostamise aluseks on J. Lusti alkoholi tarvitamise keelu rikkumised 08.05.2020, 10.05.2020 ja 21.05.2020, registreerimiskohustuse rikkumised 05.05.2020 ja 14.05.2020 ning 07.05.2020 kohustuse alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas rikkumine. Lisaks eelnevale toob ametnik ettekandes esile, et J. Lusti ei ole täitnud
§ 75
lg 4 järgi vabatahtlikult võetud kohustust teha kokkuleppel kriminaalhooldajaga hiljemalt 08.05.2020 vereanalüüs ning esitada analüüsi tulemused kriminaalhooldusametnikule. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole J. Lusti teinud tingimisi vangistusest ja kriminaalhooldusest vajalikke järeldusi ning jätkab käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist hoolimata talle antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses. Ametnikul puudub veendumus, et lisakohustuse seadmine või katseaja pikendamine J. Lusti käitumises midagi muudaks, sest isik ei ole oma eluviisi muutnud. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, paludes 8.05.2020 rikkumise lugeda kontrollile allumise kohustuse rikkumiseks ning arvestada rikkumisena ka vereanalüüsi määratud tähtajaks tegemata jätmist. Ka heidab kriminaalhooldusametnik J.Lustile täiendava rikkumisena ette registreerimisele mitteilmumist 28.05.2020. Süüdimõistetu J. Lusti palub jätta vangistuse täitmisele pööramata, võimaldades tal arsti poole pöörduda ja ennast ravida.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2
(6)Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ettekande kohaselt 08.05.2020 kell 16.24 soovisid kriminaalhooldusametnikud kontrollida, kas J. Lusti täidab oma elukohas alkoholi mittetarvitamise kohustust. Isik koputuse peale ust ei avanud. Aknast oli näha, et J. Lusti on majas diivanil ebaloomulikus asendis (ei kontakteerunud, kui aknale kõvasti koputati ning vaatas ühte punkti). Süüdimõistetu tervisliku seisundi hindamiseks kutsusid ametnikud kohale kiirabi. Kiirabi kohale jõudes oli J. Lusti diivanilt püsti tõusnud ning ei soovinud kiirabitöötajatelt põhjalikumat kontrolli. Seetõttu jäeti J. Lusti koju. Visuaalsel vaatlusel oli J. Lusti silmanähtavalt joobes. 08.05.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 08.05.2020 kell 16.24 süüdimõistetu elukohas J. Lusti joovet. Kuna ettekande ja protokolli kohaselt J. Lusti keeldus indikaatorvahendisse puhumast, siis tuvastas Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar süüdimõistetu joobe visuaalsel vaatlusel. Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud: määrdunud välimus; alkoholilõhna esinemine suust; silmade punetus; häiritud reaktsioon; kiire kõne; aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid; tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (raskusi püsti püsimisega, eelistab seinale toetuda); unine ja ärritunud käitumine. J. Lusti keeldus protokolli allkirjastamast. Joobe visuaalsel tuvastamisel oli tunnistajaks Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak. Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar kirjeldas 8.05.2020 juhtunut analoogselt ettekandes ja protokollis märgituga. J. Lusti ütluste kohaselt ta 08.05.2020 sündmust ei mäleta. Tal on mäluga probleemid alates katuselt maha kukkumisest peale vanglast tulekut. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis kriminaalhooldusametniku istungil antud ütlustega tõendavad, et kriminaalhooldusametnikud 08.05.2020 soovisid kontrollida J.Lusti elukohas viimase alkoholi tarvitamist, kuid J.Lusti keeldus indikaatorvahendusse puhumast. Kriminaalhooldusseaduse § 26-1 lg 1 sätestab, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Ei erakorralisest ettekandest ega 08.05.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist ole tuvastatav, kas kriminaalhooldusametnik on J. Lustile pakkunud võimalust indikaatorvahendisse puhumisest keeldumisel anda vereproov tervishoiuteenuse osutaja juures. KorS § 39 lg 2 p 1 sätestab, et isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga muuhulgas siis, kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga. Kuna vastavat informatsiooni ettekandes ja protokollis ei kajastu, siis ei loe kohus J. Lusti keeldumist indikaatorvahendisse puhumisest 08.05.2020 rikkumiseks
§ 75lg 1 p 3 tähenduses.
Et tegemist ei ole alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, möönis kohtuistungil ka kriminaalhooldusametnik ise, kes palus 8.05.2020 juhtunu lugeda kontrollile mitteallumiseks. Ka kohus leiab, et keeldudes 08.05.2020 indikaatorvahendisse puhumast, rikkus J. Lusti
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja 3
(6)kontrollile oma elukohas. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest J. Lusti oli teadlik kohustusest alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Lustile ette mitteallumist kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ka 07.05.2020. Ettekande kohaselt J. Lusti ei helistanud registreerimiskohustuse täitmiseks 05.05.2020 kriminaalhooldusametnikule, mistõttu võttis ametnik 07.05.2020 süüdimõistetuga ise telefoni teel ühendust. Hääle järgi tundus J. Lusti olevat alkoholijoobes, mistõttu teostasid kriminaalhooldusametnikud samal päeval kella 13.10 ajal kodukülastuse J. Lusti elukohta, kontrollimaks, kas isik hoidub oma elukohas alkoholi tarvitamisest. Ettekandes toodut kinnitas kriminaalhooldusametnik ka kohtuistungil. 07.05.2020 koostatud kodukülastuse leht tõendab, et J. Lusti oli kodus ja avas koputuse peale maja külgmise akna, kuid majast välja tulla ei soovinud. J. Lusti ütles ametnikule, et tema puhuma ei hakka. Aknast majja vaadates oli näha rohkelt alkoholipudeleid. Kohtuistungil J. Lusti eitas üldse, et selline sündmus oleks aset leidnud. Kohtu arvates ei ole põhjust kahelda kodukülastuslehes toodu õigsuses. Kodukülastuse leht kogumis kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et J. Lusti rikkus 07.05.2020 kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, keeldudes ametnikule alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks ust avamast. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest J. Lusti oli teadlik kohustusest alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Jättes ametnikule 07.05.2020 mõjuva põhjuseta ukse avamata, rikkus J. Lusti
§ 75
lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Lustile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi 10.05.2020 ja 21.05.2020. 10.05.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 10.05.2020 kell 16.24 süüdimõistetu elukohas J. Lusti joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,379 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud: määrdunud välimus; alkoholilõhna esinemine suust; häiritud reaktsioon; aeglane kõne; aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid; tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired (toetub vastu seina); rahutu käitumine. J. Lusti kohtuistungil avaldas, et ei mäleta seda sündmust. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise tõendab, et J. Lusti tarvitas 10.05.2020 alkoholi. J.Lusti on ka ise sellele protokollile alla kirjutanud. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest J. Lusti oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 10.05.2020 alkoholi, rikkus J. Lusti
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
21.05.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 21.05.2020 kell 19.40 süüdimõistetu elukohas J. Lusti joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,785 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud: määrdunud välimus; alkoholilõhna esinemine; silmade punetus. Kohtuistungil J. Lusti avaldas, et ei mäleta ka 21.05.2020 sündmust. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tõendab, et J. Lusti tarvitas 21.05.2020 alkoholi. Ka selle protokolli on J.Lusti ise allkirjastanud. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest J. Lusti oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 21.05.2020 alkoholi, rikkus J. Lusti
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 4
(6)Jaanus Lusti kohtuistungil antud ütlustes küll ei eitanud, et on katseajal mõned korrad alkoholi tarvitanud, kuid see on olnud tingitud kukkumise tagajärjel segases olekus viibimisest. Kohus ei loe seda põhjendust arvestatavaks. Nagu eeltoodust nähtub, on kriminaalhooldusametnikud J.Lusti pool käinud mitmel erineval päeval sh. käis 8.05.2020 kohal isegi kiirabi, kuid J.Lusti nende abi ei soovinud. Ei ole eluliselt usutav, et J.Lusti elas mitme nädala vältel seisundis, kus ta ei saanud aru, mida teeb. Samas tervislik seisund alkoholi tarvitamist ei takistanud. Kohtu arvates on süüdimõistetu väited mälulünkadest ja segaduses olekust otsitud, millega süüdimõistetu püüab vähendada oma süüd ja vältida vastutust rikkumiste toimepanemiste eest. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Lustile ette registreerimiskohustuse rikkumist 05.05.2020, 14.05.2020 ja 28.05.2020. Ettekande kohaselt, tulenevalt Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorrast, olid kohtumised kriminaalhooldusosakonnas asendatud telefonivestlustega. See tähendab, et registreerimiskohustuse täitmiseks pidi J. Lusti eelnevalt kokkulepitud ajal ametnikule helistama. Lisaks eelnevale pidi J. Lusti olema telefoni teel ametnikule kättesaadav või helistama tagasi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 tunni jooksul. Registreerimislehe kohaselt pidi J. Lusti kriminaalhooldusametnikule helistama muuhulgas 05.05.2020 ja 14.05.2020, kuid ei helistanud. Ettekande kohaselt J. Lustil ametnikule mittehelistamiseks mõjuvat põhjust ei olnud. J. Lusti oli teadlik helistamise kohustusest 05.05.2020 ja 14.05.2020, sest registreerimislehe kohaselt on ametnik süüdimõistetut helistamise kohustusest eelneval telefonivestlusel (vastavalt 27.04.2020 ja 07.05.2020) teavitanud. Ka kohtuistungil J. Lusti ei eitanud, et ta ei võtnud 05.05.2020 ja 14.05.2020 kriminaalhooldusametnikuga ühendust, kuid seda põhjusel, et kõnekaardil puudus raha. Registreerimisleht kogumis kriminaalhooldusaluse kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et J. Lusti rikkus 05.05.2020 ja 14.05.2020 registreerimiskohustust, kui jättis kriminaalhooldusametnikule mõjuva põhjuseta helistamata. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest J. Lusti oli teadlik kohustusest helistada kokkulepitud kuupäevadel kriminaalhooldusametnikule. Raha puudumine on küll inimlikult mõistetav, kuid ei õigusta kohtuotsuse täitmata jätmist. J.Lusti oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et helistamiskohustust täita (pöörduma abi saamiseks näiteks naabri või mõne tuttava poole) . Jättes ametnikule 05.05.2020 ja 14.05.2020 mõjuva põhjuseta helistamata, rikkus J. Lusti
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (eriolukorra ajal helistada kriminaalhooldusametnikule). Kriminaalhooldusametniku väitel pidi J.Lusti ilmuma registreerima ka 28.05.2020, milline kohustus oli talle teatavaks tehtud kirjaga saadetud kutses. J.Lusti kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta sellise kutse sai, kuid hilinenult, kuna kiri oli reklaamposti vahel. Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil avaldatu kogumis süüdimõistetu enda ütlustega tõendavad, et J.Lusti oli registreerimisele kutsutud ka 28.05.2020. Kuna kutse oli saadetud lihtkirjaga, pole ümber lükatud süüdimõistetu väide, et sai selle hilinenult kätte. Seetõttu ei loe kohus J.Lusti 28.05.2020 registreerimisele ilmumata jäämist rikkumiseks. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik helistas J. Lustile 18.05.2020, kuid süüdimõistetu telefonikõnele ei vastanud ning tagasi ei helistanud. Kuna 18.05.2020 telefonikõnele mittevastamine ei ole ettekande koostamise aluseks ja kriminaalhooldusametnik seda J. Lustile otseselt ette ei heida, siis ei heida ka kohus 18.05.2020 kriminaalhooldusametniku telefonikõnele mittevastamist süüdimõistetule ette. 5
(6)Samas iseloomustab selline käitumine J. Lusti katseaja kulgemist negatiivselt, sest J. Lusti rikkus telefonile vastamata ja tagasi helistamata jätmisega ametnikuga sõlmitud kokkulepet. Ettekande kohaselt ei ole J. Lusti täitnud talle kohtuotsusega
§ 75
lg 4 alusel pandud kohustust teha kokkuleppel kriminaalhooldajaga alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrollimiseks vereanalüüs hiljemalt 08.05.2020 ja esitada analüüsi tulemused kriminaalhooldusametnikule. Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik ka seda arvestada rikkumisena. J.Lusti kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta vereanalüüsi kriminaalhooldusametniku määratud ajaks ei teinud, kuna selleks puudus raha. Kohtuotsuse sisust tulenevalt on J.Lusti vereanalüüsi tegemise kohustuse võtnud endale vabatahtlikult. J.Lusti oli juba siis teadlik, et analüüsid on tasulised. Seega pidi J.Lusti arvestama selliste kulutuste tekkega kohtuotsuse täitmise käigus ning raha puudumine ei õigusta kohustuse täitmata jätmist. J.Lusti on tahtlikult rikkunud
§ 75
lg 4 alusel talle pandud kohustust teha kokkuleppel kriminaalhooldajaga alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrollimiseks vereanalüüs. J. Lustit positiivselt iseloomustavaid andmeid erakorralisest ettekandest ei nähtu. J. Lustile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. J. Lusti neid tingimusi ei ole täitnud. J. Lustil on tuvastatud juba katseaja alguses kahel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, kahel korral registreerimiskohustuse rikkumine ja kahel korral oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustuse rikkumine. Kohtu hinnangul on alates J.Lusti vanglast vabanemist kriminaalhoolduse teostamine tema üle muutunud sisuliselt võimatuks, kuna J.Lusti eirab suurt osa talle pandud kohustustest. Jaanus Lusti on süüdi tunnistatud alkoholi tarvitamisega seotud süüteo eest. Ka senise katseaja kulg näitab kohtu hinnangul selgelt, et J. Lusti ei ole võimeline järgima käitumiskontrolli raames seatud nõudeid ja kohustusi eelkõige alkoholi kuritarvitamise tõttu. J. Lusti ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kõrvalekaldumatu täitmise vajadust. J.Lustile on kohtuotsuse tegemisel juba pandud rida lisakohustusi. Kuna need ei ole oma eesmärki täitnud, ei annaks mõne uue lisakohustuse määramine tulemust. J.Lusti senise käitumise valguses on kaheldav, et edasine katseaeg osutuks edukaks. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks katseaja pikendamist. Kohus peab vajalikuks J. Lustile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid J. Lusti rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus
§ 74lg 4 alusel täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)