KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7020 Tsiviilasi Altenber

) § 1 lg 2 ning analüüsimata selle hindamiseks esile toodud asjaolud ja tõendid. 19.

§ 3

lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7).

1. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud kohtupraktikas väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14, p 19). Seega tuli võlgniku maksejõulisust hinnata selliste võlausaldajate nõueteta, mis ei olnud piisavalt tõendatud. 20.
4. Maakohus jättis põhjendatult arvestamata selliste nõuetega, mille aluseks olevate dokumentide suhtes oli võlgnik esitanud võltsimise vastuväite ja mille osas ei ole kohtule esitatud dokumentide originaaleksemplare ning võltsimise faktis on alustatud kriminaalmenetlust. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et võlgnik on esitanud andmed, et tasutud on Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõuded ning Appoint Holding OÜ ja Advokaadibüroo Varul AS (praegune Advokaadibüroo TGS Baltic AS) on esitanud kinnitused, et neil puuduvad võlgniku vastu nõuded. Samas ei ole maakohus hinnanud asjaolu, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu. 20.
5. Kolleegium nõustub määruskaebuses esitatud etteheitega maakohtule, et võlgniku maksejõulisuse hindamisel ei saa tugineda pelgalt võlgniku väitele, et võlgnik peab läbirääkimisi nelja, sh kahe pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Võlausaldaja nõude saab hindamisel kõrvale jätta juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning kohus leiab vastuväidete õigsust ja kohasust hinnates, et nõue ei ole selge. Lisaks on võlgnik määruskaebemenetluses tuginenud sellele, et võlausaldaja IV ei ole hoolimata vastavasisulistest taotlustest esitanud ühtegi dokumenti, millel tema nõue põhineb. Kolleegium sellega ei nõustu, sest nõuet tõendavad dokumendid on lisatud võlausaldaja IV pankrotiavaldusele.
6. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1

lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 3).

Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Maakohus hindas vaid seda, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ilma vaidlusaluseid nõudeid arvestamata (

§ 1

lg 3), aga mitte piisavalt seda, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta (

§ 1lg 2). 7

§ 1

lg 2 analüüsimisel ei tule arvestada üksnes raamatupidamislikke näitajaid, vaid hinnata tuleb ka seda, kas võlgniku majandustegevuse tõenäoline tulevikuperspektiiv annab võimalust võlgade tasumiseks. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13, p 22). Seega tuleb võlgnikul esile tuua asjaolud, mis viitavad selgelt majandusliku seisundi paranemisele ja annavad aluse arvata, et maksejõuetus võib olla mööduv. Maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajate seisukohaga, et võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida.
3. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele. Määruskaebuse esitajad on põhjendatult viidanud võlgniku saneerimismenetluses esitatud seisukohtadele. Võlgnik on saneerimisavalduses ja saneerimiskavas kinnitanud, et võlgnikul puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on võlgniku edasine tegutsemine välistatud. Maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik on esile toonud, kuidas on vaatamata saneerimise ebaõnnestumisele võimalik võlgniku majanduslikku olukorda parandada. Kuivõrd saneerimismenetluse algatamise eelduseks on ettevõtja põhistus, et saneerimata ei ole võimalik majanduslikku käekäiku paremuse poole pöörata (saneerimisseaduse § 7 lg 2), siis ei mõjuta nimetatud asjaolude hindamise vajalikkust ka võlgniku väide, et saneerimiskava kinnitamata jätmine ei viita maksejõuetusele, sest kava jäi kinnitamata menetluslikel põhjustel. 8

§ 5lg 2). 25. Määruskaebemenetluse kulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse maakohtus (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9