← Eesti

1-20-6986/17

Obsah (5)§ 424§ 65§ 64§ 66§ 56

Kriminaalasi nr 1-20-6986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6986 (19278002029) Kohtunik

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Süüdistatav Kaitsja MARGUS KAPANEN Isikukood 38411012738, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: 7 klassi, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx Üks kehtiv kriminaalkaristus. Kolm kehtivat väärteokaristust. Tõkend: puudub Vandeadvokaat Kalju Kutsar Kohtuistungi toimumise aeg 30. november 2020. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Margus Kapanen

§ 424

lg 1 järgi ja mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (tuhat viissada) eurot. 2.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Margus Kapanenile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest ja temale Tartu Maakohtu 12.04.2017. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3409 mõistetud põhikaristuse kandmata osast. 3.

§ 64

lg 2 alusel viiakse Margus Kapanenile mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. 4.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata, et Margus Kapanenil tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Margus Kapanen on kohustatud alates jaanuarist

  1. a maksma igakuiselt
  2. kuupäevaks vähemalt 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuni kogu summa tasumiseni.
  3. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6986, rahaline karistus, Margus Kapanen“.
  5. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Margus Kapanenilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisitasud 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja riigi õigusabi kulu 616 (kuussada kuusteist) eurot ja 20 senti.
  6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Margus Kapanenil on õigus menetluskulud kogusummas 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) eurot ja 20 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Margus Kapanen on kohustatud alates jaanuarist
  7. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 148,20 eurot).
  8. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  9. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6986, menetluskulud, Margus Kapanen“.
  10. Rahalise karistuse või menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
  11. Margus Kapaneni süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.09.
  12. a kella 12.54 Tartus Lääne tn 32 juures mootorsõidukit Suzuki SV 650 SK6 S registreerimismärgiga xxxxxxxxxolles narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC-COOH) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt 2 tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Selliselt on süüdistusest aru saanud ka süüdistav ise ja tema kaitsja.
  13. Sellega pani Margus Kapanen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

  1. Süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Süüdistatav juhtis 13.09.
  2. a kella 12.54 ajal Tartus Lääne tn 32 juures mootorsõidukit Suzuki SV 650 SK6 S registreerimismärgiga xxxxxxxxxMootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega, samuti süüdistatava enda ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
  3. Vaidlusaluseks küsimuseks on narkojoobe esinemine mootorsõiduki juhtimise ajal. Süüdistatav narkojoobes mootorsõiduki juhtimist ei tunnistanud ning väitis, et oli süüdistuses nimetatud ajal kaine. Küsimus on seega, kas 13.09.2019 kella 12.54 ajal oli Margus Kapanen narkojoobes või mitte. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendeid hinnates saab narkojoovet jaatada. Seega on toime pandud tegu kuritegu ja see tuleb kvalifitseerida

§ 424

lg 1 järgi.

§ 424

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

  1. Esiteks nähtub 13.09.2019 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et Margus Kapanen kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti viidatakse mainitud otsuses, et süüdistataval olid pupillid suurenenud. Teiseks kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1336T, et Margus Kapaneni 13.09.2019 kell 14.36 võetud uriinist tuvastati amfetamiini ja kanepit. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava 13.09.2019 kell 14.38 läbi xxxxxxxxxxxxxxx. Läbivaatuse käigus tuvastas ekspert vasakus küünarlohus värske süstejälje hematoomiga. Samuti selle, et süüdistatava teadvus on selge, kuid kuupäevades ta veidi kõhkleb. Lisaks nähtub läbivaatusest, et süüdistataval esines kerge horisontaalne nüstagm ja kerge düsartria. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1336T lisast 2 nähtuvalt järeldas ekspert xxxxxxxxxxxxxxx nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Margus Kapanenil esines joove. xxxxxxxxxxxxxxx on kohtus ka eksperdina üle kuulatud.
  2. Süüdistatav narkojoobes olemist süüdistuses nimetatud ajal eitab. Margus Kapanen kinnitab amfetamiini tarvitamist
  3. ja 11.09.2019, küll aga eitab tarvitamist pärast neid päevi. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tundnud ta mootorsõidukit juhtima hakates, et oleks joovet.
  4. Süüdistatava ütlused narkojoobe osas ei riimu kohtu hinnangul teiste asjas kogutud tõenditega. Eelkõige on need vastuolus ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx koostatud ekspertiisiakti ja ütluste ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja selle lisadega. Kohus leiab, et nii joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisadega kui ekspertiisiakt on lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Seejuures ei ole menetluse käigus tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda süüdistatavalt uriiniproovi võtmise protseduuri õiguspärasuses või tulemuse kujunemise jälgitavuses. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt toimetati Margus Kapaneni puhul tavapäraste protseduurireeglite järgi ning millegi erilisega see juhtum talle meelde jäänud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et nii proovi võtmise kui selle tulemuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks tõendeid esitatud pole, mistõttu on tegemist usaldusväärsete tõenditega. 3
  5. Ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0070 järgi esines Margus Kapanenil mootorsõiduki juhtimise ajal narkojoobeseisund, mille põhjustas narkootilise aine tarvitamine maksimaalselt 24 tundi enne 13.09.
  6. a kell 14.
  7. Joobele iseloomulikust kliinilisest leiust fikseeriti süüdistataval värske süstlajälg, mis viitab hiljutisele süstele, selge teadvus vähese kõhklusega kuupäevades, kiirenenud südamerütm, arteriaalse vererõhu kõrgenemine, näo punetus, aeglustunud pupillide valgusreaktsioon, kerge nüstagm, kerge düsartria, tasakaalu- ja koordinatsioonihäirest ebakindel Rombergi asend, kergelt häirunud kand-varvas kõnd sirgjoponel ja sõrme-nina katse, värin sõrmedes, laugudes, keeles. Seejuures on ekspertiisiaktist nähtuvalt kõikide mainitud kõrvalekallete puhul tegemist sagedate narkootilise aine tarvitamisele viitavate tunnustega.
  8. Kohtus ütlusi andnud ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx selgituste kohaselt viitasid tunnused rohkem amfetamiini tarvitamisele. Lisaks selgitab ekspert, et värske süstlajälg tähendab kuni 12 tundi tagasi süstimist. Vanema jälje puhul hakkab hematoomi värvus muutuma. Seega on süüdistatava ütlused selle kohta, et ta süstis endale amfetamiini viimati 11.09.2019 otseses vastuolus ekspertiisiakti ja eksperdi selgitustega – süstimine pidi toimuma hiljemalt 12 tundi enne läbivaatust, st hiljemalt 13.09.2019 kell 02.
  9. Ühtlasi selgitab ekspert, et nii nüstagm, düsartria kui tasakaaluhäired on üsna värskelt, st kuni 24 tundi tagasi narkootiliste ainete tarvitamisele viitavad tunnused, seejuures düsartria esineb suhteliselt lühikest aega ja viitab sellele, et ainet on tarvitatud mõni tund enne tervisliku läbivaatuse teostamist. Eksperdi ütluste kohaselt oli süüdistatava puhul narkojoobele viitavaid tunnuseid palju, mis kogumis kinnitasid ekspertiisiaktis väljendatud narkojoobe esinemist.
  10. Kohus on seisukohal, et kuivõrd küsimus ei ole süüdistatava narkootiliste ainete tarvitamises ja sellest tekkivates häiretes üldiselt, vaid just Margus Kapaneni seisundis konkreetsel ajahetkel, siis tuleb ka ekspertiisiakti ja eksperdi ütlusi hinnates keskenduda just ajalisele mõõtmele. Ekspertiisiakti ja eksperdi selgituste kohaselt viitavad värskele (st mitte süüdistatava ütlusi kinnitavale hiljemalt 11.09.2019) tarvitamisele värske süstlajälg, düsartria ja tugev värin laugudes. Lisaks nähtub kohtule esitatud iseloomustavast materjalist süüdistatava kohta ja süüdistatava enda ütlustest, et ta on narkootilisi aineid, peamiselt amfetamiini tarvitanud pika aja jooksul. Eksperdi selgituste kohaselt kaovad kroonilise tarvitaja puhul tarvitamisele viitavad tunnused kiiremini ja seda just amfetamiini puhul, millisel juhul võivad kliinilised joobetunnused kaduda juba 1-2-3 tunni pärast. Seega nii süüdistatava taust ja kogemus narkootilise aine tarvitamisel kui läbivaatusel tuvastatu viitab värskele amfetamiini tarvitamisele, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks Margus Kapaneni ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta viimati amfetamiini 11.09.
  11. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta 11.09.2019 narkootilist ainet tarvitas, võivad tõele vastata, seda kohus kahtluse alla ei sea, kuid tõendid kinnitavad, et see ei saanud olla viimane kord ning tarvitamine pidi toimuma ka pärast seda kuupäeva.
  12. Kohus nõustub kaitsjaga, et narkojoobe tuvastamine ongi olemuselt hinnangulisem kui on seda protsess alkoholijoobe puhul. See on aga juba seadusandja tasandil selliselt määratletud. Nimelt on alkoholijoobe tuvastamiseks olemas tõenduslik alkomeeter ning seadusandja ette näinud numbrilised näitajad, mille puhul alkoholijoovet jaatada. Seejuures on ühiskondlik kokkulepe ja õiguspoliitiline otsus, et just 0,75 mg/l kohta on näitaja, mille puhul mootorsõiduki juht kriminaalvastutusele võetakse. Narkojoobe osas sellised konkreetsed numbrid puuduvad. Kusjuures alkoholijoove võib esineda liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 kohaselt ka madalama näitaja puhul, kui on tuvastatud erinevad kõrvalekalded inimese reaktsioonides, küll aga peab tõendusliku alkomeetri näit olema siiski vähemalt 0,25 mg/l. Kaitsja viide liiklusseaduse § 69 lg 2 punktile 2 selle kaasuse kontekstis ja süüdistatava reaktsioonide häirumise taseme hindamiseks on veidi ebatäpne, kuna see säte räägib alkoholist põhjustatud joobeseisundist. Narkojoobe puhul kohaldub korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt on joobeseisund terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega tugevalt häiritud reaktsioonid ja funktsioonid kui 4 joobele viitavad tunnused, millest räägib liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 tuleb tuvastada alkoholi, mitte narkootiliste ainete tarvitamise puhul. Narkootilise joobeseisundi jaatamiseks on vaja tuvastada väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Margus Kapaneni puhul saab selliste tunnuste esinemist jaatada (vt otsuse punkte 5 ja 8).
  13. Asjaolu, et narkojoobe tuvastamine on hinnangulisem kui alkoholijoobe puhul, ei tähenda, et selline hinnanguline protsess oleks vähem usaldusväärne või kriminaalõiguse määratletuspõhimõttega vastuolus. Ka hinnangutele on võimalik anda karistusõiguslikku tähendust. Esiteks saab hinnangut kriminaalmenetluses anda üksnes asjatundja või ekspert, kellel on vastav väljaõpe ja kogemus. Praegusel juhul on tegemist ekspertiisiaktis eksperdi antud hinnanguga. Seejuures on kohus seisukohal, et eksperdi hariduslik taust, väljaõpe, kogemused ja teadmised on piisavad, et tema antud hinnangule karistusõiguslik tähendus omistada. Teiseks on narkojoove ja selle tuvastamise protsess, sh narkojoobes mootorsõiduki juhtimise karistatavus seaduses defineeritud ja kirjeldatud, mistõttu pole tegemist ka määratletuspõhimõtte rikkumisega.
  14. Kohus leiab, et eelnevast lähtuvalt on tõendatud, et süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal narkojoobes.
  15. Inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte ja kohtupraktika ühtluse huvides peatub kohus ka kaitsja väitel, just kui tähendaks lahendatava kriminaalasja puhul joobe jaatamine hälbimist senises kohtupraktikas kinnistunud seisukohtadest, mida väljendas Tartu Maakohus lahendis 1-18-
  16. Kohus sellise kaitsja mõttekäiguga ei nõustu, kuivõrd kriminaalasi 1-18-9319 erineb praegusest kahe olulise aspekti poolest.
  17. Esmalt tingis kohtuotsuse 1-18-9319 puhul õigeksmõistmise suuresti asjaolu, et joobele viitavad tunnused olid küll tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis, ent terviseseisundi kirjeldamisel meditsiiniasutuses neid sellises mahus ei leitud. Kohus leidis, et joovet pole võimalik tuvastada üksnes politseiametniku, kes koostab indikaatorvahendi kasutamise protokolli, hinnangu põhjal, vaid hinnangu peab andma eriteadmistega inimene. Eksperdi hinnangu kohaselt narkojoove küll esines, ent kohus leidis, et ekspert tugines hinnangu andmisel valdavalt indikaatorvahendi protokollile, kuivõrd terviseseisundi kirjeldamise protokollis märgitud tunnused joobele ei viidanud. KorS § 41 lg 13 aga sätestab, et riiklik ekspertiisiasutus annab hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal. Indikaatorvahendi protokoll joobeseisundit tõendada ei saa. Seega leidis kohus asjas 1-18-9319, et esineb KrMS § 7 lg 3 mõistes kõrvaldamata kahtlus, kas joobeseisund esines, mistõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Praeguse kaasuse puhul selliseid vastuolusid ei esine – kõrvalekalded reaktsioonides tuvastati terviseseisundi kirjeldamisel ja need kajastuvad ka vastavas protokollis. Seega tugines eksperdi hinnang uriiniproovi tulemuse ja terviseseisundi kirjeldamisele, nagu näeb seda ette KorS § 41 lg
  18. Seetõttu saab selles kriminaalasjas, erinevalt asjast 1-18-9319, tugineda eksperdi antud hinnangule joobeseisundi kohta ja järeldada, et Margus Kapanen oli narkojoobes.
  19. Teiseks olid asjas 1-18-9319 ka joobele viitavad tunnused nii sisult kui mahult praeguse asjaga võrreldes erinevad. On õige kaitsja viide kohtuotsuses 1-18-9319 väljendatud seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ei tähenda automaatselt joobe olemasolu. Seetõttu kirjeldas kohus ka praeguse juhtumi puhul eelnevalt põhjalikult, mida joobe tuvastamiseks tõendada on tarvis ja miks saab väita, et süüdistatav oli süüdistuses nimetatud ajal narkojoobes. Margus Kapaneni puhul polnud tegemist üksnes uriiniprooviga tuvastatud narkootilise aine sisaldusega tema organismis, vaid väga mitmete kehaliste ja psüühiliste funktsioonide häirumises. Neid kirjeldas nii ekspertiisiakt kui ekspert kohtuistungil. Kohtuotsusest 1-18-9319 nähtub, et tegemist oli juhtumiga, kus joovet eitati inimese puhul, kel tasakaalu- ja 5 reaktsioonihäired puudusid (kand-varvas kõnd sirgjoonel õnnestus hästi, seisis kindlalt, sõrmenina katse õnnestus täpselt), esines üksnes silmade punetus, kiirem pulss ja hingamissagedus ning ühel korral eksimus jutu sisus, mis kohtu hinnangul ei olnud märkimisväärselt suur. Seetõttu ei pidanud kohus narkojoovet tõendatuks. Selline kohtu seisukoht ei ole aga kuidagi vastuolus joobe jaatamisega lahendatavas kriminaalasjas, kuivõrd erinevad asjaolud peavadki tooma kaasa erinevad kohtuotsused. Margus Kapaneni puhul oli häireid oluliselt enam, sh olid ekspertiisiaktist nähtuvalt häirunud ka tema tasakaal ja reaktsioon, mille veatu funktsioneerimine on mootorsõiduki juhtimise ja liiklusolude täpse tajumise, st ohutu liiklemise tagamise absoluutseks eelduseks. Seega on kohus seisukohal, et Margus Kapaneni puhul esines joobele viitavaid näitajaid, mis mõjutasid tema võimet mootorsõidukit juhtida, sellises mahus, et saab nõustuda nii eksperdi seisukohaga narkootilise joobe kohta kui süüdistuse hüpoteesiga kuriteo toimepanemise kohta.
  20. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Narkojoobe osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Olles vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud amfetamiini, nagu kinnitavad seda asjas kogutud tõendid, pidi Margus Kapanen kui 10-15-aastase narkootiliste ainete tarvitamise kogemusega inimene vähemalt möönma, et tal võib esineda narkojoove. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud

424 lg 1 subjektiivne süüteokoosseis.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistus.

20.

§ 424

lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 21.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
  3. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.
  4. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega, kuna varasem tingimisi mõistetud karistus pole eesmärki täitnud ja ükski teine meede peale reaalse vangistuse pole piisavalt tõhus. Kaitsja palus kaaluda süüdistatava karistamist rahalise karistusega, kuna süüdistatav käib tööl ja peab selliselt üleval perekonda, samuti pole teda selle kriminaalasja aluseks olevast 6 sündmusest alates karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras. On möödunud võrdlemisi pikk aeg, mille jooksul on süüdistatav püüdnud asuda õiguskuulekale teele ja loobuda narkootikumide tarvitamisest.
  5. Kohtu hinnangul väärivad kaitsja väited tähelepanu. Üldpreventsiooni puhul on ajaline mõõde kohtu hinnangul äärmiselt oluline – riigi reaktsioon rikkumistele peab olema võimalikult vahetu. Eripreventsiooni kui teise karistamise eesmärgi osas on kõige olulisem mõjutada inimest selliselt, et ta edasisi rikkumisi toime ei pane, suunata ta õiguskuulekale teele. Tegu pandi toime 13.09.2019, mistõttu tänasel päeval, s.o rohkem kui aasta hiljem ei saa kohtu hinnangul enam rääkida kiirest ja kohesest reaktsioonist ja riigipoolse signaali saatmisest. Tegemist ei ole ka tõenduslikus mõttes keeruka või mahuka kriminaalasjaga. Seetõttu on kohus seisukohal, et üldpreventsiooni kui karistuse eesmärgi ja tauniva sõnumi saatmisega on selle teo puhul riik jäänud hiljaks. Oluline on aga arvestada eripreventsiooniga ning mõelda, mis võib olla selliseks mõjutusviisiks, mis suunaks süüdistatava õiguskuulekale teele.
  6. Kohus ei jaga prokuröri seisukohta, et rahaline karistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav on küll varem kriminaalkorras karistatud ja tegu toime pandud eelmise otsusega mõistetud, ent praeguseks hetkeks lõppenud katseajal, kuid see üksinda ei tähenda veel, et

§ 56lg 2 tingimused vangistuse kohaldamiseks oleksid täidetud.

Ei ole veenev prokuröri väide, et ükski teine meede peale reaalse vangistuse pole piisavalt tõhus. Inimese karistamise eesmärk on tema suunamine õiguskuulekale teele. Kohus leiab, et Margus Kapaneni puhul vangistus selleks praegusel hetkel ei ole ja süüdistatavat õigele teele ei suuna. Pigem vastupidi – süüdistatav on enda sõnul hakanud tegelema enda sõltuvusprobleemiga. See nähtub ka Tartu Maakohtu 13.02.

  1. a määrusest nr 1-17-3409, kus kriminaalhooldaja on leidnud, et Margus Kapanenil on olemas motivatsioon ja tahe probleemiga tegeleda ning kohus on määranud Margus Kapanenile lisakohustuse alluda ettenähtud ravile.
  2. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta tänaseks käinud ravil ja pole juba üle aasta narkootilisi aineid tarvitanud. Samuti on tal olemas töökoht ja kaks ülalpeetavat last. Kohus on seisukohal, et sellistel asjaoludel ei oleks Margus Kapaneni karistamine vangistusega kuidagi kooskõlas karistamise eesmärgiga suunata süüdistatav õiguskuulekale teele. Taas pigem vastupidi. Süüdistatav on olnud kimpus sõltuvusprobleemidega, mis on tinginud ka kuritegude toimepanemise. Tänaseks on ta saanud abi ning leidnud viisi elada seaduskuulekat elu. Isoleerides ta pikaks ajaks ühiskonnast ja lõigates ära nii tööalased kui sotsiaalsed sidemed, ei tegeleks riik mitte probleemi põhjuse, vaid tagajärjega. See ei mõjutaks kohtu hinnangul kuidagi süüdistatavat õiguskuulekalt käituma, vaid pigem kaotaks motivatsiooni elu taas rööpasse saada. Seega leiab kohus, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka rahalise karistusega. Selliselt on kohtu hinnangul arvestatud nii vajadusega kaitsta õiguskorra huve täna kui ka tulevikus.
  3. Karistusmäära puutuvalt soovib kohus rõhutada järgmist. Prokurör taotles süüdistatava karistamist sanktsiooni keskmisest oluliselt madalama, pigem alampiiri lähedale jääva karistusmääraga. Vangistuse puhul on sanktsiooni keskmine määr 1 aasta ja 6 kuud vangistust, prokurör taotles karistusmääraks 5 kuud. Seega leidis prokurör, et süüdistatava süü on piisavalt väike, et sellises määras karistamine täidaks nii üld- kui eripreventiivsed eesmärgid. Kohus nõustub prokuröriga, et süüd saab pidada keskmisest väiksemaks – süüdistataval puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, samuti pole ta aasta jooksul uusi rikkumisi toime pannud. 28.

§ 424lg 1 sanktsiooni keskmine määr rahalise karistuse puhul on 250 päevamäära.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavat karistada rahalise karistusega 150 päevamäära. III Kriminaalmenetluse kulud
  2. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot, ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 3) kokku 7 summas 218 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 6161,20 eurot.
  3. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Margus Kapanenilt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha, ekspertiisitasud ja määratud kaitsjale tasutud tasud kokku summas 1710,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Margus Kapanenil on õigus menetluskulud kogusummas 1710,20 eurot tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates selliselt, et Margus Kapanen on kohustatud alates jaanuarist
  4. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 142 eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 148,20 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.