← Eesti

2-19-109359/39

Obsah (11)§ 187§ 413§ 422§ 367§ 162§ 174§ 175§ 138§ 147§ 177§ 468

2-19-109359 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-109359 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtu

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas

  1. juulil 2019 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles palus nõuda kostjalt sisse hageja kasuks võlgnevus summas 1634,07 eurot, viivis (VÕS § 113) põhivõlalt 115,97 eurot (
  2. juuni 2019 seisuga), 40 eurot sissenõudmiskulud ning viivis protsendina põhinõudest, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §
  3. Hagiavalduse kohaselt moodustab põhivõlg hagejale 1634,07 eurot alates
  4. jaanuarist 2016 kuni
  5. maini
  6. Kohus võttis
  7. augusti 2019 määrusega avalduse hagita menetlusse. Hageja esitas
  8. aprillil 2020 kohtule täpsustatud hagi, milles palub välja mõista kostjalt hageja kasuks seisuga
  9. veebruar 2018, s.o 2016 detsember – 2017 detsember perioodi eest, tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 389,68 eurot, seisuga
  10. aprill 2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 69,75 eurot ning jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata jäetud majandamiskulude võlgnevusest alates
  11. aprillist 2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Ülejäänud osa nõuetest esitatakse korteriühistu poolt eraldi avalduses. Hageja palub läbi vaadata asja hagimenetluses. Hageja teatas eraldi kohtule, et ta loobub korteriühistu nõudest 2

(5)2-19-109359 käesolevas menetluses ja palub menetleda tema nõudeid vastavalt
  1. aprillil 2020 esitatud hagiavaldusele. Kohus
  2. oktoobri 2020 määrusega lõpetas tsiviilasjas menetluse võlgnevuse nõude osas perioodi eest
  3. jaanuarist 2018 kuni
  4. maini 2019 ning selgitas, et tsiviilasja menetlus jätkub Aktsiaseltsi MEKE Sillamäe hagis V K vastu tekkinud majandamiskulude võlgnevuse summas 389,68 eurot 2016 detsember – 2017 detsember perioodi eest, seisuga
  5. aprill 2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 69,75 eurot ning jookseva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata jäetud majandamiskulude võlgnevusest alates
  6. aprillist 2020 kuni võlgnevuse tasumiseni nõuete osas. Kohus selgitas, et menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise lahendab kohus tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis. Kohtumäärus jõustus 31.oktoobril
  7. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on kostja alates
  8. augustist 2015 korteriomandi asukohaga XXX omanik. Enne 01.01.2018 XXX asuvas elamus korteriühistut asutatud ei olnud ja korteriomanikud valitsesid kaasomandi eset korteriomanike ühisusena enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Elamu haldamiseks, majapidamiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks nimetati korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks munitsipaalettevõtet AS MEKE Sillamäe (edaspidi ka „valitseja“). Valitseja on täitnud oma kohustusi ning on kandnud kulutusi seoses elamu tavapärase valitsemise ja korrashoiuga. Seoses elamu valitsemisega esitas valitseja korteriomanikele, sh kostjale igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Valitseja esitas kostjale arved majandamiskulude eest aadressil XXX postkasti. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule saamisele ja selle eest igakuiselt saadetud arvetele alates detsembrist tasus kostja arveid ebaregulaarselt ja vaid osaliselt, mille tõttu tekkis temal võlgnevus valitseja ees seisuga
  9. veebruar 2018 summas 389,68 eurot (millest 160,05 eurot on valitseja teenused ja 229,63 eurot on tarbitud soojusenergia kulud) enne 01.01.2018 osutatud teenuste eest. Hageja nõuab võlgnikult majandamiskulusid summas 389,68 eurot, seisuga
  10. aprill 2020 sissenõutavaks muutunud viivist summas 69,75 eurot ning jooksvat seadusjärgset viivist alates
  11. aprillist 2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. KOHTUISTUNG Kostja Viru Maakohtu
  12. detsembri 2020 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse. PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 3 p 1-3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. 3

(5)2-19-109359 Kohus kontrollib

§ 413lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi.

Kostja esitas 10. detsembril 2020 kohtule avalduse, milles kostja teatas, et sai kohtukutse kätte. Antud avaldusega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Seega saab samuti kinnitada, et kostja oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Kostja teatas kohtule, et tal puudub kehtiv dokument, samas ei ole ta põhistanud kuidas dokumendi puudumine takistab tal Narvas kohtuistungil osaleda. Kohus ei loe seda mõjuvaks põhjuseks kooskõlas

§ 422lg 1.

Ka kostja kirjavahetuses ei ole märgitud, et kostja sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta ning et ta oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (

§ 413lg 3 p 3).

Kohus ei tuvastanud

§ 413

lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb

§ 413lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võla tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1, KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5,

§ 367

, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6, VÕS § 108 lg 1 ning VÕS § 113 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi XXX majandamiskulude võlgnevuse perioodi eest

  1. detsember 2016 kuni
  2. detsember 2017, millest põhivõlg moodustab 389,68 eurot, alates
  3. veebruarist 2018 kuni
  4. aprillini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 69,75 eurot, kokku 459,43 eurot ning viivised alates
  5. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulude summas 562,50 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja

§ 147lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 562,50 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 4

(5)2-19-109359 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud kliendiga konsulteerimiseks ja asja arutamiseks (1 tund), hagiavalduse ettevalmistamiseks ja tõendite hankimiseks, tõlkimiseks (4 tundi), nõuetest osaliseks loobumiseks (0,5 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamiseks (0,5 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (0,25 tundi) kokku 6,25 töötundi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 (p 12) asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Kuna õigusabikulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest ei ole käsitletav õigusabikuluna

§ 175lg 1, jätab kohus eelnimetatud menetlustoimingu tegemise eest tasu arvestamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud toimingule kulutatud aeg –

  1. aprillil 2020 hagiavalduse tervikteksti ettevalmistamine ja tõendite hankimine, tõlkimine – 4 tundi - ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et ülalnimetatud toiming ei nõua palju aega ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks ja koostamiseks ega ole keeruline oma olemuselt. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks
  2. aprilli 23020 menetlusdokumentide ettevalmistamiseks on 3,5 pooltundi. Seega jätab kohus rahuldamata esindaja taotluse kokku 0,75 tundi eest tasu määramiseks. Teiste menetlustoimingute osas, arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab hageja esindaja tunnitasuks 90 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 495 eurot (90*5,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 595 eurot (100+495). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.