← Eesti

2-20-8020/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8020 Tsiviilasi A.

§ 10lg 1 ja Ts

MS § 3141 lg 2 alusel 04.05.2020 otsuse avaldajale kättetoimetatuks 08.05.2020, s.o kolme tööpäeva möödumisel otsuse saatmisest. Kaebuse kohtutäituri otsuse peale pidi avaldaja kohtule esitama hiljemalt 18.05.

  1. Avaldus esitati hilinenult. MAAKOHTU MÄÄRUS
  2. Tartu Maakohus lõpetas
  3. septembri 2020 määrusega menetluse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajalt mõisteti riigi kasuks välja riigilõiv 15 eurot.

§ 218

lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur tegi avaldaja kaebuse kohta otsuse 04.05.2020 ja avaldaja on esitanud kohtule kaebuse just selle otsuse vaidlustamiseks.

§ 10

lause 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama oma otsuse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta. Sama paragrahvi lause 2 ja 3 kohaselt võib võlgnik avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

§ 10

lg 2 lause 1 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte hiljemalt 08.05.2020. Puudutatud isiku esitatud tõendite kohaselt andis avaldaja kohtutäiturile enda e-posti aadressiks X ning kinnitas, et edaspidi nimetatud e-posti aadressile edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks avaldaja kinnituseta (menetlusdokumentide kättetoimetamise akti lisa 1, millele avaldaja on 2 andnud isiklikult allkirja). Dokument loetakse kätte saaduks selle edastamise päeval. Kohtutäitur edastas 04.05.2020 otsuse e-posti aadressile X ning seda tõendab täituri esitatud ekirja väljavõte. Nimetatud e-kirjas oli ka hoiatus, et kätte saamise kinnistuseta loetakse otsus ikkagi kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel.

§ 218

lg 1 kohaselt pidi avaldaja esitama kaebuse kohtule 10 päeva jooksul kohtutäituri otsuse kättetoimetamisest. Viimane kaebuse esitamise kuupäev oli seega 18.05.

  1. Avaldaja esitas kaebuse kohtule 29.05.
  2. Avaldaja lasi mööda seaduses sätestatud tähtaja kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamiseks. Kuna kohus võttis kaebuse menetlusse, ei ole selle menetlusse võtmisest võimalik enam keelduda. Samuti ei ole võimalik kaebust jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel, sest kaebamise tähtaeg on minetatud. Kohus saab TsMS § 428 lg 1 p 1 lõpetada menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. MÄÄRUSKAEBUS
  3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohustada kohtutäiturit kandma arestitud 1000 eurot tagasi B.B.le. Avaldaja palub ennistada kohtutäituri otsuse vaidlustamise tähtaja, kuna
  4. märtsist 2020 kuni juunini 2020 oli avaldaja haige, tal esines palavik ja talle tehti kaks X testi, mis olid negatiivsed. Maakohus on ebapiisavalt täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuete ja seisukohtade väljaselgitamisel (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning selgituskohustust nõude õigusliku aluse ja tõendamiskoormise jaotuse kohta (esmajoones TsMS § 351 järgseid kohustusi). TsMS § 392 lg 1 p-st 4, § 238 lg-st 1, § 463 lg 1 esimesest lausest ja § 238 lg-st 4 tuleneb, et kohus peab tegema nii tõendi vastuvõtmise kui sellest keeldumise kohta määruse. Kohtutäitur pole seadusest tulenevast tähtajast kinni pidanud ja on vaikinud. Kohtutäitur kirjutas avaldajale, et edaspidi käsitletakse tema samasisulisi pöördumisi deklaratiivsetena ja neile ei vastata. Avaldaja esitas avalduse 29.05.2020 sel põhjusel, et kohtutäitur ei reageerinud avaldaja 14.04.2020 esitatud taotlusele ja 27.04.2020 kaebusele.
  5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (

§ 218lg 1).

Avaldaja vaidlustas kohtutäituri 04.05.2020 otsuse, mille saatis kohtutäitur avaldaja elektronposti aadressile X samal kuupäeval (tl 103, kd I). Kohtutäitur hoiatas samas kirjas, et kättesaamise kinnitamata jätmisel loetakse dokument kättetoimetatuks kolma tööpäeva möödumisel. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et juhul, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või 3 sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks (

§ 10lg 1 teine lause).

Avaldaja on varasemalt kinnitanud kirjalikus vormis, et ta nõustub, et aadressile X saadetud menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks ilma kättesaamise kinnituseta (tl 102, kd I). Seega toimetas kohtutäitur otsuse avaldaja kätte TsMS § 3141 lg 2 ja

§ 10lg 1 alusel kolme töötpäeva möödumisel saatmisest, s.o 08.05.2020. Tähtaeg hakkas seega Ts

ÜS § 135 lõike 1 alusel kulgema 09.05.2020 ja saabus TsÜS § 135 lõike 2 ja TsMS § 218 lg 1 kohaselt 18.05.

  1. Avaldus saabus kohtusse 29.05.2020 ehk hilinenult.
  2. Kuna avaldus esitati mittetähtaegselt, oleks maakohus pidanud jätma TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel avalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu arvates pole see siiski sedavõrd oluline menetlusnormi rikkumine, et maakohtu määrus tuleks tühistada. Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
  3. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited eelemenetluse sätete rikkumise ja ülekande võimalike põhjuste kohta, kuna avaldust ei vaadata sisuliselt läbi.
  4. TsMS § 218 lõikes 1 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg, mida iseenesest saab ennistada. Praegusel juhul ei saa siiski avaldaja määruskaebuses esitatud taotlust ennistada

§ 218lõikes 1 sätestatud tähtaeg ringkonnakohus menetleda, kuna Ts

MS § 68 teise lause järgi esitatakse taotlus kohtule, kus tulnuks menetlustoiming teha. Lisaks on avaldaja lasknud mööda ennistamise 14-päevase tähtaja, mis tuleneb TsMS § 68 lõikest 1. Isegi juhul, kui ennistamise avaldus oleks esitatud õigel ajal õigele kohtule, ei saaks seda rahuldada, kuna avaldaja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu tähtaja möödalaskmiseks (TsMS § 68 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.