Obsah (6)

§ 113§ 635§ 9§ 8§ 637§ 638

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-121599 Tsiviilasi Stroyberry OÜ

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (Ts

MS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja seisukohad 1. Stroyberry OÜ (hageja) esitas 02.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. R.lt (kostja) 2324 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.10.2018 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. 09.01.2019 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2088,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 183,55 eurot, kokku summas 2272 eurot ning edasiulatuva

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 02.10.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse asjaolude kohaselt teostas hageja kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, Kohtla-Järvel remonti vastavalt 24.08.2017 tööde aktis märgitud mahtudele. Hageja esitas 24.08.2017 kostjale arve nr RM1703, mis muutus sissenõutavaks 28.08.2017. Tööde maksumus oli vastavalt kokkuleppele 2788,45 eurot. Kostja tegi hagejale enne tööde alustamist ettemaksu 700 eurot. Kostja võlgnevus on hageja ees 2088,45 eurot (2788,45 – 700 = 2088,45 eur). Tööde kvaliteedi ja koguse osas kostja pretensioone ei esitanud. Korduvatele meeldetuletustele kostja ei reageerinud ja arvet ülejäänu osas ei tasunud. Hagi asjaoludes sedastas hageja, et seisuga 02.10.2018 võlgneb kostja hagejale 2088,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 183,55 eurot (401 päeva* 0,457742€/päevas = 183,55 eurot; 8,0% aastas / päevas 0,022 %) ning alates 05.07.2016 taotles hageja TsMS § 367 kohaselt viivise nõude välja mõistmist

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (so 320,40 euro) täitmiseni.

1. 30.08.2019 ja 26.06.2020 taotles hageja tõendi, so 03.08.2017 foto kohtutoimikusse võtmist. Foto kinnitab 24.08.2017 koostatud aktis parketi paigaldamist üldmahus 74 m² aadressil xxx xx-xx, KohtlaJärve. Hageja märkis, et 24.08.2017 aktis toodud tööd olid kooskõlastatud kostjaga ja tööd teostati kostja tellimusel ja viimasele kuuluvas korteris. Kostjaga kokkuleppel ostis ehitusmaterjalid kostja ise või V. L. (kostja elukaaslane). Hageja seadusliku esindaja kohustuseks oli ehitusmaterjalide kohale toimetamine, tööde teostamine, seadmete paigaldamine ja prügivedu. 24.08.2017 akti alusel oli esitatud arve tasumiseks. Hageja esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks ja dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks. 2 Kostja vastuväited
2. 22.07.2019 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagis esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud. Kostja märkis, et ei ole hagejaga korteri remondi tegemiseks lepingut sõlminud (võlaõiguslikud suhted hageja ja kostja vahel puuduvad) ja ta ei ole ühtegi remonditööd hagejalt ka tellinud. Hageja arvet nr RM1703 nägi kostja esmakordselt kohtuasja materjalidega tutvumisel (so 02.07.2019). Hagile lisatud arvet ja allkirjastamata teostatud tööde akti ning viivise nõudeid kostja ei tunnistanud. Ettemaksu tegemisega seonduv jäi kostjale mõistmatuks.
3. 16.09.2019 ja 10.07.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole 26.06.2020 menetlusdokumendis täpsustanud lepingu sõlmimise asjaolusid. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud haginõuet ja taotlusi. Kuna hageja ei ole esitanud lepingu sõlmimise asjaolusid ning ei ole neid tõendanud, siis puudub kostjal võimalus nende asjaolude ümberlükkamiseks tõendite esitamiseks. Kostja ei võta omaks ühtegi avaldaja faktilist väidet, mille osas puudutatud isik ei ole selgesõnaliselt märkinud, et ta võtab selle omaks. Kostja võtab omaks üksnes seda fakti, et kostja on korteri asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn omanik. Kostja jääb kõigi tema poolt varem esitatud vastuväidete juurde. Kostja ei ole hagejaga korteriomandis (xxx xx-xx, Kohtla-Järve) remondi tegemiseks lepingut sõlminud s.t. mitte ühtegi remonditööd ei ole kostja hagejalt tellinud jt. Kostja selgitas hageja taotluse osas dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks kostjalt, et kostja ei ole hagejalt tellinud (s.t et ei ole ka kooskõlastanud) mitte ühtegi remonditööd. Kostja ei saanud hagejalt mitte ühtegi dokumenti. Sellepärast kostja ei saa mitte midagi kohtule esitada. Hageja taotletud tunnistajad A. B., I. F. ja S. P. on kostjale võõrad, kostja ei ole nimetatud isikutega kunagi kohtunud. Kostja leidis ka, et tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping (või muu võlaõiguslik leping) ning tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada võimalku lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Kostja ei nõustunud hageja Stroyberry OÜ seadusliku esindaja Ilya Firsov`i ärakuulamisega kohtuistungil vande all (TsMS § 268) ja palus jätta hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud foto alusel ei ole võimalik tuvastada käesoleva tsiviilvaidlusega seotud asjaolusid. Esitatud dokumendi alusel ei ole võimalik tuvastada, millal ja kus foto oli tehtud, mis ehitusmaterjal on pildistatud, kui suur ehitusmaterjali maht on pildil, kuidas see ehitusmaterjal on seotud kostja korteriga jne. Antud foto alusel ei ole võimalik üldse tuvastada võimaliku lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud foto toimiku juurde lisamata ja tagastada see hagejale.
4. 03.11.2020 täiendavas seisukohas jäi kostja oma varasemate seisukohtade juurde ning kinnitas, et ei ole mistahes kujul suhelnud hagejaga, rääkimata väidetava lepingu sõlmimisest. Kostja märkis, et hagist ei nähtu, kellega hageja lepingu sõlmis ja hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist, asjaolusid, tingimusi ja selle alusel tuleneva tasu nõudmise eeldused on täitmata. Hageja on kostjale tundmatu, mistõttu ei saagi asjas eeldada, et kostja pidanuks aktis märgitud tööde kvaliteedi ja koguse osas esitama hagejale reklamatsioone ja/või pretensioone. Kostja ei ole mingeid hageja pöördumisi ega pretensioone näinud. Kostja ei ole hagejale ettemaksu maksnud, hagi lisades toodu osas puudub seos kostjaga. Lisaks eeltoodule osundas kostja, et hageja ei ole tõendanud ka tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Allkirjastamata tööde akt ei tõenda lepingu sõlmimist, tööde maksumust, tööde teostamist ega tööde üleandmist. Viivise arvestus ei olnud kostja arusaamist mööda õige, kuivõrd hageja palus kostjalt välja nõuda viivised vastavalt

§ 113lg 1.

Samas arvest nähtuvalt oli hagejal justnagu õigus nõuda viivist 0,25% päevas. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja ei nõudnud maksetähtaja ületamisel 0,25 % viivist päevas. Kui poolte vahel oli väidetavalt kokku lepitud selline viivise määr, tundus loogiline nõuda viivist vastavalt kokkulepitud määrale. Niisamuti leidis kostja, et kuidagi ei ole seadusega vastavuses viivise väljamõistmine alates 05.07.

1. Arvel oli kajastatud maksetähtpäev so 28.08.2017, mis tähendab seda, et isegi kui põhinõue oleks õige, ei ole hageja 3 tõendanud eeldust, et nimetatud kuupäeval pidanuks saabuma maksetähtaeg. Kostja leidis, et hageja tõendid ja hagiavaldus on omavahel vastuolus. Allkirjastamata tõendeid ja fotot ei ole võimalik käsitleda tõenditena, kuna eeltoodu ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid, neil puuduvad allkirjad ja kuupäevad. Kostja palus kohtul tõendite hindamisel juhinduda TsMS § 238 sätestatust.
2. Viru Maakohtu 28.08.2020 määrusega jättis kohus Stroyberry OÜ taotlused ehitus- ja remonditööde nimekirja ja 24.08.2017 tööde akti kostjalt väljanõudmiseks ja kostja elu- ja viibimiskoha tuvastamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ja rahvastikuregistrist päringute tegemiseks ning S. P.i tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus rahuldas Stroyberry OÜ taotlused tunnistaja A. B.i ja hageja seadusliku esindaja Ilja Firsovi vande all ülekuulamiseks. Hagejal tuli tagada tunnistaja kohalolek kohtuistungil.
3. 11.11.2020 toimunud kohtuistungil loobus hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusest ja viivise nõuetest. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud.
5. Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Viidatule on osundanud Riigikohus näiteks 21.10.2020 lahendis nr 2-17-18305/45 punktis 14; 29.04.2015 lahendi nr 3-2-1-41-15 punktis
7. Hageja on menetluses jäänud nõude juurde mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2088, 45 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond. Vaidluse keskmeks on, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping

§ 635lg 1 tähenduses.

Erimeelsus seisneb ka selles, kas poolte vahel oli kokkulepe töövõtulepingu tingimuste (tööde teostamise aeg, asukoht, maht, maksumus, tasustamine, sh ettemaksu tasumine) osas ja kas tööd on teostatud, tööde üleandmine ning vastuvõtmine on toimunud ja kas kostjal lasub kohustus tasuda tööde 2088,45 eurot.

1. Kohus menetleb hagis esitatud põhinõuet summas 2088,45 eurot, kuivõrd hageja loobus 11.11.2020 toimunud kohtuistungil hagis esitatud viivise nõuetest ning sellest lähtuvalt ei käsitle kohus otsuses viivise nõuetega seonduvaid väiteid ega tõendeid. Hageja on asjas hagi asjaolude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid, milleks on 24.08.2017 teostatud tööde akt, arve nr RM1703 ja 03.08.2017 tehtud foto ning isikulise tõendina tuleb asjas käsitleda 11.11.2020 toimunud kohtuistungil hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi. Muid tõendeid tsiviilasjas esitatud ei ole.
2. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on

§ 635

lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub 4 üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kohus peab esmalt käesolevas vaidluses tuvastama, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping.

§ 9

lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmituks lugemise eeldus üldjuhul vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud ning

§ 9

lg-st 1 tuleneb lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on lepingu sõlmimise aluseks poolte vaba tahe.

§ 9

lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks ajast, mil pakkumuse esitaja sai kätte nõustumuse.

§ 9

lg 1 teise lause kohaselt, kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 järgi otseselt, kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4). TsÜS § 68 lg 3 sätestatud kaudne ehk konkludentne on tahteavaldus, mis väljendub sellises teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seejuures peaks vastava tegevuse hindamisel lähtuma asjaolust, kas selles väljendub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. 14. 11.11.2020 toimunud kohtuistungil hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtuvalt helistas talle kostja, kes väitis, et korteris teostati eelnevalt halbade ehitusmeistrite poolt remont ja ehitusmaterjalid rikuti. Kostja palus hageja seaduslikult esindajalt tööde üle tegemist. Samuti, et viimane tuleks hindaks töökoormust ja töömahtu ning esialgselt lepiti kokku tööde teostamises vannitoas (dtl 321). Kostja on avaldanud, et ei ole hageja seadusliku esindajaga lepingu sõlmimisega seonduvalt suhelnud ja ta ei ole hagejalt töid tellinud ning hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist (dtl 58, 307-309). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole

§ 8lg 1 ja § 9 lg 1 tähenduses töövõtulepingut sõlmitud.

Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes täpselt kokku leppisid, sh millal ja kuidas vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, millest oleks piisavalt selgelt võimalik järeldada poolte kokkuleppe saavutamist. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ühepoolsete ja pealiskaudsete ütlustega ei ole antud juhul võimalik lugeda tõendatuks, et poolte vahel oleks vahetatud tahteavaldusi töövõtulepingu sõlmimiseks. Samuti asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest, so 24.08.2017 arvest nr RM1703 (dtl 27), 24.08.2017 allkirjastamata teostatud tööde aktist (dtl 30) ning väidetavalt 03.08.2017 tehtud fotost (dtl 173) ei kajastu tõendatult lepingu sõlmimist.

§ 9

lg 2 näeb ette, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Hageja seaduslik esindaja on 11.11.2020 kohtuistungil ütlustega kinnitanud, et kostja asus lepingut täitma, kuna kostja tasus talle esmalt tööde teostamise käigus, teisalt kohe algul, kui hageja alustas töid, ettemaksu 700 eurot (dtl 321-322). Kostja osundas, et ei ole hagejale ettemaksu maksnud, hagi lisades toodu osas puudub seos kostjaga ja kokkulepet tööde teostamiseks ei olnud. Kostja ei ole ühtegi remonditööd hagejalt ka tellinud. Hageja nõue on alusetu ja hagi lisadel puudub seos kostjaga (dtl 58 ja 309). 5 Kohus märgib, et hageja ei ole välja toonud, millal ja milline on see kostja tegu, milles väljendus tema nõustumus hageja pakkumusega. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, millal ja millise pakkumuse tegi ta kostjale lepingu sõlmimiseks ning mida kostja vastas. Kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlus sularahas ettemaksu tasumise kohta piisav, et lugeda sularaha hageja poolt vastuvõetuks ja kostja poolt üleantuks ning sellega kaasuvalt ei saa järeldada, et kostja oleks asunud lepingut täitma. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tõsikindlalt ja usaldusväärselt, et kostja oleks lepingut mistahes viisil täitnud või asunud täitma ja seeläbi oleksid pooled töövõtulepingu sõlminud. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kohus on 11.06.2020 kohtuistungil hagejale selgitanud, et hagimenetluses lasub hagejal kohustus hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kohus selgitas viidatud kohtuistungil, et hageja peab täpsustama ja tõendama töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid, st millisel viisil pooled lepingu sõlmisid. Kohus viitas ka sellele, et hageja ei ole tõendanud, kus ja kuidas vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, millest saaks lugeda selgelt tõendatuks lepingu kokkuleppe saavutamise. Täpsemalt öeldes ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millal ja millise pakkumuse ta kostjale lepingu sõlmimiseks tegi ja kas kostja on andnud lepingu sõlmimiseks nõustumuse (dtl 167). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja lepingu sõlmimise kohta täiendavaid tõendeid esitanud. 15. Kohus on ühtlasi seisukohal, et kui hageja oleks tõendanud töövõtulepingu sõlmimise hageja ja kostja vahel, ei kuuluks hageja tasunõue (2088,45 eurot) rahuldamisele ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist, sealhulgas kokkulepet lepingu tingimuste osas ja tööde üleandmist ega vastuvõtmist.

§ 637

lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt on omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (Riigikohtu lahend nr 32-1-80-08, p 16). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14514, p 18). Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu 02.03.2015 lahend nr 3-2-145-14, p 19; 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). Kohtu hinnangul kohalduvad eeltoodud seisukohad ka käesolevas vaidluses. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või 6 vastuvõetuks lugemine (

§ 637

lg-d 4 ja 5).

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637

lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu lahend nr 2-16-5851, p 16). Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal tõendada tema tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja on oma tasunõude tõendamiseks esitanud 24.08.2017 allkirjastamata teostatud tööde akti (dtl 30), 24.08.2017 arve nr RM1703 (dtl 27), väidetavalt 03.08.2017 tehtud foto (dtl 173) ja eeltoodule lisanduvalt isikulise tõend, milleks on hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused. Kohus tuvastas, et lepingu tingimuste osas on hageja seaduslik esindaja andnud järgnevad ütlused (dtl 321 kuni 324): -(dtl 321) esialgu leppisime kokku tööde teostamise suhtes vannitoas; -tööde teostamise kokkuleppe sõlmimise aega täpselt ei mäleta, võis olla juulis 2017; -lisatööd lepiti kokku suuliselt; -kõik hinnad lepiti kokku kohapeal, summa kirjutati üles mustandile, mille alusel koostati teostatud tööde akt, millest oli kostja teadlik; -kui tööd olid lõpetatud, viisime prügi välja; -fotol on pildistatud põrandakate ja parkett, mis on hiljem paigaldatud kostja korterisse; -(dtl 322) töid teostasin kuni 24.08.2017; -absoluutselt kõik seal olevad tööd olid kostjaga enne tööde algust kokku lepitud ja need kajastuvad aktis. Tööd olid teostatud nõuetekohaselt ja kostjal ei olnud pretensioone; -tegin remondi vannitoas, paigaldasin parketi ja nurgaliistud. Kõik, mis on toodud teostatud tööde aktis oli tehtud isiklikult minu poolt; -(dtl 323) vannitoas oli valesti paigaldatud seinaplaat ja pidin demonteerima ja paigaldama uue plaadi koos toruga, välja oli vaja vahetada ka torustik, neid kirja ei pannud, tegin oma arvelt; -vannitoa remondi hinna leppisime kokku kohe ja vannitoa remondi hind oli 1400 eurot; -täiendavate tööde osas oli eraldi kokkulepe, eelnevalt oli iga töö hinnatud ja paberile kirja pandud, milline paber jäi kostja kätte. Kostja andis nõusoleku ja absoluutselt kõik tööd olid kokku lepitud; -(dtl 324) lisatööd lepiti kokku nagu tavaliselt; -fotoga seonduvalt: oli väga kallis parkett, mis paigaldati kostja korterisse, mille ostis kostja ja hageja seaduslik esindaja tõi kohale ja see auto seisis elamu hoovis. Foto on tehtud maja ees ja kui hakkame vaatama teiselt poolt, siis näeme, kus see maja asub, saame parkla järgi tuvastada. -parketi paigaldasime sinna, kuhu paluti, selles võib kohapeal veenduda. Kostja väidetel ei ole ta mitte ühtegi remonditööd hagejalt tellinud ja väidetud töid ei ole ka kooskõlastanud (dtl 176). On väheusutav, et hageja hakkas teostama töid, ilma neid kooskõlastamata (tööde maht, hind) (dtl 71). Kostja ei tunnista hagi ja hagile lisatud arvet ega tööde teostamise akti (dtl 59). Tasu nõudmise eeldused, sh lepingu sõlmimise asjaolud on tõendamata (dtl 308). Foto lauakoormast tundmatu sõiduauto kärul ei tõenda lepingu sõlmimist, fotolt ei nähtu kuupäev, koht ega kärule laotud põrandakattematerjali seos kostjaga, sh kostja korteriga. Foto põhjal ei ole võimalik järeldada, kas sellega saab või ei saa katta 74 m² parketipinda. Lisaks kostja korter on 74,50 m², seega hageja ütluste põhjal paigaldati parkett igasse ruumi, sh WC, vannituba ja köök, mis on ebausutav. (dtl 335-336). Kostja viitas ka hageja seadusliku esindaja vastuolulisele ütlusele. 11.11.2020 istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja vande all korduvalt, et tema isiklikult tegi kõik tööd ise. Ent 11.06.2020 istungil väitis hageja seaduslik esindaja, et tema abiline oli A. B., kes oli kaasas kõikidel tööpäevadel, oli praktikant ja on hageja peamine tunnistaja. 30.08.2019 kirjalikus taotluses märkis hageja, et kostjale kuuluvas korteris teostas ehitus- ja remonditöid A. B. Ei ole usutav, et kui hageja seaduslik esindaja tegi ise kostja korteris töid, ei mäleta ta ehitustööde alguskuupäeva (dtl 337). 7 Hinnates hageja seadusliku esindaja ütlusi ja asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kostja vastuväiteid, siis ei ole veendumuslikult võimalik tuvastada ega tõendatuks lugeda, millal, kuidas ja millistes olulistes lepingu tingimustes (tööde maht, tööde teostamise aeg, tööde maksumus, tasustamine) pooled kokku leppisid. Kostja nõustumus mistahes lepingu tingimuste osas puudub ja sellekohaseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ühestki tõendist ei ole tuvastatav, et hageja oleks kostjale edastanud tööde akti ja hinnapakkumise tööde mahu ja maksumuse osas ning, et kostja oleks töid tellinud, eeltoodu ja tööde teostamisega nõustunud. Fotost (dtl 173) ega hageja seadusliku esindaja ütlustest ei nähtu, et tegemist oli parketiga, mis paigaldati kostja korterisse, seejuures täpsemalt millal, millistesse ruumidesse ja millises koguses ja vääringus parkett ja nurgaliistud paigaldati, on tõendamata. Sõiduki asukohta ei ole fotol võimalik määratleda ja vastav asjaolu ei ole tõendamisesemest lähtuvalt asjakohane, kuivõrd sõiduki asukoht ei tõenda veel seda, et kostja korterisse parkett ka paigaldati. Hageja seadusliku esindaja ütlus, et absoluutselt kõik tööd olid teostatud, st lõpetatud ja tööd teostati nõuetekohaselt, ei ole piisav tõendamaks, et tööd olid ka tegelikkuses 24.08.2017 valmis ja need teostati nõuetekohaselt, arvestades, et kostja on asjas läbivalt eeltoodut eitanud. Lisaks on hageja seadusliku esindaja ütlused vastuolulised hageja poolt menetluses eelnevalt avaldatuga. 11.11.2020 kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja ütlusi selle kohta, et tööde aktis näidatud tööd teostas ta isiklikult (dtl 322). Samas on hageja oma 26.06.2020 vastuses sedastanud, et A. B. (hageja praktikant) oli tööde nimekirja kostjale üleandmise juures ja teostas ehitus- ja remonditöid kostjale kuuluvas korteris (dtl 171). Kohus märgib, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused ja varasemalt menetluses avaldatu on faktilise asjaolu osas, mis puudutab seda, kes tegelikkuses töid korteris teostas, otseses vastuolus, mistõttu ei arvesta kohus TsMS § 238 lg 5 alusel hageja seadusliku esindaja vande all antud sellekohaseid vastuolulisi ütlusi. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul koosmõjus dokumentaalsete tõendite (24.08.2017 arve nr RM1703 (dtl 27), tööde akt (dtl 30), foto (dtl 173)) ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste (dtl 321-324) ning kostja vastuväidete pinnalt võimalik järeldada, et lepingu oluliste tingimuste osas puudus poolte vahel kokkulepe. Lisaks ei ole tööde teostamine ja see, et esialgsed ning täiendavad tööd olid valmis, tõendamist leidnud. 16. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta on hageja esitanud teostatud tööde akti (dtl 30). Hageja seadusliku esindaja 11.11.2020 antud ütluste kohaselt kohtusid pooled 24.08.2017 elumajas xxx xx, kostjaga oli kaasas elukaaslane V., paluti korterivõtmete tagastamist, mida hageja seaduslik esindaja ka tegi, misjärel kostja enam 24.08.2017 tööde akti ei allkirjastanud ja tasu ei maksnud (dtl 322). Kohus märgib, et 24.08.2017 teostatud tööde akti näol on tegemist teostatud tööde loeteluga, kuid mitte tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga ning sellest ei nähtu tööde üleandmist ega vastuvõtmist. Kohus tuvastas, et 24.08.2017 tööde akti hageja ja kostja poolt allkirjastatud ei ole (dtl 30). Ühestki tõendist nähtuvalt ei ole haginõude aluseks olevat arvet nr RM1703 ja 24.08.2017 teostatud tööde akti hageja poolt kostjale edastatud. Kohus märgib, et kui kostja ei ole tellijana tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud, siis ei ole kostja ka töid akti alusel vastu võtnud. Korterivõtmete tagastamisega seonduvalt ei ole võimalik tuvastada tööde vastu võtmist. Korterivõtmete tagastamine ei tähenda seda, et tööd oleksid vastu võetud. Kohus on seisukohal, et hageja tasunõuet ei saa

§ 637

lg 4 mõistes hageja poolt esitatud 24.08.2017 allkirjastamata teostatud tööde akti ja 24.08.2017 arve nr RM1703 alusel sissenõutavaks lugeda. 8 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 p 24 sedastanud, et „Akte ei ole kostja allkirjastanud ega tasunud nende alusel hagejale. Seega ei ole kostja nendes aktides märgitud töid

§ 637lg 4 järgi vastu võtnud.

Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638teise lause kohaselt.

Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja“. Kohus selgitab, et selleks, et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638

teise lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel töövõtulepingut ei sõlmitud, tööde teostamine ja see, et hageja oleks lepingujärgsed tööd valmis teinud, on tõendamata. Samuti ei ole asjas olevatest tõenditest võimalik tuvastada, et hageja oleks kostjale andnud töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Seega leiab kohus, et väidetavaid töid ei ole võimalik ka

§ 638alusel kostja poolt vastuvõtnuks lugeda.

Kohus andis 11.06.2020 kohtuistungil hagejale tõendamiskoormuse osas selged juhised, mille kohaselt tuli hagejal tõendada töövõtulepingust tulenevalt tasu sissenõutavaks muutumise eeldusi, st seda, et kostja teostas kokku lepitud töö ja andis valmis töö kostjale üle. Lisaks märgitule lasus hagejal tõendamiskohustus väidete osas, mis puudutasid hageja ja kostja vahel kokkulepitud lepingu tingimusi. Hageja ei ole asjas tõendamise esemest lähtuvalt olulisi asjaolusid sõltumata eeltoodust tõendanud.

1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja nõue summas 2088,45 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole nõude rahuldamise eeldusi tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu, teostas lepingujärgsed tööd ja tööd olid valmis ning tööd olid kostja poolt vastu võetud. Kokkulepet lepingu oluliste tingimuste osas tõendamist ei leidnud. Kuna hageja eeltoodut ei tõendanud, siis puudub kostjal hageja ees täitamata lepinguline kohustus. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 märkinud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Asja toimikust nähtuvalt on kostjal menetluses olnud erinevad lepingulised esindajad ja menetlusdokumentide põhjal on kostja menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjadele järgnevad: 9 - 22.07.2019 vastuses hagile (vastuse on allkirjastanud kostja nimel advokaat Allan Valk) on kostja esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 59). Vastuse esitamise seisuga olid kostja menetluskulud koos käibemaksuga summas 360 eurot, 2,5 töötunni eest (lepingulise esindaja menetlustoimingud: hagiavaldusega tutvumine 1h; nõupidamine kliendiga ja vastuse koostamine 1,5h; 1h x 120 eur + 24 eur käibemaks=144 eur). -kostja 04.02.2020 menetluskulude nimekirja (dtl 107) järgi oli kostja esindajaks vandeadvokaat Roman Golovenko ja menetluskulud olid kokku summas 1080 eurot (töötunnihind 144 eurot koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja tasu koosnes järgnevatest menetlustoimingutest: 2,5 h x 144=360 eurot hagiavaldusega tutvumine 1h, nõupidamine kliendiga ja vastuse koostamine 1,5h. kostja taotlusega tutvumine ja kostja 16.09.2019 seisukoha koostamine 1 h; 23.01.2020 kohtuistungiks ettevalmistus ja esindamine kohtuistungil 2,5 h, 04.02.2020 taotluse koostamine 1,5h, kokku 4h x 144= 576 eurot. -kostja 25.11.2020 menetluskulude nimekirja (dtl 340) kohaselt on kostja palunud hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1500 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja on esitanud vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Menetluskulude nimekiri koosneb õigusabikuludest ajavahemikus 02.11.2020-25.11.2020 summas 1500 eurot arvestusega 10 töötundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga on tunnihind 150 eurot). Advokaadibüroo TM Hiob OÜ on käibemaksukohuslane (KMK nr EE10734593). Kostja on eraisik ja käibemaksu tasumise kohustus puudub. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: 02.11.2020 konsultatsioon meilide ja videokõne teel nõude ja asjaolude ja menetluse käigu täpsustamiseks 1,5 tundi; 02.11.2020 e-toimiku materjalide allalaadimine ja tutvumine, õiguslik analüüs 1 tund; 03.11.2020 täiendavate kirjalike seisukohtade ja vastuväidete koostamine 2,5 tundi; 06.11.2020 kliendile menetluse seisu selgitamine 0,5 tund; ettevalmistus 0,5 tundi ja esindus 11.11.2020 kohtuistungil 1 tund - kokku 1,5 tundi; 11.11.2020 istungi protokolliga tutvumine 0,5 tundi ja kostja lõplike seisukohtade koostamine 2,5 tundi, kokku 3 tundi. -26.11.2020 esitas kostja kohtule Jewelex Advokaadibüroo OÜ poolt esitatud arved nr 20519, 20452, 20157 ja 19512 (dtl 343-346). 20.07.2020 arve nr 20519 (dtl 343) summas 180 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab õigusteenust juulis 2020, 1,25h x 150 eur + 30 eur km= 180 eurot (koos käibemaksuga). 19.06.2020 arve nr 20452 summas 216 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 344), mis sisaldab õigusteenust juunis 2020 1,5h x 120=180+36 eur km= 216 eur. 18.02.2020 arve nr 20157 summas 576 (koos käibemaksuga) (dtl 345), mis sisaldab kohtuistungiks ettevalmistust ja 23.01.2020 kohtuistungil esindamist ning 04.02.2020 taotluse koostamist 4h x 120=480 eur + 96 eur km= 576 eurot. 10.07.2019 arve nr 19512 summas 504 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 346), konsultatsioon, hagimaterjalidega tutvumine ja vastuse koostamine 3,5hx 144=504 eurot koos käibemaksuga). Kohus läbi vaadanud kostja menetluskulude taotlused, on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnihinda 153 eurot ilma käibemaksuta (
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Seega on kostja lepinguliste esindaja(te) tunnitasud vastavalt 144 eurot ja 150 eurot koos käibemaksuga mõistliku suurusega ja põhjendatud. 10 22.07.2019 esitatud menetluskulude nimekirjast (dtl 59) (lepingulise esindaja Allan Valk õigusabikulu koosneb: hagiavaldusega tutvumisest 1h; nõupidamisest kliendiga ja vastuse koostamisest 1,5h) tulenev menetluskulu on summas 360 eurot koos käibemaksuga (2,5 h x 144=360 eur) ja 04.02.2020 menetluskulude nimekirjas (dtl 107) kajastuv menetluskulu summas 1080 eurot koos käibemaksuga (7,5 h 144=1080 eur; lepingulise esindaja Roman Golovenko õigusabikulu koosneb: hagiavaldusega tutvumisest 1h, nõupidamisest kliendiga ja vastuse koostamisest 1,5h, kostja taotlusega tutvumisest ja kostja 16.09.2019 seisukoha koostamisest 1 h, 23.01.2020 kohtuistungiks ettevalmistusest ja esindamisest kohtuistungil 2,5 h, 04.02.2020 taotluse koostamisest 1,5h) on kohtu hinnangul asja keerukust ja menetlusdokumentide esitamise vajalikkust, sh neis sisalduvat mahtu ning argumentatsiooni arvestades põhjendatud. 25.11.2020 menetluskulude nimekirjast (dtl 340) nähtuvalt on menetluskulud kokku summas 1500 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja Tiina Mare Hiobi õigusabikulu koosnes ajavahemikul 02.11.2020 kuni 25.11.2020 järgnevast: 10 töötundi x 150=1500 eurot; 02.11.2020 konsultatsioon meilide ja videokõne teel nõude ja asjaolude ja menetluse käigu täpsustamiseks 1,5 tundi; 02.11.2020 e-toimiku materjalide allalaadimine ja tutvumine, õiguslik analüüs 1 tund; 03.11.2020 täiendavate kirjalike seisukohtade ja vastuväidete koostamine 2,5 tundi; 06.11.2020 kliendile menetluse seisu selgitamine 0,5 tund; ettevalmistus 0,5 tundi ja esindus 11.11.2020 kohtuistungil 1 tund - kokku 1,5 tundi; 11.11.2020 istungi protokolliga tutvumine 0,5 tundi ja kostja lõplike seisukohtade koostamine 2,5 tundi). Kohus on seisukohal, et 25.11.2020 menetluskulude nimekirjas osundatud menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kliendi konsultatsiooni (kliendile menetluse sisu selgitamine, suhtlus meili ja videokõne teel, nõude, asjaolude ja menetluse käigu täpsustamine), e-toimiku materjalide allalaadimise, menetlusdokumentidega tutvumise, õiguslik analüüsi ja 03.11.2020 vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on kokku 2,5 tundi. Nimetatud ajakulu on piisav, et tutvuda hageja esitatud dokumentidega, neid analüüsida ja kujundada võimalik õiguslik positsioon, konsulteerida kostjaga ning vormistada kostja kirjalik vastus. 11.11.2020 kohtuistungiks ettevalmistuse ja esinduse ajakulu kokku 1,5 tundi, millele lisandub kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,5 tundi on põhjendatud, kuid arvestades kohtuteeside mahtu ja selles sisalduvaid argumente on kohtu hinnangul teeside koostamise ajakulu põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Kokku 6 h (2,5+1,5+0,5+1,5) x 150 = 900 eur (koos käibemaksuga). Kohus jätab kostja arves nr 20519 (dtl 343) ja arves nr 20452 (dtl 344) sisalduva tähelepanuta, kuivõrd kostja ei ole nimetatud arvetes sisalduva osas menetluskulude nimekirja esitanud ja lisaks puuduvad arvetes menetlustoimingud ning seetõttu ei ole viidatud arvete põhjal võimalik menetluskulusid kindlaks määrata. Arves nr 20157 (dtl 345) ja arves nr 19512 (dtl 346) sisalduvad kulud kajastuvad juba kostja 04.02.2020 menetluskulude nimekirjas (dtl 107) ja seega vastavate kulude täiendav ehk topelt kindlaksmääramine ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2340 eurot koos käibemaksuga (360 + 1080 +900). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (esindajate kulud) summas 2340 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse (dtl 340) 11 esitanud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (2340 eurolt, so käibemaksuga)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 12