lg 2 p 3, § 113 lg 1 - § 25 lg 2, § 274 lg 1 järgi, Grigori Kašintsevi süüdistuses
lg 1 p 1, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3, § 274 lg 1 järgi, Maksim Alak süüdistuses
lg 1 p 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Dmitri Dodonov ringkonnaprokurör Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38506082255, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 15.02.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
(alates 01.01.2015
lg 1), § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 4 aastat,
Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 06.05.2019, vahistamine on pikendatud kuni 06.09.
Tunnistada Dmitri Dodonov süüdi
lg 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Dmitri Dodonov süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning ja mõista talle karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Dmitri Dodonovile liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 06.05.2019. Dmitri Dodonovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada Grigori Kašintsev süüdi
2 1-19-6918 Tunnistada Grigori Kašintsev süüdi
Tunnistada Grigori Kašintsev süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Vastavalt
lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Grigori Kašintsevile liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 07.05.2019. Grigori Kašintsevile valitud tõkend, jõustumiseni, seejärel tühistada. vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse Tunnistada Maksim Alak süüdi
Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista Maksim Alakile lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada
lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Maksim Alak ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud.
Kannatanu hagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Dmitri Dodonovilt välja kannatanu J J (isikukood XXX ) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 29 (kakskümmend üheksa) eurot 45 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - DVD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - kasteet, DNA-puuteproovid, pastapliiatsi metallist südamik (pakk nr 2), politseivormi fliisijakk (pakk nr 3), hõbedast värvi kett (pakk nr 4), lõhutud pastapliiatsi osad (pakk nr 5), nööbid (pakk nr 6,7), hambapasta tuub (pakk nr 8), Dodonovilt äravõetud metallist ese (pakk nr 1), mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - 07.05.2019 ning 12.05.2019 G. Kašintsevilt äravõetud sinist värvi meeste pusa „Reebok“, khaki värvi meeste püksid „Dockers“ (pakk nr 5), sokid (pakk nr 6), khaki värvi jalatsid „GROPP“ (pakk nr 6), helesinist värvi musta pildiga T-särk (pakk nr 7), õiguse deklaratsiooniga paberleht (pakk nr 8), mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Grigori Kašintsevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; 3 1-19-6918 - - 07.05.2019 M. Alakilt äravõetud sinist värvi teksapüksid „SMOG“, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Maksim Alakile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; 12.05.2019 D. Dodonovilt äravõetud teksapüksid „K ja L JEANS“ (pakk nr 2), tossud „Sandic“ (pakk nr 3), T-särk „Red sea, DIVERS Hurgada-Egypt“ (pakk nr 4), mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Dmitri Dodonovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Mõista Dmitri Dodonovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 6993 (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend kolm) eurot 34 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Dmitri Dodonovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 8453,34 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011011 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Dmitri Dodonov, kriminaalasja number - 1-19-6918, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Grigori Kašintsevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 5991 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üks) eurot 36 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Grigori Kašintsevil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 7451,36 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011024 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Grigori Kašintsev, kriminaalasja number - 1-19-6918, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Maksim Alakilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 3416 (kolm tuhat nelisada kuusteist) eurot 30 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. 4 1-19-6918 Määrata, et Maksim Alakil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4876,30 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011037 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Maksim Alak, kriminaalasja number - 1-19-6918, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04. märtsist 2020. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04. märtsist 2020. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Dmitri Dodonov`it süüdistatakse selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 15.02.2017 otsusega
lg 1 järgi) 06.05.2019 kella 23:00 paiku olles alkoholijoobes korteris aadressil XXX, tekkinud tüli käigus haaras käega kinni A P kaelast ning kägistas teda. Seejärel asetas kannatanu kõrile noa. Oma tegevusega tekitas D. Dodonov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (marrastus kaelal). Sel moel pani Dmitri Dodonov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o pani toime
Samuti tema, Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasja nr 19233000538 raames vahi alla võetud isikuna, viibides Narva arestimajas aadressil Vahtra 3, Narva, ühes eelvangistuse kambris koos vahi alla võetud Grigori Kašintsev`iga, organiseeris arestimajast põgenemise eesmärgil arestimaja töötaja tapmise. D. Dodonov mõtles välja teoplaani ning leppis G. Kašintsev`iga kokku, kes mida teeb. Plaani täideviimiseks seadis D. Dodonov 11.05.2019 kuriteorelvana valmis hambapastatuubi, mille sees oli seebilahus, ning ühtlasi torkeriista, mille saamiseks murdis ära lusika laiema osa, peites selle kambris taldriku alla, aga terava otsaga osa pani enda jalanõu sisse selle edasiseks kasutamiseks ründe käigus. Järgmisel päeval, s.o 12.05.2019, Dmitri Dodonov ja Grigori Kašintsev konvoeeriti Narva linnas aadressil Vahtra 3 asuva Narva arestimaja jalutuskambrist arestimaja koridori. Jalutuskambrist väljumisel kell 09:59 D. Dodonov, tegutsedes vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanile, pritsis tahtliku tapmise eesmärgil, oma ametiülesannete täitmisel viibivale (kinnipeetute jalutust korraldavale) arestimaja politseinikule J J silma seebilahust. Sellega tekitas politseinikule tugeva 5 1-19-6918 põletustunde silmades ja kasutades ära ootamatuse momenti, haaras D. Dodonov ühe käega kannatanu kõrist tagant poolt ja teise käega eestpoolt ning hakkas sellele jõuga suruma. Samal ajal tungis Grigori Kašintsev kallale teenistuskohustusi täitvale (kinnipeetute jalutust korraldavale) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestimaja spetsialistile U K . Seda tegi G. Kašintsev kannatanule kehavigastuste tekitamise eesmärgil ning selleks, et U. K ei saaks appi minna oma kolleegile J J. G. Kašintsev haaras parema käega U. K kaelast ja kannatanu kaela jõuga kokku surudes tekitas talle tugevat füüsilist valu, jättes ta ilma õhu juurdepääsust ning jäi jõuga U K kinni hoidma. Ajal kui G. Kašintsev jäi jõuga U. K kinni hoidma, lõi D. Dodonov parema käe rusikaga J. J vastu pead, misjärel J kukkus põrandale. Dodonov, jätkates oma tegevust, lõi J veel ühe korra parema käe rusikaga näo piirkonda. Seejärel Dodonov, vajudes kogu kehaga J peale, haaras jõuga parema käega kannatanul kõrist ja surus sellele, aidates vasaku käega suurendada survet. Seejärel, jätkates kinnihoidmist J kaelast, tõmbas Dodonov kannatanu näole politseijaki, vähendades sellega veelgi hapniku juurdepääsu ja olukorra nähtavust, jätkates sealjuures J kägistamist. Edasi Dodonov, toetudes eelvangistuse kambri lingile, surus veelgi suurema jõuga vasaku käega J kõrile, jätkates kägistamisvõtet. J õnnestus haardest vabaneda, kuid Dodonov lõi kaks korda parema jalaga kannatanule pea piirkonda, misjärel lõi parema käe rusikaga kolm lööki J pea piirkonda. Pärast seda haaras taas kätega kannatanul kõrist ja hakkas kägistama. Varem ettevalmistatud terava eseme asemel kasutas Dmitri Dodonov J politseijaki taskust haaratud metallist pastapliiatsit, lüües vähemalt kuus korda pastapliiatsiotsaga kannatanule pea ja näo vasakpoolsesse ossa, tekitades J lõikehaavu. Samal ajal jätkas G. Kašintsev U K kinnihoidmist ning hetkel, kui U K vabanes kägistavast haardest, haaras G. Kašintsev taas kätega U. K, lüües jõuga kannatanut vähemalt ühel korral peaga vastu seina, pärast mida sooritas jalalöögi kannatanu kubeme piirkonda. Seejärel politsei lisajõudude väljakutsumise takistamise eesmärgil, aidates sellega kaasa Dodonov`ile, et see viiks J tapmise lõpuni, tõmbas G. Kašintsev U. K taskust välja raadiosaatja ja viskas selle eemale U K kättesaamatusse ulatusse. Järgnevalt Grigori Kašintsev haarates kätega ümber kannatanu kaela, jätkas U K kägistamist, et K ei saaks aidata J. J, kelle peksmist jätkas D. Dodonov. Dodonov lõi ühe korra parema käe rusikaga J vastu kukalt. Kui kannatanu jõud vastupanuks rauges, jätkas D. Dodonov vägivaldset tegevust, lüües parema jalaga seitse korda kannatanule näkku. Seejärel Dodonov sooritas parema jalaga löögi arestimaja spetsialistile U K vastu rindkere vasakpoolset osa, millega tekitas U. K füüsilist valu ja kehavigastuse (verevalum rindkere keskosas vasakul). Samal ajal juhendas D. Dodonov sõnaliselt Kašintsev`i tegevust, et Kašintsev jätkaks U. K kinni hoidmist, mida Kašintsev ka tegi. D Dodonov jätkas vägivallategusid J suhtes, nimelt lõi ta taas kannatanule parema jalaga näkku, seejärel lõi parema käe rusikaga näkku, misjärel haaras J vööst ja tiris ta eemale, kus Dodonov lõi kannatanule taas parema käe rusikaga vastu näo vasakut poolt, misjärel tõstis põrandalt üles kõrvaloleva politseiläbipääsuloa ja lõi kokku seitse korda parema jalaga kannatanut, millest kolm lööki olid suunatud näkku ja neli vastu kere ülemist osa. Politseiniku J J surm jäi saabumata D. Dodonov`i ja G. Kašintsev`i tahtest mittesõltuvate asjaolude tõttu, sest kannatanu J õnnestus vajutada häirenuppu ning häire peale saabusid kohale politseitöötajad. Oma tegevusega tekitas Dmitri Dodonov J J tugevat füüsilist valu ja hulgaliselt kehavigastusi: otsmikupiirkonnas paremal kolm paralleelset põiki kulgevat tumelillat verevalumit, vasakus oimupiirkonnas verevalumi, vasaku kõrvalesta ülemise kinnituskoha ees vertikaalse haava, 6 1-19-6918 vasaku alalau keskosa piirkonnas tumelilla tursega verevalumi, ninaseljal verevalumi, paremal ninatiival verevalumi, ülahuule suuesikupoolsel pinnal horisontaalse haava, kõrvalesta alumise kinnituskoha ees vertikaalse marrastuse, vasaku sarnakaare piirkonnas pindmise haava, alalõualuu vasaku nurga piirkonnas marrastuse, vasakul pool alalõaluu serval marrastused ja verevalumid, vasakul pool kuklapiirkonna juustega kaetud peanahal marrastuse, marrastuse vasakus oimupiirkonnas, II. hamba traumaatilise murru, paremal pool kaela eespinna alaosas verevalumi ja verevalumi paremal pool rangluualuses piirkonnas, keskmisel rangluujoonel. Lisaks purunes D. Dodonov`i tegevuse tõttu J. J kaelas olnud hõbedast värvi metallist kett. Sel moel pani Dmitri Dodonov oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tapmise katse, s.o
Sel moel pani Dmitri Dodonov oma tahtliku tegevusega toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega, s.o
Grigori Kašintsev`it süüdistatakse selles, et tema 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, olles alkoholijoobes tänaval baari I juures, mis paikneb aadressil XXX, kannatanu O J vastu tekkinud vaenulikke suhete pinnal, tegutsedes grupis koos Maksim Alak`iga, eesmärgiga põhjustada kannatanule raskeid kehavigastusi, pärast seda kui Maksim Alak tõukas kannatanut, lõi rusikaga O J näo piirkonda. Löök ei tabanud nägu, vaid kannatanu kätt, kuna O. J jõudis panna näo ette käe. Löögi tagajärjel O J , suutmata hoida tasakaalu, kukkus sõiduteele, kus Grigori Kašintsev ja Maksim Alak peksid kannatanut jalgadega keha ja pea piirkonda. Maksim Alak lõi kannatanut mitte vähem kui viis korda jalaga vastu nägu ja vastu keha. Grigori Kašintsev lõi kannatanut korduvalt jalaga kere piirkonda (sh rindkere), pea ja kätte piirkonda, samuti Grigori Kašintsev hüppas mõlema jalaga kannatanu kere peal ja tegi ülevalt jalalabaga mitu tugevat lööki vastu O J pead. Järgnevalt Grigori Kašintsev tahtis sooritada kasteediga (vastavalt Relvaseadusele § 20 lg 2 p 1 - külmrelv, mis on tsiviilkäibes keelatud) lööki kannatanu pea piirkonda, kuid kuna O J , kaitstes end jalalöökide eest, hoidis käsi näo ees, siis löök kasteediga ei tabanud sihtmärki (pea), vaid tabas parema käelaba külgmist osa. Järgnevalt Grigori Kašintsev lõi jalaga kannatanu vasakpoolsesse rindkerre. Grigori Kašintsev`i ja Maksim Alak`i tegevuse tagajärjel kannatanule O J oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud järgmised tervisekahjustused: koljuluude vigastuseta haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Sel moel pani Grigori Kašintsev oma tahtliku teoga toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t.
Samuti tema Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasja nr 19233000539 raames vahi alla võetud isikuna, viibides Narva arestimajas aadressil Vahtra 3, Narva, ühes eelvangistuse kambris koos vahi alla võetud Dmitri Dodonoviga, leppis D. Dodonov`iga kokku kaasa aidata D. Dodonov`i tegevusele arestimaja töötaja tapmisel. Nimelt 12.05.2019. a kell 09:59 G. Kašintsev, tegutsedes vastavalt kokkulepitud plaanile, väljudes arestimaja jalutuskambrist, samaaegselt kui D. Dodonov tungis kallale oma ametiülesannete täitmisel viibivale (kinnipeetute jalutust korraldavale) arestimaja politseinikule J J , tungis G. Kašintsev kallale teenistuskohustusi täitvale (kinnipeetute jalutust korraldavale) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestimaja spetsialistile U K . Seda tegi G. Kašintsev kannatanule kehavigastuste tekitamise eesmärgil ning selleks, et U. K ei saaks aidata oma 7 1-19-6918 kolleegi J J . G. Kašintsev haaras parema käega U. K kaelast ja kannatanu kaela jõuga kokku surudes tekitas talle tugevat füüsilist valu, jättes ta ilma õhu juurdepääsust ning hoidis U K jõuga kinni. Samal ajal D. Dodonov lõi parema käe rusikaga J. J vastu pead, misjärel J kukkus põrandale. Dodonov, jätkates oma tegevust, lõi J veel ühe korra parema käe rusikaga näo piirkonda. Seejärel Dodonov, vajudes kogu kehaga J peale, haaras jõuga parema käega kannatanul kõrist ja surus sellele, aidates vasaku käega suurendada survet. Seejärel, jätkates kinnihoidmist J kaelast, tõmbas Dodonov kannatanu näole politseijaki, vähendades sellega veelgi hapniku juurdepääsu ja olukorra nähtavust, jätkates sealjuures J kägistamist. Edasi Dodonov, toetudes eelvangistuse kambri lingile, surus veelgi suurema jõuga vasaku käega J kõrile, jätkates kägistamisvõtet. J õnnestus haardest vabaneda, kuid Dodonov lõi kaks korda parema jalaga kannatanule pea piirkonda, misjärel lõi parema käe rusikaga kolm lööki J pea piirkonda. Pärast seda haaras taas kätega kannatanul kõrist ja hakkas kägistama. Varem ettevalmistatud terava eseme asemel kasutas Dmitri Dodonov J politseijaki taskust haaratud metallist pastapliiatsit, lüües vähemalt kuus korda pastapliiatsiotsaga J pea ja näo vasakpoolsesse ossa, tekitades kannatanule lõikehaavu. G. Kašintsev jätkas U K kinnihoidmist ning hetkel, kui U K vabanes kägistavast haardest, haaras Kašintsev taas kätega U. K , lüües jõuga kannatanut vähemalt ühel korral peaga vastu seina, pärast mida sooritas jalalöögi kannatanu kubeme piirkonda ning politsei lisajõudude väljakutsumise takistamise eesmärgil, aidates sellega kaasa Dodonov`ile, et see viiks J tapmise lõpuni, tõmbas U. K taskust välja raadiosaatja ja viskas selle eemale U K kättesaamatusse ulatusse. Järgnevalt Grigori Kašintsev haarates kätega ümber kannatanu kaela, jätkas U. K kägistamist, et K ei saaks aidata J. J, kelle peksmist jätkas D. Dodonov. Dodonov lõi ühe korra parema käe rusikaga J vastu kukalt. Kui kannatanu jõud vastupanuks rauges, jätkas D. Dodonov vägivaldset tegevust, lüües parema jalaga seitse korda kannatanule näkku. Seejärel Dodonov sooritas parema jalaga löögi arestimaja spetsialistile U K vastu rindkere vasakpoolset osa. Samal ajal juhendas D. Dodonov sõnaliselt Kašintsev`i tegevust, et Kašintsev jätkaks U. K kinni hoidmist, mida Kašintsev ka tegi. G. Kašitsev võimaldas oma tegevusega U. K kinnihoidmisel D Dodonov`il jätkata vägivallategusid J suhtes. Nimelt lõi D. Dodonov taas kannatanule parema jalaga näkku, seejärel lõi parema käe rusikaga näkku, misjärel haaras J vööst ja tiris ta eemale, kus Dodonov lõi J taas parema käe rusikaga vastu näo vasakut poolt, misjärel tõstis põrandalt üles kõrvaloleva politseiläbipääsuloa ja lõi kokku seitse korda parema jalaga J , millest kolm lööki olid suunatud näkku ja neli vastu kere ülemist osa. Grigori Kašintsev tekitas oma ettekavatsetud tegudega teenistuskohustusi täitvale võimuesindajale U K füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastused vasaku küünarliigese sirutuspinnal, verevalumid kaelal ning otsimikupiirkonnas ja marrastuse parema kulmukaare juures). Samuti osutas ettekavatsetud kaasabi D. Dodonov`ile politseiniku J J tapmises, mida ei õnnestunud lõpuni viia D. Dodonov`i ja G. Kašintsev`i tahtest olenemata põhjustel seoses häire peale kohale saabunud politsei töötajatega. Sel moel pani Grigori Kašintsev oma tahtliku teoga toime kaasaaitamise teise inimese tapmise katses, s.o
Sel moel pani Grigori Kašintsev oma tahtliku teoga toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega, s.o
8 1-19-6918 Maksim Alak`it süüdistatakse selles, et tema 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, olles alkoholijoobes, tänaval baari I juures, mis paikneb aadressil XXX, kannatanu O J vastu tekkinud vaenulikke suhete pinnal, tegutsedes grupis koos Grigori Kašintsev`iga, eesmärgiga põhjustada kannatanule raskeid kehavigastusi, tõukas O J . Pärast seda lõi Grigori Kašintsev kannatanut näo piirkonda, kuid löök ei tabanud nägu vaid kannatanu kätt, kuna O. J jõudis panna parema käe näo ette. Löögi tagajärjel O J , suutmata hoida tasakaalu, kukkus sõiduteele, kus Grigori Kašintsev ja Maksim Alak peksid kannatanut jalgadega keha ja pea piirkonda. Maksim Alak lõi kannatanut mitte vähem kui viis korda jalaga vastu nägu ja vastu keha. Grigori Kašintsev lõi kannatanut korduvalt jalaga kere piirkonda (sh rindkere), pea ja kätte piirkonda ning hüppas mõlema jalaga kannatanu kere peal ja tegi ülevalt jalalabaga mitu tugevat lööki vastu O J pead. Järgnevalt Grigori Kašintsev tahtis sooritada kasteediga lööki kannatanu pea piirkonda, kuid kuna O J , kaitstes end jalalöökide eest, hoidis käsi näo ees, siis löök kasteediga ei tabanud sihtmärki (pea), vaid tabas parema käelaba külgmist osa. Järgnevalt Grigori Kašintsev lõi jalaga kannatanu vasakpoolsesse rindkerre. Grigori Kašintsev`i ja Maksim Alak`i tegevuse tagajärjel kannatanule O J oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud järgmised tervisekahjustused: koljuluude vigastuseta haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Sel moel pani Maksim Alak oma tahtliku teoga toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t.
II Kohtuistung Süüdistatav Dmitri Dodonov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, ennast süüdi ta 06.05.2019 episoodis ei tunnistanud. Süüdistatav Dmitri Dodonov andis ütlusi, et ta mäletab kannatanu A P enda juurde külla kutsumist ning koos alkoholi tarvitamist ning asjaolu, et mingil põhjusel hakkas kannatanu tema juurde sisse murdma ning ta kutsus politsei. Samas ei mäleta D. Dodonov, mis põhjusel kannatanu tema korterist lahkus ja hakkas tema juurde sisse murdma. Ta mäletab sündmuse asjaolusid väga halvasti. Dmitri Dodonov ei tunnista oma süüd 12.05.2019 episoodis, sest tal ei olnud mõtet J ära tappa. Tal oli põgenemisplaan. Ta rääkis oma põgenemisplaanist Kašintsevile. Plaanis oli võtta korrapidajalt kaart, millega avatakse ust. Ta kavatses korrapidajalt teadvust ära võtta pähe löömisega, et too ei kutsuks appi. Korrapidaja peab olema teadvuseta selleks, et ta ei saaks abi kutsuda. Plaani kohaselt oli vajalik üks isik välja lülitada või teadvuseta seisund tekitada ja teist isikut oli vaja, et juhul kui ust avada, siis et näidata garaaži ehk seda kuhu need sõidukid sisse sõidavad. U. K oli vaja jätta selle tõttu, et Dodonov ei teadnud kuidas värav lahti tehakse. Ta ise valmistas ette põgenemise teostamiseks seebi vedela lahuse ja tegi lusika katki. Vedelseepi oli vaja selleks, et valada silmadesse nõnda, et korrapidaja oleks nägemise mõneks ajaks kaotanud. Ta tegi lusika katki ja jättis endale põgenemise vahendina alumise osa, ei teritanud lusikat. Tal oli vaja seda käepidet, et ähvardada korrapidajat. Kašintev ei võtnud mingil moel osa põgenemisplaani koostamisest ja selle korrigeerimisest. Põgenemiskatse toimus pühapäeval. Ta läks Kašintseviga koos jalutama. J. J ja U. K konvoeerisid jalutusboksi. Jalutsboksis ta võttis tossust lusika välja ja pani lusika teksapükste vasaku taskusse. Siis ta võttis aluspükstest lahusega tuubi välja. Kui jalutusboksi uks avati, siis Kašintsev hakkas pidurdama. Dodonov lükkas teda välja. Kašintsev hakkas U. K järele jooksma. Kašintsev pidi U. K võtma raadiojaama ja teda kinni hoidma. Dodonov haaras J. J kaelast kinni. Hakkas teda kägistama. Enne seda ta pritsis J J silma seebilahust. J haaras tal kubeme piirkonnast kinni. Hakkas teda sealt suruma. Dodonov läks vihaseks, tigedaks ja hakkas teda taguma. Ta kägistas ja tagus. Ta lõi J jalgade ja kätega pähe, lõualuusse. Kui J oli pikali, ta jätkas tema löömist, ta hoidis teda kinni ja lõi. Ta tekitas lööke J pähe pastapliiatsiga, löögid olid 9 1-19-6918 juhuslikku laadi. Ta nägi, et J jookseb verd. Tema plaanis oli politseiniku pähe löömisega „välja lülitada“. Kuid ta oli teadlik, et lämmatavast haardest või pähe löömisest võib saabuda surm. Ta ei tahtnud teda tappa. Tal ei olnud mõtet J ära tappa. Ja samal ajal oli talle teada, et kägistamine ja löök pähe võib lõppeda surmaga. Dodonov seletas, et kakluse ajal J ei kaotanud teadvust, sest Dodonov tarvitas kuu aega alkoholi ja tema löök muutus nõrgemaks. U. K ja Kašintsev roomasid tema juurde. Dodonov lõi U. K jalaga lõualuusse 2 korda. U. K võttis kaardi ja viskas selle eemale. Dodonov võttis kaardi kätte ja lõi J veel paar korda. Tal õnnestus uks avada. Seal oli mingi inimene, kes oli segaduses, algul too võttis kätte gaasiballooni. Hiljem aga ta hakkas rela relvatupest haarama. Politseinik sihtis püstoliga ja hõikas pikali. Dodonov täitis politseiniku korraldust. U. K pani talle käerauad. Süüdistatav Grigori Kašintsev vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnistanud. Ta tekitas rasked kehavigastused O. J , kuid konflikt toimus mitte tema pärast ja kasteediga kannatanut ei löönud. 07.05.2019.a öösel ta oli baaris I tugevas alkoholijoobes koos tuttavaga - A Z. Enne baari tulekut joodi kahepeale 8-10 liitrit õlut, pool liitrit viina baaris ja 0,5l õlut. Seda, mis toimus enne baari Imbis tulekut ja pärast seda, mäletab osaliselt. Tal oli konflikt A. Z, kuid ta ei mäleta, mis põhjusel. Hiljem Z ütles, et ta /süüdistatav/ tungis temale kallal ja keegi võõras sekkus sellesse konflikti. Mäletab, et ta istus M. Alakiga soojussõlmele, nende juurde lähenes isik ja temaga oli jutuajamine. Algas konflikt, isik tõukas M. Alakit, Maksim kukkus maha. Maksim oli tugevas joobes ja ei jäänud jalule, ei pidanud ennast jalul korralikult ülal. Isik lõi teda /süüdistatavat/ vastu nina. Vastuseks Kašintsev lõi teda, mille järel too kukkus maha, paar korda tagus ja läks Maksimile appi ennast jalule seadma, tuli kannatanu juurde tagasi ja hakkas jälle taguma jalgadega keha ja pea piirkonda. Hakkas taguma viha pärast, sest too provotseeris. Ta lõi kannatanut ainult jalaga ning kasteeti ei kasutanud. M. Alak lõi paar korda kannatanut jalaga. Hiljem nägi, et M. Alaki jalanõudel oli verd. Kašintsev ei tunnistanud oma süüd 12.05.2019 episoodis. Kui teda vahistati, siis ta viibis eelvangistuse 17 kambris Narva arestimajas. Ta sai tuttavaks kambris D. Dodonoviga. Dodonovil oli põgenemisplaan. Vastavalt plaanile oli G. Kašintsev`i ülesandeks ühte töötajat kinni hoida ning D. Dodonov`i ülesandeks teine töötaja „välja lülitada“ eesmärgiga arestimajast põgeneda. Kašintsev kinnitas, et neil oli arestimaja töötajate ründamine kokku lepitud. Kašintsev ise mõtles välja, kuidas saaks paremini teha, kuhu poole pärast põgenemist peaks liikuma. Ta pakkus kinni hoida U. K ja tema abil avada uks /kui seal ei toimi elektroonilised kaardid/. D. Dodonov seletas talle, mis moel ta võtab kaardi ära valvuril, kuidas ta seda teeb - tuubis oleva seebi abil, et valvuril võtta võimed ruumis orienteerumiseks ja ütles, et valvurile piisab paarist löögist, et teda n.ö “välja lülitada”. Variandiks oli vaja võtta raadiojaam koos võtmega ja siis jätta valvurid kambrisse. Oli vaja kõik teha väga kiiresti, et ei hakkaks häire tööle. Dodonovil oli kaasas lusika käepide, ta pani lusika käepideme jalanõusse. Lusikas oli U. K ähvardamiseks, mõjutamaks, et too avaks kaardiga ukse. Kašintsev pidi võtma kaardi, avama ukse ja lahkuma. Kui jalutusboksi uks avati ja K läks jalutusboksist eemale, siis Kašintsev hakkas jooksma ja haaras teda tagant. Seejärel hakkas kägistama, suruma, et too ei ulatuks raadiojaamani. Nad maadlesid, võitlesid. K lõi ennast peaga ja seljaga vastu seina inertsi mõjul. Sel hetkel J J ei osutanud vastupanu, Dmitri Dodonov lõi maas lamavat kannatanut. J. J oli pikali ja verd oli palju. Ta nägi hästi, et J. J oli maas lamamas, ei osuta juba vastupanu ja D. Dodonov jätkuvalt lööb toda jalgadega. D. Dodonov kasutas ka U. K suhtes vägivalda. Ta lõi teda keha piirkonda jalaga. Tookord Kašintsev ei mõelnud tagajärgedele, eesmärk oli jõuda koju lähedaste juurde ja ta ei mõelnud, mis saab edasi. U ta ütles, „anna ära kaart“ ja U vastas, et annab küll järele ja ta viskas kaardi maha. U viskas kaardi Dmitrile lähemale, Dmitri poole. Sel hetkel tuli kannatanutele abi. Süüdistatav Maksim Alak vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, tunnistab oma süüd osaliselt. 07.05.2019.a öösel ta oli tugevas alkoholijoobes baaris I. Kui ta väljus baarist, siis hakkas suhtlema Kašinsteviga. Möönab, et J lähenes nende juurde, toimus 10 1-19-6918 jutuajamine. Tal on meeles, et J oli pikali asendis. Kašinstev lõi J . Süüdistatav Maksim Alak möönab, et lõi kannatanut ühel korral käega lõuga. Ta mäletab, et Kašintsev lõi kannatanud ainult jalgadega, kasteeti ei kasutanud. Kahetseb tehtut. Palub leebemat karistust. Prokurör taotles Dmitri Dodonovile karistuseks
lg 2 p 3 järgi - 1 aasta vangistust,
lg 1 järgi – 2 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 1- 25 lg 2 järgi - 14 aastat vangistust.
lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates D. Dodonovi vahistamisest, s.o 06.05.2019. Prokurör taotles Grigori Kašintsevile karistuseks
lg 1- 25 lg 2 - 22 lg 3 ja
lg 1 järgi
lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust,
lg 1 p 1 järgi karistuseks - 7 aastat vangistust.
lg 1 järgi mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates G. Kašintsev`i vahistamisest, s.o 07.05.2019. Prokurör taotles Maksim Alakile karistuseks
lg 1 p 1 järgi - 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 07.05.2019-08.05.2019, s.o 2 päeva ning lõplikult ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Dmitri Dodonovi kaitsja on seisukohal, et Dodonovi süütegu J. J suhtes tuleb kvalifitseerida
K suhtes tuleb samuti kvalifitseerida
Süüdistuses
lg 1 ja
Dodonov tuleb õigeks mõista. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Grigori Kašintsevi kaitsja on seisukohal, et süüdistus
Grigori Kašintsevi tegevus tuleb kvalifitseerida
vägivald võimuesindaja vastu, ning
vahistatu põgenemise katse. Arvab, et esitatud süüdistus
Kannatanu O J episoodis tuleb arvestada
lg 1 p 1 ja 6 alusel karistust kergendavaks asjaoluks süüdistatava poolt süü tunnistamist, kahetsust ning kannatanu õigusvastast käitumist G.Kašintsevi suhtes. Maksim Alaki kaitsja on seisukohal, et M. Alaki suhtes tuleb teha õigeksmõistev otsus süüdistuses
Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtuistungil toimus kannatanute A P , O J , U K , J J ja tunnistajate R H , M K , T R , I B , J Z , R T , M S ülekuulamine. Kannatanu A P andis kohtuistungil ütlusi, et 06.05.2019 ta oli D. Dodonovi juures külas aadressil XXX. Dmitri Dodonovil „läks nö katus ära“ ning ta hakkas teda ründama, kägistas teda ning pani noa kõrile, millega tekitas kaelale kriimustuse. Kriimustusest ja kägistamisest tundis valu. Ta tõesti oli D. Dodonovi korteri välisukse taga, kuid see oli pärast seda kui D. Dodonov oli teda rünnanud ning ta hoidis ust kinni, kuna soovis takistada D. Dodonovi edasist rünnet tema suhtes. 11 1-19-6918 Kannatanu O J andis kohtuistungil ütlusi, et ta viibis 07.05.2019 hommikul baaris I. Baarist väljudes nägi ta pealt kaklust ning ta tegi kaklejatele märkuse. Koju minnes tulid tema juurde samad mehed, kellele kannatanu oli märkuse teinud, teda lükati, ta kukkus ning teda hakati peksma. Kui kannatanu oli pikali, peksti teda jalgadega, rusikatega vastu keha, ribisid, käsi, pead. Jalalööke oli palju. Ta mäletab hästi, et löögid olid mõlemalt poolt. Löögid tabasid teda samaaegselt mõlemale kehapoolele ning kui mehed hakkasid eemale minema, võttis üks mees midagi pükste taskust välja, mis meenutas kasteeti, pani selle oma käe peale ning lõi teda, tabades kannatanu kätt, mis oli näo ette pandud. Selle löömise järel tekkis tal arm, käsi oli katkine, verine. Löödi just nimelt selle esemega, mis oli kasteedi moodi. Kannatanu J J andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Narva arestimajas, 12.05.2019 oli tööl. Kui ta avas jalutuskambri ukse, siis esimesena väljus Grigori Kašintsev, seejärel Dmitri Dodonov. Dodonov pritsis talle midagi näkku, tal hakkas silmis põletama. Seejärel proovis Dodonov tal kõrist kätega kinni haarata. Kannatanu hakkas osutama vastupanu, ta üritas lüüa, kuid tal oli raske orienteeruda, sest oli halb nägemine, silme ees oli ähmane. Ta üritas vastupanu ajal ennast vabaks päästa ja häirenuppu välja tõmmata. Löögid tabasid küljelt. J J tõmbas välja signalisatsiooninupu. Häiresüsteemi sisselülitumise järel haaras Dodonov tal kaelast kinni ja hakkas kägistama, samal hetkel lõi teise käega. Löögid tabasid pead ja nägu. Tegemist oli väga tugeva haardega ja kannatanu hakkas teadvust kaotama. Kannatanu mäletab jalalööke, tal on meeles kui löömisel lõi ta pea vastu seina. Löödi pastapliiatsiga. Kõrva kohal oli talle auk tehtud, põsk vigastatud ja kaela peal arteri ümbruses olid ka need löögid, kui löödi pastapliiatsiga. Tal oli valušokk, oli väga tugev valu. Perioodiliselt kaotas teadvust. Kogu selle ründe ajal talle tundus, et ta ei jää ellu ja ta on suremas, sest oli pidev valu ja teadvusekaotus. Oli hetki, kui ta proovis teadvusle tulla, kuid samas löökide tagajärjel kaotas taas teadvuse. Ta tuli teadvusele siis, kui teda asetati kiirabiautosse, toibus veelkorra siis kui tal õmmeldi haavu kinni. Tal olid kehavigastused: esihammas läks katki, kõrvalhammas läks ka katki, ülahuule ja alahuule vigastused, kõrva kohal oli avaus, mis sai kinni õmmeldud, põsel avaus, silmade all hematoomid, peapõrutus, kõrva kuulmekile vigastus vasakul kõrval, rinna vigastused, hematoomid nii eesrinnal kui seljal. Kaela vigastuse kohta selgitas arst, et kuna oli kägistamine, siis toimus soonte vigastamine. Ta oli haiguslehel 2 kuud, 1 kuu traumatoloogia osakonnas ja peapõrutuse tagajärel oli terapeudi ravil, sest oli väga kõrge vererõhk. D. Dodonov tekitas J. J ka varalist kahju, ründe tagajärjel purunes J. J kaelas olnud hõbedast värvi metallist kett ning J. J on esitanud selle hüvitamiseks tsiviilhagi summas 29,45 eurot. Kannatanu U K andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Narva arestimajas. Ta oli 12.05.2019 tööl. Tema tööülesanneteks oli kinnipeetavate visuaalne kontroll, töökorraldus, üldine töökorraldus ja jalutuskäikude korraldamine soovi korral. Sel päeval oli kolm kinnipeetavat, kes avaldasid soovi jalutada. Hakkas jälgima jalutajaid jalutuskambris. Ta jälgis D. Dodonovit ja G. Kašintsevi. Märkas kohe alguses, et millestki intensiivselt räägitakse, suheldakse ja konkreetselt D. Dodonov käitus väga närviliselt. J ütles, et jalutajad soovivad jalutuse lõpetada. J. J avas jalutusboksi ukse. U K jäi koridori ristmikule vahetusse kaugusesse ootama. Kui G. Kašintsev ja D. Dodonov olid väljunud, U K pööras selja ja hakkas liikuma kinnipidamiskambri poole. Kuulis selja tagant väga kiireid samme ja järgneval hetkel tal haarati kõrist ja pigistati väga tugevalt. Ta vabanes sellest ootamatust rünnakust spetsiaalse võttega. Ta püüdes soorita lõpuni valuvõtet, aga kuna tal katastroofiliselt ei jätkunud enam õhku, tema jõud rauges, kinnipeetav tundis seda ja järgneval hetkel jälle tal haarati kõrist. Jälle püüdis vabaneda ja liikus tulles nurga taha. G. Kašintsev rippus kogu aeg tema küljes, ta püüdis kogu aeg teda kägistada ja lüüa. U K tegutses nö autopiloodi peal, hädavaevu hingas. G. Kašintsev ütles korduvalt selja tagant kõrva ühte ja sama fraasi, väga madala häälega sisiseval toonil, «anna alla, anna alla». Fraas «anna alla, anna alla» kostis ähvardavalt: «kui ei anna alla, siis…… », st peale füüsilist rünnakut oli ka psühholoogiline mõjutamine. Ta nägi fragmentaarselt J julma peksmist jalgadega. Ta mäletab, et 12 1-19-6918 J. J ei osutanud ja ei saanud vastupanu osutada, aga peksmine jätkus. Julmus oli just selles, et J. J ei saanud osutada vastupanu, aga peksmine jätkus. Veri oli juba põrandal. U K arusaamise järgi tol hetkel J. J oli juba teadvuseta. Ta oli hirmunud J elu eest: too ei liikunud enam ja oli väga palju verd. Ta mäletab fragmentaarselt, kuna ta oli juba üksinda kahe vastu, ta mäletab lööki, mis tuli väga suure jalanumbriga, hall toss ja see kuulus D. Dodonovile, sai jalaga rindu ja rindkeresse. Rindkeres, kuhu löök tuli, kaela ja rindkere piirkonnas oli tugev valu. U. K selgitas, et tal ei olnud kaarti, oli vaid raadiojaam. Ta proovis kolm korda vajutada raadiojaama häirenuppu, kuid see ei õnnestunud. Tuldi appi. Ukse avas välijuht R. H. R. H andis korralduse kinnipeetavatel heita koheselt pikali relva kasutamise ähvardusega. Kinnipeetavad heitsid põrandale. R. H andis käerauad ja K pani D. Dodonovi käed selja taha rauda kinni, kohendades. G. Kašintsev oli vastaspool seina pikali maas, J. J oli suures vereloigus. Kui rünnak oli lokaliseeritud ja lõpetatud, siis ta märkas põrandal arestimaja seinal oleva häirenupu plastmassist fragmente ja tühja hambapasta tuupi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulutatud R H andis ütlusi, et ta sai 12.05.2019 väljakutse Narva arestimajja. Ta lähenes uksele, mis viib kriminaalsesse blokki ja siis kuulis kahtlaseid helisid. Ta ütles raadiojaama teel, et on vaja abi. Ta võttis pipraballooni välja ja avas ukse. Nägi spetsialist U. K , kahte kinnipeetut ja politseiametniku, kelle nägu oli üleni verine, selle tõttu ei tundnud teda ära. Ta läks krimblokist relva laadimiseks välja, tuli uuesti krimblokki ja hõikas pikali. D. Dodonov heitis end kohe põrandale, G. Kašintsev aga algselt läks peitu nurga taha. U. K oli juba tema kõrval, šoki seisundis ja ta nägu on kahvatu. Tunnistaja andis U. K käerauad, et too paneks käed D. Dodonovil raudu. J. J oli pikali koridori keskosas. Ta oli raskes seisundis. Tal oli nägu verine. Tunnistaja kutsus abi, abi saabus. Koridoris oli kõik verine. Talle kanti ette, et D. Dodonovilt avastati teritatud ese. Tunnistaja nägi lusika käepidet, mis võeti D. Dodonovilt ära. See oli lusikas, mis oli katkine ja teritatud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulutatud R T andis ütlusi, et ta töötab politsei patrullis, ta sai 12.05.2019 väljakutse Narva arestimajja. Tol päeval ta oli patrullis koos patrullpolitseinik R V ja piirivalvuriga M S . Ta astus arestimajja sisse, läks sisse ja talle tuli uksel kohe vastu üks arestimaja ametnik U , kes värises ja ta nägu oli verine. Teine arestimaja ametnik oli pikali maas. Kohal oli R. H, patrullpaar M P ja V R . Samuti olid seal kaks isikut pikali maas, kes olid käeraudades kinni. J. J nägu oli üleni verine, käed, ülariietus olid verised ja kogu ta ümbrus oli ka verine, ta ei reageerinud. Ta oli pikali maas. Turvakontrolli käigus küsis D. Dodonovilt, kas tal on endaga kaasas midagi ohtliku või keelatut ja too ütles, et jah on küll. Tal oli pükste taskus teritatud ese. Tunnistaja võttis selle taskust välja ja see oli, kas mingi kahvli või lusika käepideme metallist tükk, selle ülaosa polnud, aga oli ainult käepide. Ta võttis selle taskust välja ja nägi, et selle ots on nagu teritatud. D. Dodonovil oli verd pükste piirkonnas, t-särgi piirkonnas ja kõige rohkem tossudel, allpool. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulutatud M S andis ütlusi, et ta töötas PPA-s, ta oli 12.05.2019 tööl. Ta sai väljakutse Narva arestimajja. Ta nägi seal veriseid plekke põrandal ja seintel, torkas silma metallist südamik pastapliiatsist ja selle üks serv oli painutatud või kokku murtud. U. K oli šoki seisundis, J. J oli põrandal, pea piirkonnas verd. Ta tegeles sellel päeval D. Dodonovi ja G. Kašintseviga, teostas turvakontrolli ja konvoeeris vahetult koridorist kainestusmaja kambritesse. Turvakontrolli käigus leiti D. Dodonovilt /R T leidis/ teksapükste tagaosast lusikas, mis oli ilma ülemise osata. Lusika osa oli terav, selles osas kust see oli murtud. See oli murtud kohast terav. EKEI Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna arst-ekspert M V andis ütlusi, et kuigi käesoleval juhul J. J oli tegemist lühiajalise tervisekahjustusega, siis löögid pea piirkonda võivad kaasa tuua ka raskema tervisekahjustuse. Eksperdi ütluste kohaselt iga löök pea piirkonda võib kaasa tuua isegi surma. Iga füüsiline mõju pea piirkonda mõjutab kesknärvisüsteemi ning 13 1-19-6918 olenevalt löögi tugevusest ja löögi kohast võivad tekkida igasugused peaaju sisesed vigastused alates peaaju vapustusest lõppedes peaaju veresoonte rebenemise ja ajusisesed verevalumid, mis viivad praktiliselt momentaalse surmani. Eksperdi hinnangul sõltub see ka löökide arvust, iga löök tekitab lisavigastuse. Lisaks eksperdi ütluste kohaselt tuvastati kannatanul paremal pool kaelal verevalum ning seal asuvad unearter, kägiveen ja uitnärv, mille kinni pigistamisega võib kaasneda surm. Eksperdi ütluste kohaselt olenevalt mõju tugevusest löök sinna piirkonda võib põhjustada kohest surma. Tunnistaja T R andis ütlusi, et helistas 07.05.2019 umbes kell 05.30 hommikul Häirekeskusesse, sest ta läks tööle ja nägi sõiduteel lamavat meesterahvast. Ta oli sõiduteel pikali, baari Imbis sissepääsust 5 meetri kaugusel. Meesterahval oli nägu veriseks löödud, kuid ta oli teadvuse juures. Meesterahvas ütles, et näkku löödi kasteediga. Tunnistaja M K andis ütlusi, et tema maja akendest on näha baari I . Ta elab 5 korrusel. Ta nägi 07.05.2019 kella 5 paiku baari I juures toimunud peksmist. Enne mingit nägemist oli kuulda jalgade müdinat, lööke, oli kuulda, et toimub kaklus. Vaatas aknast välja. Nägi, et meesterahvas oli juba pikali. Meesterahvas ei osuta vastupanu, on juba maas ja tema kõrval on kaks noormeest. Tunnistaja nägi, et maas lamavat meest peksis üks noormees jalgadega. Ta lõi vastu keha, pead ja nägu, lõi tal nina katki. Ta lõi ainult jalgadega. Teine poiss tõmbas toda käisest kohalt ja siis nad lahkusid. Kohe helistas politseisse. Peksmine toimus Mõisa tänaval sõiduteel. Ta oli sündmuskohalt ligi 150 meetri kaugusel. Tunnistaja I B andis ütlusi, et ta on kohtunud mais 2019.a O. J baaris I . See oli öösel. See oli juhuslik kohtumine. Tunnistaja oli koos sõbrannaga. Ta suhtles O. J 10 minutit. Nad mõlemad nägid, et noored mehed hakkasid baari I juures kaklema. Üks neist lõhkus pudeli ära, tegi teravate servadega roosi. Tunnistaja ja O. J nägid seda kaklust. Tunnistaja ütles kaklejatele, et ei tohi teineteist vigastada. O. J ütles ka midagi juurde. Selle peale mehed lõpetasid kaklemise. Tunnistaja läks koju. O. J suundus baari juurest poiste juurde, kes olid istumas soojus torustiku mingi osa peal. Tunnistaja J Z andis ütlusi, et ta oli koos I. B baaris I ja too sai oma sõbraga kokku. Nad nägid baari juures mingisugust kaklust. Seal kaklesid noored mehed. Kui need kaklesid, siis O koos I, läksid nende juurde midagi ütlema. Mehed lõpetasid kakluse. Tunnistaja koos I B lahkusid kahekesi. O jäi kuskile baari juurde tänavale, seal tänaval olevate poistega rääkima. Need olid samad poisid, kes eelnevalt kaklesid. Kui tunnistaja koos I. B lahkusid, siis küsisid O. J , kas kõik on korras, too vastas, et „korras“, ta ei olnud agressiivne. Minnes keeras tunnistaja ennast tagasi ja nägi kui O ületas koos poistega teed, seal on väljak koos kanalisatsiooni luukidega, nad jäid istuma selle peale. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: - SA Narva Haigla 17.05.2019 vastus nr XXX koos patsiendikaardi, statsionaarse epikriisi ning kiirabikaardiga - tõendab kannatanu O. J tervislikku seisundit pärast tema suhtes süüteo toimepanemist (I kd, tl 1-7); - 07.05.2019 fototabel (I kd, tl 8-18); -13.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll(I kd, tl 19-28); -04.06.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0559 koos lisadega (I kd, tl 29-38); -27.05.2019 ekspertiisiakt nr 19E-IDI0037 koos lisadega (I kd, tl 39-48); -07.05.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 49-55); -07.05.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 56-62); -Viru Maakohtu 08.05.2019, 09.05.2019 kohtumäärused 1-19-3722, 06.06.2019 kohtumäärus 114 1-19-6918 19-4459, 06.08.2019 kohtumäärus 1-19-4459 (I kd, tl 63-84); -07.05.2019 fototabel (I kd, tl 85); -21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (I kd, tl 86-98); -07.05.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 99-105); -Viru Maakohtu 08.05.2019 kohtumäärus 1-19-3691 ja 05.07.2019 kohtumäärus 1-19-5305(I kd, tl 106-115); -12.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-R plaat) (I kd, tl 116-135); -12.05.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisaga (fototabel) (I kd, tl 136-173); -12.05.2019 isiku läbivaatuse protokoll koos lisaga (fototabel) (I kd, tl 174-177); -SA Narva Haigla 17.05.2019 vastus nr XXX koos patsiendikaardi, statsionaarse epikriisi ning kiirabikaardiga (I kd, tl 178-184); -12.05.2019 isiku läbivaatuse protokoll koos lisaga (fototabel) (I kd, tl 185-195); -SA Narva Haigla 17.05.2019 vastus nr XXX koos patsiendikaardi ning kiirabikaardiga (I kd, tl 196-200); -SA Narva Haigla 22.07.2019 vastus nr XXX koos ambulatoorse epikriisiga (I kd, tl 201-202); -Väljatrükk digiloost (I kd, tl 203-208); -Arestimaja teenistuja ametijuhend (I kd, tl 209-211); -Arstimaja politseiniku ametijuhend (I kd, tl 212-215); -12.05.2019 tunnistaja R T ütlused lisadega (I kd, tl 216-219); -12.05.2019 tunnistaja M S ütluste lisad (I kd, tl 220-224); -06.06.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-R plaat) (I kd, tl 1-5); -04.06.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-R plaat) (I kd, tl 6-17); -14.08.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-R plaat) (I kd, tl 18-22); -14.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 23-50); -21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll(I kd, tl 51-67); -04.07.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0635 koos lisadega (I kd, tl 68-77); -Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XX koos arvetega (I kd, tl 78-99); -Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XX koos arvetega(I kd, tl 100-119); -21.06.2019 ekspertiisiakt nr 19E-IDI0039 koos lisadega (I kd, tl 120-125); -16.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-IDT0003 koos lisadega (I kd, tl 126-131); -Hagiavaldus (I kd, tl 132-134); -08.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-R plaat) (I kd, tl 180-190); -07.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-R plaat) (I kd, tl 191-196); -Rahvastikuregistri väljatrükk (I kd, tl 197); -07.05.2019 tunnistaja M K ütlused (I kd, tl 198-202); -21.05.2019 äratundmiseks esitamise protokollid (I kd, tl 209-213); -Karistusregistri väljatrükk (I kd, tl 214-215). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning 15 1-19-6918 süü tasandite kontrollimisele. Kohus leiab, et süüdistatavate süü on tõendatud kõikides kuriteo episoodides ning nende teguviis on õigesti kvalifitseeritud. 06.05.2019 episood Dmitri Dodonov`ile on esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, valutekitavas kehalises väärkohtlemises korduvalt. Kannatanu A P ütluste kohaselt D. Dodonov`i juures külas olles aadressil XXX läks Dmitri Dodonov`il nö „katus ära“ ning ta hakkas teda ründama, kägistas teda ning pani noa kõrile, millega tekitas kannatanu kaelale kriimustuse. Kriimustusest ja kägistamisest tundis kannatanu valu. Kuigi kannatanu on andnud kohtueelses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi osas, mis puudutab tema korterist väljumist, siis leiab kohus, et see ei ole aluseks, et pidada kannatanu ütlusi tema ründamise osas ebausaldusväärseteks. Kannatanu on korduvalt selgitanud kaitsja küsimustele vastamisel, et toimunust on möödunud palju aega ja ta ütleb seda, mis meelde jäi. Seega on kannatanu selgitanud oma ütluste vastuolulisust möödunud ajaga ning käesoleval ajal enam mitte kõikide asjaolude mäletamisega. Selline selgitus on eluliselt usutav, sest kannatanu kohtuistungil ütluste andmise ajaks oli möödunud juhtunust rohkem kui 8 kuud, seega kannatanu tõepoolest ei pruukinud mäletada korterist lahkumise täpseid asjaolusid. Samas on kannatanu ütlused tema suhtes kasutatud vägivalla osas olnud järjepidevad ning kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt kannatanu ütlusi kinnitab 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud politsei rinnakaamera salvestust ning millest nähtub, et 06.05.2019 kell 23:19 saabub politseipatrull aadressile XXX ning tänaval viibivad kaks isikut, kes on ära tuntavad kui D. Dodonov ning A. P . A. P avaldab politseile D. Dodonov`i juuresolekul, viidates D. Dodonov`ile, et see isik kägistas teda noaga. Vaatlusprotokollist nähtub, et korteris viibis M K, kes selgitas politseile, et mingit pussitamist ei toimunud, aga Dodonovil „juhtus ku-ku“ keerutades seejuures käega oimu piirkonnas. Seega kinnitab M. K vahetult pärast juhtunut antud selgitus kannatanu ütlusi osas, et D. Dodonov`il sõitis nö „katus ära“. D. Dodonov oma süüd antud episoodis ei tunnista, kuid tema ütlustest nähtuvalt mäletab ta sündmuse asjaolusid väga halvasti. Ta mäletab kannatanu enda juurde külla kutsumist ning koos alkoholi tarvitamist ning asjaolu, et mingil põhjusel hakkas kannatanu tema juurde sisse murdma ning ta kutsus politsei. Samas ei mäleta D. Dodonov, mis põhjusel kannatanu tema korterist lahkus ja hakkas tema juurde sisse murdma. Kannatanu oma ütlustes on selgitanud, et ta tõesti oli D. Dodonov`i korteri välisukse taga, kuid see oli pärast seda kui D. Dodonov oli teda rünnanud ning ta hoidis ust kinni, kuna soovis takistada D. Dodonov`it edasisest ründest tema suhtes. Selline kannatanu selgitus on eluliselt usutav ja on kooskõlas kannatanu ütlustega tema suhtes toimunud ründest. D. Dodonov ei mäleta, et tal oleks olnud mingit haigushoogu, mingit tüli kannatanuga, et ta oleks käinud köögis nuga võtmas. Samas nähtub tunnistaja M. K ütlustest, et D. Dodonov`il oli paha, kannatanu ja D. Dodonov`i vahel oli tüli ning D. Dodonov käis ja võttis köögist noa. D. Dodonov ei mäleta, et tema juures oleks olnud külas veel teisi isikuid. Kannatanu ütluste kohaselt oli korteris ka teised isikud ning seda kinnitab 21.05.2019 asitõendi protokoll, kus M. K 16 1-19-6918 vastuseks politsei küsimusele, kui palju neid korteris oli, loetleb mitu eesnime. D. Dodonov ei tunnistanud oma süüd kategooriliselt, kuid samas kinnitas, et ei mäleta sündmusi selles episoodis kuna oli kõvasti purjus. Dmitri Dodonovi ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. U. K on andnud ütlusi, et ta võttis 06.05.2019 arestimajja vastu D. Dodonovi ning D. Dodonov oli agressiivne ning ütles, et tahab kakelda ja tal on ükskõik, kellega kakelda. U. K ütlused D. Dodonov`i käitumise kohta suurendavad kannatanu ütluste usaldusväärsust, kuna kinnitavad, et D. Dodonovi seisund oli selline, et ta oli võimeline kasutama füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes ja seda ilma põhjuseta. Seega kannatanu A P , M. K , U. K ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 06.05.2019 kella 23:00 paiku D. Dodonov olles alkoholijoobes korteris aadressil XXX, tekkinud tüli käigus haaras käega kinni A P kaelast ning kägistas. Seejärel asetas kannatanu kõrile noa. Oma tegevusega tekitas D. Dodonov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (marrastus kaelal). Kannatanu A P ei ole küll kõiki asjaolusid tema kehalise väärkohtlemise kohta detailselt mäletanud, kuid see ei muuda tema ütluseid ebausaldusväärsteks, vaid on seletatavad sündmusest möödunud ajaga. Samas on kannatanu ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu ütlused sündmuse osas on usaldusväärsed ning on tõendatud, et D. Dodonov haaras käega kinni A P kaelast ning kägistas teda.
objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist D. Dodonovi poolt tõendavad kannatanu A P ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohus leiab, et tõendatud on see, et D. Dodonov pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise kannatanu suhtes. Kannatanu A P tundis D. Dodonovi poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu. Seega täitis D. Dodonov enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et kõrvutades kannatanu ja D. Dodonov`i ütlusi ning võrreldes neid teiste asjas kogutud tõenditega, siis mäletab sündmuse asjaolusid paremini kannatanu. D. Dodonov ei mäleta kannatanuga mitte mingisugust konflikti ega füüsilist kokkupuudet. Samas nähtub kogutud tõenditest, et konflikt kannatanu ja Dodonov`i vahel oli. On täiesti võimalik, et D. Dodonov seda ei mäleta, nagu ta ei mäleta paljut muud antud sündmuse kohta. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlustele saab tugineda, et konflikt kannatanu ja D. Dodonov`i vahel toimus just sellisel viisil nagu on kirjeldanud kannatanu, st D. Dodonov kägistas ja nuga kannatanu kaelale pannes kriimustas kannatanut, millega tekitas valu. Sellisel viisil käitudes pidi D. Dodonov aru saama ja ka tahtma, tekitada kannatanule valu ning kehavigastusi, mistõttu on tema tegu toime pandud tahtlikult. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (
D. Dodonov on tahtlikult löönud kannatanu A P ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga 17 1-19-6918 viimasele valu. Kohtu hinnangul pani D. Dodonov toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Tuleb arvestada ka D. Dodonov`i varasemat karistatust. Kohus leiab, et Dmitri Dodonov pani oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o pani toime
Seega on süüdistatav D. Dodonov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 07.05.2019 episood G. Kašintsev`i süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud grupis Maksim Alak`iga, kellele on samuti esitatud süüdistus
Kannatanu O J ütluste kohaselt viibis ta 07.05.2019 hommikul baaris I. Baarist väljudes nägi ta pealt kaklust ning ta tegi kaklejatele märkuse. Seda kinnitavad ka tunnistajate J Z ja I B ütlused. Hiljem koju minnes tulid kannatanu juurde samad mehed, kellele kannatanu oli märkuse teinud, teda lükati, ta kukkus ning teda hakati peksma. O. J tundis tema juurde tulnud meestena ära süüdistatavad Grigori Kašintsev`i ja Maksim Alak`u. Kui kannatanu pikali oli, peksti teda jalgadega, rusikatega vastu keha, ribisid, käsi ja pead. Löögid tabasid teda samaaegselt mõlemale kehapoolele ning kui mehed hakkasid eemale minema, võttis G. Kašintsev midagi taskust välja, mis meenutas kasteeti, pani selle oma käe peale ning lõi teda, tabades kannatanu kätt, mis oli näo ette pandud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et O. J esinesid koljuluude vigastuseta haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Roiete hulgimurru ning ninaluu murru tekkepõhjusena peab ekspertiis võimalikuks korduvaid lööke jalgade ja kätega. Seega seob ekspertiis kannatanul tuvastatud tervisekahjustused, sh eluohtliku tervisekahjustuse O. J peksmisega 07.05.2019, kuid antud juhul on vaidlusküsimuseks peksmise intensiivsus ning mil määral osales kannatanu peksmises M. Alak. Nimelt on M. Alak andnud ütluseid, et tema lõi kannatanut ainult ühel korral käega, siis kui kannatanu oli püsti. G. Kašintsev on andnud ütluseid, et kannatanut löödi siis, kui kannatanu oli pikali jalgadega nii tema kui ka Maksim Alak, kuid kasteeti ta kannatanu suhtes ei kasutanud. Kohus on arvamisel, et M. Alak`i ütlused, mille kohaselt ta lõi kannatanut ainult ühel korral käega ning Kašintsev`i ütlused, mille kohaselt ta lõi kannatanut ainult jalaga ning kasteeti ei kasutanud, ei ole usaldusväärsed, kuna ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta tõesti ei näinud, kes teda jalgadega lõi, kuid tema ütluste kohaselt olid samaaegselt löögid mõlemalt poolt ning löökide intensiivsusest ta järeldab, et tegemist oli mitte ühe isikuga. Kannatanu juurde tulid M. Alak ja G. Kašintsev koos ning ka eemaldusid koos. Asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud politseinik R. H poolt tehtud videosalvestust kannatanust, kinnitab, et vahetult pärast O. J suhtes toimepandud vägivalda, selgitas kannatanu, et teda peksid kaks isikut ning teda löödi kasteediga. 18 1-19-6918 Kasteedi kasutamise kohta avaldas kannatanu ka vahetult pärast sündmust tunnistaja T R, kelle ütluste kohaselt nägi ta baari Imbis juures lamamas verise näoga meest, kes selgitas talle, et teda peksti ja löödi kasteediga näkku. R H mäletab, et 07.05.2019 oli ta tööl. Ta sai väljakutse varahommikul baari I, helistas tunnistaja, kes nägi aknast, kui kaks noort peksavad meest, kes on pikali ja verine. Seal oli kinni peetud kaks noort isikut, kelle riided olid verised, lisaks edastas politsei praktikant R. T kasteedi, selgitades, et turvakontrolli ajal leidis ta selle G. Kašintsevi juurest.Ta ise nägi seda kasteeti. Kasteet edastati valveuurijale tõendina. Teine kinnipeetu oli M. Alak. Mõlema riided olid verised. Seega tunnistaja R. H ütlused kinnitavad, et G. Kašintsevilt võeti tema kinnipidamisel ära kasteet. Seda kinnitab ka G. Kašintse`vi kinnipidamise protokoll. Kasteet on asitõendina vaadeldud ning vaatlusprotokolli kohaselt avastati kasteedi välispinnalt verekahtlased määrdumised. Seega kannatanu kohe pärast juhtunut väitis erinevatele isikutele, et teda löödi kasteediga ning tema ütlused on selles osas olnud järjepidevad. G. Kašintsevil oli tõepoolest kasteet kaasas ning sellel esinesid veremäärdumised. Seetõttu puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et G. Kašintsev lõi teda kasteediga. G. Kašintsevi ütlused on vastuolulised ja kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Mis puudutab M. Alak`i osalust sündmuses, siis varasemalt välja toodu, st kannatanu ütlused ja tema poolt vahetult pärast sündmust avaldatu, kinnitab, et ajal kui kannatanu lamas maas, siis peksmises osales ka M. Alak. Seda kinnitab ka G. Kašintsev. See, et M. Alak peksis kannatanut jalgadega, on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Nii fotod, mis on tehtud M. Alakist kinnipidamise järgselt, kui asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud M. Alak`i pükse, nähtub, et M. Alaki pükstel esinesid ulatuslikud veremäärdumised, seejuures esinesid need määrdumised nii pükste paremal säärel kui ka vasakul säärel, nii pükste alaosas kui ka mõned määrdumised ülalpool ning nii eespool kui ka tagapool. DNA ekspertiis seob veremäärdumised Alaki pükstel kannatanuga. Lisaks kinnitavad M. Alak`ist pärast kinnipidamist tehtud fotod, et M. Alak`i mõlemad jalanõud olid verega määrdunud. Sellisel hulgal ning nii erinevates kohtades veremäärdumiste olemasolu kinnitab, et M. Alak puutus korduvalt kokku verise kannatanuga ning arvestades veremäärdumiste ulatust ja asukohta jalgadel, siis kinnitab see, et M. Alak lõi kannatanut jalgadega. M. Alaki ütlustest nähtub, et ta mäletab antud sündmust halvasti. Seetõttu on täiesti võimalik, et M. Alak ei pruugi mäletada enda tehtud jalalööke kannatanu suhtes. M. Alak on selgitanud, et kuna ta ise püsis vaevu jalul ei saanud ta kannatanut jalgadega lüüa, ainult kätega. Samas tunnistaja R. H ütluste kohaselt olid Alak ja Kašintsev kinnipidamisel küll purjus, kuid tuikumist ta ei täheldanud. M. Alaki versioon, et veri sattus tema pükstele ja jalanõudele sellest, et ta proovis kannatanut püsti aidata ning kukkus siis selliselt, et kannatanu verine nägu jäi tema parema jala peale, ei ole kooskõlas M. Alaki riietel ja jalanõudel tuvastatud verejälgedega /esinesid veremäärdumised mõlemal püksisäärel ja mõlemal jalatsil/. Vastuolulised on ka M. Alaki ütlused, et ühelt poolt oli ta niivõrd purjus, et seisis vaevu jalul ja seetõttu ei oleks suutnud tekitada kannatanule vigastusi, teisalt aga hakkas ta ise vaevu jalul seisvana vigastatud kannatanut püsti tõstma. M. Alaki ütlused on vastuolulised ja kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Mis puudutab tunnistaja M. K antud ütlusi, et tema nägi kannatanut löömas ainult ühte isikut 19 1-19-6918 ning selleks oli G. Kašintsev, kelle tunnistaja kohtusaalis ära tundis, siis kohtu hinnangul ei välista see seda, et M. Alak kannatanut jalgadega ei löönud. Tunnistaja K ei näinud juhtunut pealt algusest peale, vaid tema ütluste kohaselt nägi ta sündmusi alates sellest momendist, kui kannatanu juba lebas pikali ning ei avaldanud mitte mingisugust vastupanu. Enne seda kuulis tunnistaja kakluse, löökide heli. Lisaks pidi tunnistaja tähelepanu häirekeskusesse helistamise ajaks olema mujal, sest ei ole võimalik samaaegselt jälgida aknast toimuvat ning valida numbrit. Kohus arvab, et tunnistaja K ütlused osas, mis puudutavad kannatanut peksnud isikute arvu, ei ole usaldusväärsed, sest vahetult sündmust nähes, on tunnistaja avaldanud hoopis teistsuguseid asjaolusid. Tunnistaja K helistas häirekeskusesse ning tema häirekeskusesse tehtud kõnest, mis on asitõendina vaadeldud, nähtub, et vastuseks küsimusele, mitu inimest seal on, vastab tunnistaja, et kaks inimest, peksavad jalgadega, lausa hüppavad jalgadega tema peale. Seega sündmust vahetult pealt nähes avaldas tunnistaja K , et peksjaid oli kaks. K ütlused on vastuolulised ja kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Kohtuistungil on tuvastatud, et O. J lõid nii M. Alak kui ka G. Kašintsev, seejuures mõlemad peksid jalgadega juba maas lamavat kannatanut. Seega M. Alak ning G. Kašintsev panid teo toime grupis. Arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi, siis kannatanut löödi eelkõige pea ja rindkere piirkonda. Üldteada on, et rindkeres ja peas asuvad elutähtsad organid, mistõttu pidid M. Alak ning G. Kašintsev kannatanu peksmisel möönma ka seda, et nende tegevus võib kannatanule kaasa tuua eluohtliku tervisekahjustuse. Seda enam, et nad lõid korduvalt jalgadega maas lamavat kannatanut ning arvestades vigastuste iseloomu, pidi löögid olema tugevad. Seega on tõendatud, et 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, M. Alak ja G. Kašintsev grupis, olles alkoholijoobes, tänaval baari Imbis juures, mis paikneb aadressil XXX, peksid kannatanu O J . Lõid kannatanut näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus sõiduteele, kus Grigori Kašintsev ja Maksim Alak peksid kannatanut jalgadega keha ja pea piirkonda, sh Grigori Kašintsev tahtis sooritada kasteediga lööki kannatanu pea piirkonda, kuid kuna O J , kaitstes end löökide eest, hoidis käsi näo ees, siis löök kasteediga ei tabanud sihtmärki, vaid tabas kannatanu kätt. Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et süüdistatavad tegutsesid koos, neil oli ühine tahtlus kannatanu läbi peksta. Grigori Kašintsevi ja Maksim Alaki tegevuse tagajärjel kannatanule O J oli põhjustatud füüsiline valu ja tervisekahjustused, millest roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele käesoleva paragrahvi punktides loetletud tunnusele. Tekitamine on samatähenduslik mõistega põhjustamine. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. On aga oluline, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Kommenteeritav koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Tunnused on sätestatud alternatiivselt lg 1 punktides, mille koosesinemine on võimalik. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, mille tõttu inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et M. Alak ja G. Kašintsev grupis täitsid enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas raske tervisekahjustuse objektiivse koosseisu, kuna nad peksid kannatanut jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitasid kannatanule vigastusi, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. 20 1-19-6918 Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. Eluohtlikkust saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. Kohus on seisukohal, et kehavigastuse tekitamise osas ning tagajärje osas tegutsesid M. Alak ja G. Kašintsev tahtlikult, otsese tahtlusega. M. Alaki ja G. Kašintsevi kooskõlastatud tegevus oli ühendatud ühise tahtlusega ainsa tulemuse – kannatanu peksmise eesmärgi saavutamiseks. Süüdistatavad tahtsid ja soovisid tekitada isikule kehavigastusi, s.t. kehavigastusi tekitati kavatsetult. Samas süüdistatavate eesmärgiks oli eluohtliku kehavigastuse tekitamine, kuna nad peksid jalgadega keha ja pea piirkonda. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega on süüdistatavad M. Alak ja G. Kašintsev oma tegevusega täitnud inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 12.05.2019 episood Lisaks süüdistatakse D. Dodonovit tapmiskatses ning G. Kašintsevi nimetatud tapmiskatsele kaasaaitamises ning ühtlasi Dodonovit ning Kašintsevi süüdistatakse vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vastavalt
lg 1-25 lg 2 järgi ning
lg 1 – 25 lg 2 -22 lg 3 järgi ning
Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 12.05.2019 hommikul kasutasid D. Dodonov ning G. Kašintsev Narva arestimajas arestimaja töötajate U K ja J J suhtes vägivalda. Küsimust ei ole ka selles, et U. K ja J. J olid võimuesindajad, kes täitsid arestimajas oma teenistuskohustusi vastavalt oma ametijuhenditele. G. Kašintsev ja D. Dodonov ei eita vägivalla kasutamist, kuigi oma ütlustes ei ole nad üksikasjalikult suutnud selgitada täpset ründe käiku, st kui palju lööke tehti, millises järjekorras, täpselt kuhu jne. Kannatanud U. K ja J. J ei ole oma ütlustes suutnud üksikasjalikult sündmust taastada, mis on igati mõistetav, arvestades nende suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust. Nii on J. J oma ütlustes selgitanud, et pärast esimest lööki sulas kõik toimunu üheks ning U. K on oma ütlustes selgitanud, et tema seisund ei võimaldanud lugeda lööke, sest tal ei jagunud õhku ning ta tegutses autopiloodil. Samas on Kašintsev`i ja Dodonov`i tegevus jäädvustunud arestimaja kaamerate salvestistele, mis on asitõendina vaadeldud ning sealt nähtub täpselt süüdistatavate tegevus, st Kašintsev`i tegevus U. K suhtes vägivalla kasutamisel ning D. Dodonov`i tegevus J. J suhtes vägivalla kasutamisel ning ka Dodonov`i tegevus U. K suhtes vägivalla kasutamisel. Iga löök, nende järjekord, kuhu löök tabas, iga haare, kägistamine, arestimaja töötajate vastupanu ja selle raugemine, kogu tegevus alates arestimaja töötajate ründamisest kuni abi saabumiseni. Kohtu hinnangul annavad nimetatud salvestiste asitõendina vaatlus ning salvestised ise kõige objektiivsema pildi toimunust ning on ründe toimumise asjaolude osas kõige olulisemaks tõendiks ning kinnitavad, et rünne toimus süüdistuses märgitud asjaoludel. Ründe asjaolusid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis tõendab sündmuskoha olustikku ning seda, et J ründeks kastutas Dodonov pastakat, mis avastati pärast rünnet arestimaja koridori põrandalt ning millel DNA ekspertiis tuvastas kannatanu J DNA. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Dodonov ja Kašintsev ründasid arestimaja töötajaid ette kavatsetult. Seda kinnitavad asitõendite vaatlusprotokollid, millest nähtub, et juba päev enne rünnet valmistas D. Dodonov ette hambapastatuubi ning see, et ründe eelsel hommikul võttis D. 21 1-19-6918 Dodonov selle sama hambapastatuubi endaga jalutamisele minemisel kaasa koos murtud lusika varrega. Hambapastatuubi avastas kannatanu K pärast rünnet arestimaja koridori põrandalt. Lusika vars võeti pärast rünnet ära Dodonov`ilt, mida kinnitab nii Dodonov ise, kui ka tunnistajad M. S ja R. T. Lisaks tunnistavad nii D. Dodonov kui ka G. Kašintsev, et neil oli arestimaja töötajate ründamine kokku lepitud. Vastavalt plaanile oli G. Kašintsev`i ülesandeks ühte töötajat kinni hoida ning D. Dodonov`i ülesandeks teine töötaja „välja lülitada“ eesmärgiga arestimajast põgeneda. Vaidlus puudub ka selles, et G. Kašintsev ning D. Dodonov oma tegevusega tekitasid U. K ja J. J kehavigastusi. See on tõendatud kannatanute läbivaatuse protokollidega, meditsiiniliste dokumentidega (kiirabikaardid, patsiendikaardid, statsionaarsed epikriisid) ning J. J suhtes on läbiviidud kohtuarstlikud ekspertiisid. Nimetatud tõenditest nähtub, et kannatanutel tuvastatud kehavigastused ei olnud rasked, mis viib käesolevas asjas põhiküsimuse juurde, kas D. Dodonov`il esines tahtlus J. J tapmiseks ning kas G. Kašintsev oli sellise tahtluse olemasolul tapmise kaasaaitajaks. Kohtu hinnangul saab sellele küsimusele vastata jaatavalt ning seda järgmistel põhjustel:
D. Dodonov ja G. Kašintsev leppides kokku, et üks töötaja peab kindlasti kaotama teadvuse, nad leppisid kokku selles, et nad on nõus sellel töötajal ükskõik milliste tagajärgede, sh ka surma saabumisega. See tähendab, et neil oli põgenemisplaani tehes kaudne tahtlus arestimaja töötaja tapmiseks. Seega pani Dmitri Dodonov oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tapmise katse, s.o
G. Kašintsev osutas ettekavatsetud kaasabi D. Dodonov`ile politseiniku J J tapmises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Objektiivsest poolest väljendub G. Kašintsevi kaasabi Dodonovile kuriteo toimepanemisel kaasaaitamisel, ja nimelt pidi ta kokkuleppel hoidma U. K kinni, mida ta ka tegelikkuses tegi ja D. Dodonov pidi sellel ajal J „välja lülitama“. Subjektiivsest küljest G. Kašintsev teadvustas enda tegevuse ühiskonnaohtlikkust, s.t teadvustas millist nimelt kuritegu tema abil sooritatakse, nägi ette enda tegevuse ühiskonnaohtlikke tagajärgi ja möönis teadlikult, et see kuritegu oleks toime pandud. Grigori Kašintsev pani oma tahtliku teoga toime kaasaaitamise teise inimese tapmise katses, s.o
On tõendatud, et D. Dodonov kasutas tahtlikult vägivalda oma teenistuskohustusi täitva võimuesindaja U. K suhtes ning tahtis tappa teenistuskohustusi täitvat võimuesindajat J. J. Samuti on tõendatud, et G. Kašintsev kasutas tahtlikult vägivalda oma teenistuskohustusi täitva võimuesindaja U. K suhtes ning aitas oma tegevusega tahtlikult kaasa D. Dodonov`ile, kes tegutses tahtlusega tappa J. J . Antud kuriteo objektiivne külg on võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald on tõendatud kannatanute ütlustega, ametijuhenditega, asitõendite vaatlusprotokollidega, kannatanute läbivaatuse protokollidega, meditsiiniliste dokumentidega. Kohtuistungil on tõendatud, et D. Dodonov kasutas tahtlikult vägivalda oma teenistuskohustusi täitva võimuesindaja U. K suhtes. Samuti on tõendatud, et G. Kašintsev kasutas tahtlikult vägivalda oma teenistuskohustusi täitva võimuesindaja U. K suhtes. Grigori Kašintsev tekitas oma ettekavatsetud tegudega teenistuskohustusi täitvale võimuesindajale U K füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastused vasaku küünarliigese sirutuspinnal, verevalumid kaelal ning otsimikupiirkonnas ja marrastuse parema kulmukaare juures). Subjektiivsest küljest süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega, s.t teadvustasid, et nad realiseerivad asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovisid seda. Süüdistatavate D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Seega esinevad süüdistatavate käitumises inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Oma tahtlike tegudega pani D. Dodonov ja G. Kašintsev toime võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk
Kohus, analüüsides kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate ütlusi, leiab, et Dmitri Dodonovi, Grigori Kašintsevi ja Maksim Alaki süü on 26 1-19-6918 tõendatud. IV.Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Sanktsiooniõiguse teooria kohaselt on karistuse määramisel vajalik kindlaks määrata karistuse raamid ning seejärel lähtuda karistuse keskmisest määrast arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. D. Dodonov: Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid
Dodonovi tegevuses ei esine.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada D. Dodonov`i süüd, et eelkõige tekitas ta kannatanu A. P füüsilist valu ning tema poolt tekitatud kehavigastuse iseloom oli väga kerge. Tuleb arvestada ka D. Dodonov`i varasemat karistatust. Kohus leiab, et D. Dodonov`ile on võimalik mõista karistus keskmisest määrast väiksemas määras, nimelt
lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada D. Dodonov`i süüd, et tegemist oli ühe jalalöögiga vastu U. K rindkeret ning seda ajal kui U. K suhtes oli juba vägivalda G. Kašintsev kasutanud. Seetõttu leiab kohus, et D. Dodonovi süü on keskmine ning tuleb mõista karistuse keskmises määras, nimelt § 274 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada D. Dodonov`i süüd, et D. Dodonov J. J tapmise täideviimiseks kägistas kannatanut ja peksis kannatanut pea ning rindkere piirkonda. Nii kägistamine kui ka nii intensiivsed löögid, mis Dodonov sooritas kannatanu pähe ja rindkeresse võivad ainuüksi eraldi tuua kaasa surma. Dodonov ei valinud kannatanu tapmiseks mitte ühte moodust vaid kasutas nii kägistamist kui ka peksmist. Tuleb arvestada kannatanu J. J reaalselt tekitatud kehavigastuste raskust ning seda, et tegu jäi katse staadiumisse. Samas tuleb arvestada kannatanule tekitatud füüsilist valu ning kannatanu vaimseid üleelamisi. Kannatanu on kinnitanud, et tal oli pidev valu ja tunne, et ta on suremas. Dodonov pani oma teo toime 27 1-19-6918 võimuesindaja suhtes viibides arestimajas, kus ta viibis vahialusena kahtlustatavana kehalises väärkohtlemises ning tema tegevuse lõppeesmärgiks oli arestimajast põgenemine. Seega oma käitumisega näitas ta üles absoluutset allumatust kehtivasse õiguskorda. Tegemist on I astme raske kuriteoga. Kohus arvestab, et Dodonov planeeris põgenemist, kaasates sellesse G. Kašintsev`i, ilma kelleta ta ei pidanud põgenemist võimalikuks. Seejuures põgenemise planeerimisel oli eeltingimuseks, et üks arestimaja töötaja, kelleks osutus J , peab kaotama teadvuse. Seega juba planeerimisel pidi Dodonov möönma, et tema tegevusega võib kaasneda arestimaja töötaja surm ning asudes J intensiivselt kägistama ja peksma, pidi Dodonov aru saama ja tahtma J surma saabumist. Kohus arvestab, et oma tegevuse planeerimisel ja täideviimisel Dodonov isegi mitte ei kaalunud muid võimalusi põgenemiseks, kui see, mis eeldas arestimaja töötaja suhtes intensiivse vägivalla kasutamist. Seetõttu leiab kohus, et Dodonovi süü on suur ning lähtuvalt eripreventsioonist ning ka üldpreventatsioonist väärib Dodonov ranget karistust. Dodonov on varem karistatud ning antud teo pani ta toime vahialusena, seega ei ole varasemad tema suhtes kasutatud meetmed olnud efektiivsed ning teda tuleb karistada rangemalt. Samuti lähtuvalt üldpreventatsioonist on ühiskonnal õigustatud ootus, et sellistele kuritegudele reageeritakse karmimalt. Tegemist ei olnud nö olmetapmisega, st tuttavate ringis ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli lahendamisega vägivallaga. Tegemist oli planeeritud ning eesmärgipärase tegevusega isiku suhtes, kes kaitseb ühiskonda nende isikute eest, kes on oma tegevusega teistele ohuks. Kui juba kontrollitud tingimustes, milleks arestimaja kinnipidamisasutusena on, ei kohku isik tagasi võimuesindaja tapmisest, siis ühiskonna ja õiguskorra kaitse huvides on läbi range karistuse anda signaal, et selline teguviis ei ole tolereeritav. Käesoleval juhul kergendavaid asjaolusid ei esine. Dodonov on küll andnud ütlusi, et tal oli võimalus kannatanu eest vabandamiseks, kuid seda võimalust ta ei kasutanud, mistõttu saab rääkida pigem sellest, et Dodonov ei ole oma teo tõsidusest ning väärast käitumisest aru saanud. Seega tuleb Dodonov tunnistada süüdi § 113 lg 1- 25 lg 2 sätestatud kuriteos ning mõista talle karistuseks vangistus 14 aastat.
lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates D. Dodonov`i vahistamisest, s.o 06.05.2019. G. Kašintsev: Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid
Kašintsevi tegevuses ei esine.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada G. Kašintsev`i süüd, et ta lõi kannatanut kasteediga, mistõttu on tema süü suurem kui teisel teo täideviijal M. Alak`il. Kohus arvestab, et teo pani G. Kašintsev toime kaudse tahtlusega ja G. Kašintsev on varem kriminaalkorras karistamata. Seega leiab kohus, et on võimalik mõista G. Kašintsevile
lg 1 p 1 järgi karistus keskmisest määrast väiksemas määras, nimelt 5 aastat vangistust.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada G. Kašintsev`i süüd, G. Kašintsev aitas U. K suhtes vägivalla kasutamisega kaasa J. J tapmiskatsele. Tuleb arvestada G. Kašintsev`i poolt kasutatud 28 1-19-6918 vägivalla intensiivsust, sh seda, et kannatanu K ütluste kohaselt koos füüsilise vägivalla kasutamisega käis ka tema psühholoogiline mõjutamine. Arvestada K tekitatud kehavigastuste raskust, kuid samas ka kannatanule tekitatud füüsilist valu. Kannatanu ütluste kohaselt ei tundnud ta võitluse käigus valu, kuid valu tuli hiljem ja siis valutas igalt poolt. Kohus leiab, et võrreldes süüdistatavate tegevust kuriteo toimepanemisel oli Dodonovi süü suurem kui Kašintsevil. Kašintsev ei olnud sündmuste initsiaatoriks. Seetõttu leiab kohus, et G. Kašintsev`i süü on keskmine ning karistus tuleb mõista keskmises määras, nimelt § 274 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada G. Kašintsev`i süüd, G. Kašintsev planeeris oma tegevust vägivalla kasutamisel ning Dodonov`ile kaasa aitamisel ette, vastavalt D. Dodonov`i poolt ette pandud plaanile, mille lõppeesmärgiks oli arestimajast põgeneda. Kohus arvestab Kašintsev`i panust D. Dodonov`ile kaasaitamisel ning seda, et kaasaaitamine oli toime pandud kaudse tahtlusega. Tuleb arvestada antud teo raskust, millele Kašintsev kaasa aitas, st Kašintsev aitas kaasa tapmiskatsele võimuesindaja suhtes arestimajas. Sellise tapmiskatse tõsiduse osas on kohus juba seonduvalt Dodonov`i karistusega oma põhjendused esitanud. Tegemist on I astme raske kuriteoga. Kašintsev on oma ütlustest avaldanud kahetsust, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist siira kahetsusega, mis oleks karistuse mõistmisel kergendavaks asjaoluks. Nimelt ei osanud Kašintsev täpselt selgitada, milles see kahetsus väljendub ning tema ütlustest nähtub, et pigem kahetseb ta seda, et asjad ei läinud paremini. Kohus leiab, et tegelikult kahetseb Kašintsev seda, et põgenemiskatse ei õnnestunud. Kannatanute ees Kašintsev vabandanud ei ole, kuigi võimalus selleks on olnud. Võrreldes Dodonov`iga on Kašintsev`i süü mõistetavalt väiksem. Tegemist oli kaasaaitamisteoga ning Kašintsev ei olnud sündmuste initsiaatoriks. Kašintsev on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et G. Kašintsevile tuleb määrata karistus keskmisest määrast väiksemas määras, nimelt karistuseks 7 aastat vangistust.
lg 1 järgi mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates G. Kašintsev`i vahistamisest, s.o 07.05.2019. Karistuse määramisel kohus tuleb järeldusele, et D. Dodonovile ja G. Kašintsevile tuleb karistuseks valida reaalne vangitus. M. Alak: Karistust raskendavaid asjaolusid
Alaki tegevuses ei esine ja karistust kergendavateks asjaoludeks
Karistuse mõistmisel arvestada M. Alak`i süüd, et M. Alak pani teo toime kaudse tahtlusega. Tegemist on I astme raske kuriteoga. Ei ole alust kahelda süüdistatava kahetsuse siiruses. Kogu süüdistatava käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud seda, et ta kahetseb tehtut. Tuleb arvestada, et M. Alak on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M. Alakile tuleb määrata karistus väiksemas määras, nimelt karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 29 1-19-6918 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et M. Alak ei ole varem kohtulikult karistatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik M. Alaki karistusest tingimisi vabastada, arvestades süüdlase isikut, kuriteo tehiolusid. Kohus leiab, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele tingimisi karistust kohaldades. Seega on võimalus isikule kohaldada tingimisi vangistust 4 aasta 2 kuulise katseajaga. V. Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Kannatanu J J esitas hagi summas 29,45 eurot. Hagi aluseks on 12.05.2019 arestimajas asukohaga Vahtra 3, Narva toimunud kallaletung oma ametiülesandeid täitnud politseiametnik J J, mille tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi. Samuti ründe tagajärjel on purunenud J J hõbedat värvi metallist kett. 13.05.2019 kannatanu abikaasa M J purunenud keti asemel ostis J J kauplusest Goldtime Fama (Fama 10, Narva) uue hõbekaelaketi maksumusega 29,45 eurot. Arve koopia on lisatud hagiavalduse juurde. Hageja soovib tema suhtes toime pandud kuriteoga varalise kahju 29,45 eurot väljamõistmist süüdistatavalt Dmitri Dodonovilt. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud varaline kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Hageja palub VÕS §-st 1043 hüvitada temale õigusvastaselt tekitatud varaline kahju summas 29,45 eurot. Otsuses toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et 12.05.2019 tungis Dmitri Dodonov kallale kannatanule J J , tahtis teda tappa, tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi, samuti ründe käigus on purunenud J J hõbedat värvi metallist kett, millega tekitas kannatanule varalist kahju. Kannatanu J J abikaasa ostis J J purunenud keti asemel uue hõbekaelaketi maksumusega 29,45 eurot. Nõude suurus on tõendatud kaupluse „Goldtime Fama“ 13.05.2019 arvega nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.