← Eesti

2-20-807/20

Obsah (5)§ 580§ 581§ 65§ 69§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 3 Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kinnistu on poolte kaasomandis võrdsetes osades ning kinnistu osteti

  1. mail 2016 saadud laenuga. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et poolte ühine laps sündis
  2. aastal ning pooled kasutasid maja ühise eluasemena kuni juulini
  3. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas jagada kinnistu müügist saadud raha, millest on maha arvatud laenujääk ja müügiga seotud kulud. Kostja arvates on poolte vahel seltsing, mistõttu tuleks maha arvata ka temapoolsed panused. Hageja hinnangul poolte vahel seltsing puudub. Maakohus leidis, et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Maakohus lõpetas kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Samuti maakohus leidis, et poolte vahel on seltsing (

§ 580lg 1).

Pooltel on kokkulepe elamu ehitamise ja kasutamise kohta majanduslikus mõttes ühisvarana. Lootus oli seda teha kestvalt ja tulevikku suunatuna. Pooled soovisid rajada ühise kodu. Tegemist ei olnud äriprojektiga või ainult ühe poole sooviga asuda kinnistule elama. Mõlemad pooled on kinnistu omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (

§ 581mõttes).

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks kostja pidanud esitama vastuhagi. Kohtupraktika järgi ei pea kaasomanik esitama vastuhagi, kui ta ei soovi kaasomandi lõpetamist muul viisil kui on nõutud tema vastu esitatud hagis. Praeguses tsiviilasjas on kaasomanikud kokku leppinud, et kinnistu müüakse. Samuti ei pidanud esitama hagi seltsingu likvideerimiseks. Seltsingu loomise kokkulepe võib olla suuline. Seltsingulepingu sõlmimine ning lõpetamine võib tuleneda ka poolte käitumisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu omandati poolte kooselu kestel. Kostja ei ole tõendanud, et elamu ehituskulud tehti vaid kostjale tema vanemate poolt makstud rahast, mitte pangalaenu, kostja igapäevase sissetuleku või hageja poolt kostja kontole makstud raha arvelt. Kuigi hageja poolt tehtud maksete selgitus ei ole asjakohane, on ta kandnud aastatel 2016 ja 2017 kostja kontole raha. Lisaks on hageja tasunud ajal, mil kostja tegi kulutusi elamu parendamiseks, perekonna üüritud eluasemekulud. Kostja väidete kohaselt on ta kasutanud enda isiklikku raha tagatise kindlustamiseks (593 eurot 54 senti), soetatud kinnistu kindlustusmaksete tasumiseks (137 eurot 69 senti) ning laenu ja intressi makseteks (3383 eurot 38 senti). Maakohus tuvastas, et tagatise kindlustuse arved on tasunud A.A., mitte kostja. Kostja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju sellest, et hageja ei ole tasunud pool tagatise kindlustamise makstest. Maakohus ei analüüsinud hageja aegumise vastuväidet kostja nõude osas, kuna kostja nõue on põhistamata. Soetatud kinnistu kindlustus- ja laenutagastuse maksed tuli kaasomanikel tasuda solidaarvõlgnikena võrdsetes osades (

§ 65ja § 69 lg 1).

Vaidlust ei ole selle üle, et laenu- ja kindlustusmakseid tasus seitsme kuu kestel kostja.

§ 69

lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega saab kostjal olla rahaline nõue hageja vastu 1760 eurot 54 senti [(3383 eurot 38 senti + 137 eurot 69 senti): 2]. Hageja on tasaarvestanud enda solidaarkohustuse kasutuseelise hüvitisega juba kohtueelses menetluses

  1. oktoobril
  2. Kasutuseelise hüvitise suurus on hageja arvestuse kohaselt pool elamu 1000 euro suurusest eelduslikust üürihinnast, s.o 500 eurot kuus. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja võis lahkuda augustis 2019 kaasomandis olevalt kinnistult. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et augustist kuni oktoobrini 2019 oleks kostja teinud hagejale takistusi kaasomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Samuti ei ole tõendatud, et hageja elule või 4 tervisele oleks olnud ohtlik kinnistule jääda. Alates
  3. oktoobrist 2019 kuni
  4. maini 2020 piiras kostja hageja kui kaasomaniku võimu kaasomandi üle põhjendamatult ja ebavajalikult. Hagejal puudus õigus vallata ja kasutada enda omandit, mistõttu oli tal õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist ning see tasaarvestada kostja poolt täidetud solidaarkohustusega

§ 197

lg 1 alusel.

§ 197

lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seetõttu maakohus leidis, et kostjal puudub täidetud solidaarkohustusest tulenev nõue ning see tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus otsustas lõpetada kaasomandi selliselt, et pärast kinnistu müügist saadud rahast kinnistu müügiga seotud kulude ja kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujäägi tasumist jagatakse ülejäänud raha poolte vahel võrdsetes osades. Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu 25 557 euro 80 sendi väljamõistmiseks, mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 900 eurot ning osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2493 eurot 50 senti koos viivise tasumise kohustusega. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega lõpetada kaasomand selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast tasutakse esimeses järjekorras kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk, kolmandas järjekorras tagastatakse kostjale tema tehtud panus 25 557 eurot 80 senti ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palub kostja jätta maakohtus poolte endi kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtusse arutamiseks. Ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et poolte vahel oli seltsing. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks kostja tõendanud, et elamu ehitati elamiskõlbulikuks tema poolt tehtud kulutustega, vaid üksnes pangalt saadud laenuga. Kostja kandis elamu ehitamiseks kulusid oma ema korteri müügist saadud rahast, panustades seltsingusse 25 557 eurot 80 senti. Kohtu seisukoht on üllatuslik. Maakohus ei teinud kostjale ka ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja ei nõua apellatsioonimenetluses notaritasude, tagatise kindlustuskulude, kinnistu kindlustusmaksete ja täiendavate ehituskulude panuse hulka arvestamist. Otsuse põhjenduste järgi oleks hageja justkui panustanud seltsingusse kostjaga võrdselt. Samas ei ole maakohus otsuses käsitlenud hageja seltsingusse tehtud panuste suurust. Praegusel juhul tuleks arvestada elamu ehitusse panustatud raha, mitte igapäevaseid kulutusi. Kostja siiski märgib, et ka tema panustas pere ühisesse majapidamisse seltsingu ajal igapäevaste kulutuste kandmisega. Hagejal puudub tasaarvestamise alus. Hageja kohustus kostjale hüvitama poole kulutustest vastavalt võimalustele. Pooled pidasid sellisest kokkuleppest kinni, kuid nende kulutuste maksmine ei ole seotud seltsinguga. Otsus on kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas vastuoluline ning riigilõivu väljamõistmiseks puudub alus. Kostja esitatud nõue on kaasomandi lõpetamise nõude sisuks. Praeguses asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja ei ole vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele ega selle viisile. Kaasomandi lõpetamine on ka mõlema poole huvides. Pooled vaidlevad üksnes kinnistu müügist saadud raha jagamise üle. Lisaks on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli seltsing ning kostjal on õigus panuse hüvitamiseks. Kohus on otsuses sisuliselt käsitlenud hageja panust. 5 Seega on kohus rahuldanud kostja nõude seltsingu sätete kohaldamiseks, millele hageja vastu vaidles.
  3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Menetluskulud ringkonnakohus palub hageja jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  5. augusti 2020 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kostja nõue panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks ning soetatud kinnistu kindlustus- ja laenumaksete hüsitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ning mõisteti kostjalt välja tasumata riigilõiv 900 eurot riigituludesse (otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8). Samuti tühistada kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb Tartu Maakohtu
  6. augusti 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsust osas, mille otsustati jagada kinnistu müügist saadud raha pärast kinnistu müügiga seotud kulude ja kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujäägi tasumist poolte vahel võrdsetes osades (resolutsiooni p 5); samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu 25 557 euro 80 sendi väljamõistmiseks (resolutsiooni p 7), mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 900 eurot (resolutsiooni p 8) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2493 eurot 50 senti koos viivise tasumise kohustusega. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud kaasomandi lõpetamist (resolutsiooni p-d 3, 4), kinnisasja müümist enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud raha jagamist viisil, et esimeses järjekorras tasutakse kinnisasja müügiga seotud kulud ja teises järjekorras tasutakse kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk. Lisaks ei vaidlusta kostja apellatsioonimenetluses notaritasude, tagatise kindlustuskulude, kinnistu kindlustusmaksete ja täiendavate ehituskulude panuse hulka mittearvestamist ning vaidlustatud on ehituskuludega seotud panuse summas 25 557 eurot 80 senti mittearvestamist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
  7. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu nõudega lõpetada kaasomand X registriosa numbriga X ning müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja saadud rahast tasuda esimeses järjekorras müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kostja asjas vastuhagi ei esitanud, kuid leidis, et poolte vahel on seltsinguleping ja kinnisasja müügist saadud raha jagamisel tuleb arvestada poolte panuseid, kusjuures tema rahaline panus on ehituskulud 25 557 eurot 80 senti, notarikulud 741 eurot 96 senti, tagatise kindlustuskulud 593 eurot 54 senti, tagatise kindlustusmaksed 137 eurot 69 senti ja laenumaksed 3383 eurot 38 senti, kokku on kostja isiklik panus 30 414 eurot 37 senti. Apellatsioonkaebuses on kostja isiklikku panust vähendanud ja panuse nõude suuruseks on jäänud 25 557 eurot 80 senti.
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi asudes seisukohale, et kostja ei pidanud esitama hagi tema kui seltsinglase panuse suuruse kindlaksmääramiseks. Sellekohasele järeldusele jõudmisel on maakohus tuginenud Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p-le 20, mille kohaselt seltsingu likvideerimisele kohaldatakse 6 eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid. Maakohus leidis, et kuna hagi on esitatud kaasomandi lõpetamiseks sel viisil, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning kostja ei ole soovinud muul viisil kaasomandi lõpetamist, siis ei pidanud kostja esitama vastuhagi. Samuti leidis maakohus, et seltsingu likvideerimiseks ei tule esitada kohtule hagi. Ringkonnakohus leiab, et kostja, soovides kindlaks määrata enda kui seltsinglase panuse suurus, mis tuleks talle tagastada seltsinguvarast, pidi esitama vastava hagi maakohtule. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et seltsingu likvideerimiseks ei tule kohtule hagi esitada, samas aga kui on vaidlus selle üle, kui suur on seltsinglaste panused ning kuidas tuleb seltsingu likvideerimisel vara jaotada, siis on vajalik vastava hagi esitamine.
  9. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p 7 kohaselt on maakohus jätnud rahuldamata kostja nõude panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks ja soetatud kinnistu kindlustus- ning laenumaksete hüvitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ja p-s 8 on kohus välja mõistnud kostjalt riigilõivu 900 eurot riigituludesse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes rahuldamata kostja nõude, mida ei olnud maakohtule esitatud, s.o kostja ei olnud esitanud kohtumenetluses vastuhagi või hagi hageja vastu, ning mõistes välja ka nõude esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu, rikkus TsMS §-i 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seetõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja
  10. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et tal on võimalik soovi korral esitada hagi seltsinguvarast panuse tagastamiseks, kuid antud menetluses sellist hagi (vastuhagi) ei ole esitatud. Samuti on hagejal ja kostjal võimalik kokkuleppel määrata seltsinguvara koosseis, kummagi panuse suurus ja jne, s.o asi lahendada kokkuleppega. Lisaks juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu ka sellele, et täpsustamist vajab see, kas kõik tema poolt väidetavalt panusena tasutud summad kuuluvad seltsinguvarasse või on tegemist nõudega muul alusel (näit kaasomaniku nõudega vms).
  11. Kuna asjas ei ole esitatud hagi (vastuhagi), siis ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited seonduvalt kostja väidetava panuse suurusega seltsinguvaras asjakohased ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neile vastata. Samuti ei võta ringkonnakohus seisukohta selle kohta, kas poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, milline on väidetava seltsinguvara koosseis ja millised olid poolte panused seltsinguvarasse.
  12. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et praeguses asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ning selles osas kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Kostja ei ole vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele ega selle viisile. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.