Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-9574 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. M. ja A. M.i hagi O. M.i vastu el

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. O. M. on M. ja A. M.i isa (tl 6-7). 6. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. 3 Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
3. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2). 8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kui kostja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas asjaolule, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses, tuleb kostjal tõendada, et esinevad

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei pea nad igakuiseid vajadusi eraldi tõendama.
2. Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Kohus nõustub kostjaga selles, et töökoha kaotus ja sissetuleku oluline langemine mõjutab tema varalist seisundit ning võimekust lastele ülalpidamist anda. Teisest küljest rõhutab kohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018.a. otsus nr 2-16-2343/41 p 13). Kohus peab võimalikuks, et Ida-Virumaa piirkonna eripära ning kostja osalist töövõimet arvestades võib kostjal olla mõnevõrra raskendatud uue töökoha leidmine, kuid kohus ei nõustu sellega, et ülalpidamiskohustuse täitmine soovitakse seada sõltuvusse sündmustest, mis võivad aset leida tulevikus (töötukindlustushüvitise vähenemine juunis 2021 ja sellest tulenevalt kostja sissetuleku oluline vähenemine), kuid mille saabumine ei ole kindel inimese enda mõistlike pingutuste korral. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et võimalikud muutused pere- ja töösuhetes ei halvendaks ebaproportsionaalselt laste elustandardit.
6. Üldjuhul tuleb tasuda elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. 4 Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 359 eurot kuus, 13-17 aastaste laste puhul 412 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust on lapse miinimumelatis 2019.aasta lõpu seisuga ca 343/2 = 172 eurot. Lähtudes viimase elatise uuringu andmetest on elatise vajaduspõhine suurus kuus ühe (7-12 aastase) lapse kohta 172 eurot ning (13-17aastase) lapse kohta 206 eurot.
7. O. M. esitas maakohtule Eesti Töötukassa 18.05.2020 otsuse nr 120030604 (tl 50-51), mille kohaselt on kostjale on määratud töötuskindlustushüvitis, mille suurus - alates 15.06.2020 kuni 22.09.2020 – 36,01 eurot kalendripäevas; - alates 23.09.2020 kuni 09.06.2021 – 28,80 eurot kalendripäevas. Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 tõendi kohaselt on O. M.ile määratud pension igakuiselt 369,98 eurot (kuulub kinnipidamisele tulumaks 74 eurot) (tl 92). Kostja igakuine sissetulek käesoleval ajal on 1159 eurot (864+295) kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand (reg nr 1144907) aadressil xxx(tl 87), mida kostja kasutab oma elukohana. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel kostja nimele on registreeritud 2 sõidukit: VAZ 21013 Sedaan reg nr xxx, 1986.a väljalase ning Honda Accord reg nr xxx, 2012.a. väljalase (tl 88). Kohtu päringule esitatud AS Swedbank vastuse kohaselt on kostjal kokku 5 kontot: arvelduskonto nr EExxx (saldo 26.11.2020.a. seisuga 283, 64 eurot, tl 119-142), nr EExxx (saldo 26.11.2020.a. seisuga 0 eurot, tl 117), nr EExxx (saldo 26.11.2020 seisuga 2000 eurot), limiidikonto nr EExxx (saldo 26.11.2020.a. seisuga 0 eurot, tl 183-185), hoiukonto nr EExxx (saldo 26.11.2020 seisuga 12 400, 28 eurot, tl 180-182). Hoiukontole nr EExxx laekus 26.08.2020 1 852 eurot ning 04.11.2020 – 13 400 eurot Konto EExxx väljavõtetest tulenevalt sõlmis kostja 04.11.2020 korteri xxx, müügilepingu nr 1019, müügist laekus 13 400 eurot. 15.11.2020 kandis kostja hagejate seaduslikule esindajale 3000 eurot.
8. V. M.le Maanteeameti Liiklusregistri andmetel sõidukeid ei kuulu, samuti kinnistusraamatu andmetel ei kuulu talle kinnisvara. Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 tõendi kohaselt on V. M.le määratud lapsetoetus 2 x 60 eurot, kokku 120 eurot kuus (tl 92). V. M. pangakonto väljavõtte kohaselt saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot, sai X OÜ töötasu ca 330-420 eurot kuus, elatist kostjalt 584 eurot (tl 143-179). Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et hagejate seaduslik esindaja töötas X 10.03.2018-09.10.2020 ning alates 01.11.2020 OÜ-s X, asukohaga xxx (tl 90). Hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto EExxx lõppsaldo seisuga 26.11.2020 on 3 990 eurot (tl 143-179).
9. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel

§ 101

lg 1 sätestatut, samuti Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatise suurust, kummagi vanema majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, laste vanust ning mõistab kostjalt välja M. M. kasuks elatise 230 eurot kuus, A. M.i kasuks 200 eurot kuus. 5 Kohus nõustub, et hagiavalduses toodud laste vajadused võivad olla mõnevõrra ülepaisutatud (nt igakuiste riiete ja jalanõude ning koolitarvete osas), kuid mitte määral nagu seda leiab O. M.. Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et lapsed on astmaatikud ja esitanud retseptid (tl 69-70), kuid ei ole tõendanud kas ravimid on välja ostetud (retsepti kehtivusaeg 09.04.2021), kas ravimite maksumuse hüvitab Haigekassa (sh osaliselt) või on see arvestatav vanema igakuise (või perioodilise kuluna). Kostja on tasunud laste ülalpidamiseks elatist 584 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja koondati ning igakuine sissetulek on langenud, ei ole kostjal majanduslik olukord halvenenud määral (sh arvestades vara realiseerimisest saadud rahalisi vahendeid), mis õigustaks elatise vähendamist alla miinimumi kostja taotletud ulatuses.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik pooltel taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6