← Eesti

1-20-692/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2021 1-20-692 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Dmitri Kozlovski (isikukood 39203272510) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus Advokaat Valeriy Gimaev Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. veebruari 2018 määrusega loovutati Dmitri Kozlovski Saksamaa Liitvabariigi ametivõimudele kriminaalmenetluse jätkamiseks, tingimusel et mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Saksamaa Augsburgi Maakohtu
  8. oktoobri 2018 otsusega nr 3 KLs 308 Js 142362/17 tunnistati D. Kozlovski süüdi Saksa karistusseadustiku §-de 249 lg 1, 250 lg 1 nr 1b, 22, 23, 25 lg 2, 49 lg 1, 51 lg 4 lause 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Müncheni Ülemkohtu
  9. juuni 2019 määrusega otsustati, et Augsburgi Maakohtu
  10. oktoobri 2018 kohtuotsusega D. Kozlovskile määratud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse edasine täideviimine Eestis on lubatav. Karistuse kandmise algus
  11. veebruar 2018 ja lõpp
  12. august
  14. Vangla ja prokuratuur ei toeta D. Kozlovski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
  15. Viru Maakohtu
  16. detsembri
  17. a määrusega jäeti D. Kozlovski karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  18. Kohus arvestas, et D. Kozlovskil on vabanemise korral elu- ja töökoht. See aga ei kaalu üle tema käitumist enne vangistust ja toimepandud kuritegude asjaolusid.
  19. D. Kozlovski kannab vanglakaristust röövimise katse eest. Kohtul ei tekkinud veendumust, et D. Kozlovski karistuse eesmärgid on täidetud. D. Kozlovski on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Pole välistatud, et ta võib hakata taas alkoholi tarvitama ja uusi kuritegusid toime panema. D. Kozlovski on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, pannes kuriteo toime katseajal.
  20. D. Kozlovski vangistusaegse käitumise osas pidas kohus positiivseks, et D. Kozlovski õpib riigikeelt A2 tasemel ning osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. See on kiiduväärne, ent mitte piisav, et D. Kozlovski ennetähtaegselt vabastada. Tema käitumist vanglas iseloomustab ka 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on vangistuses majandustöödel töötamisest keeldunud. Kohus leidis, et puudub alus arvata, nagu oleks uue kuriteo risk D. Kozlovski puhul madal või väheoluline.
  21. Seda, et D. Kozlovski võib toime panna uusi kuritegusid, näitab ka tema varasem käitumine, s.t korduvate kuritegude toimepanemine majandusliku kasu saamise eesmärgil. D. Kozlovski puhul on uute kuritegude riskiteguriks puudulik haridus ning varasem ametliku töötamise kogemus. Ka asjaolust, et isik varem ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning pani katseajal toime uue kuriteo, järeldas kohus, et taoline käitumine võib jätkuda. Kohtu arvates näitavad varasemad karistused D. Kozlovski suutmatust seaduskuulekalt käituda ning tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorda.
  22. Kohus oli seisukohal, et kuriteo toimepanija peab arvestama võimalusega ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole garanteeritud, kui kohtul ei teki veendumust, et süüdlase käitumist õiguskuulekusele ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida. Kohus arvestas ka vangla ja prokuröri seisukohta D. Kozlovski mittevabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
  23. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega D. Kozlovski tingimisi enne vangistusest vabastada. Alternatiivselt vabastada D. Kozlovski vangistusest enne tähtaega elektroonilise valvega.
  24. Maakohus on kaalutlusõiguse teostamisel irdunud kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetest ning ei ole kõiki asjaoludega kogumis arvestanud.
  25. Maakohus on kaalutlusõiguste teostamisel tuginenud asjaoludele, mis ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt välja kujundatud praktikaga (vt RKKKo 3-1-1-12-17, p 19). Värskema praktika kohaselt pigem peavad esinema erandlikud asjaolud, mis takistavad ennetähtaegset vabastamist. VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Juhul, kui kinnipeetav selle eesmärgi saavutab ennetähtaegselt, siis ei ole õige eeldada, et karistuse peab täiel määral ära kandma.
  26. Maakohus on positiivsete asjaoludena tuvastanud riigikeele õppimise vanglas ja garanteeritud töökoha olemasolu. Ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib kinnipeetava elukoha olemasolu ja lähedaste toetus. Positiivsetele asjaoludele on vastandatud kuriteo 2

(5)toimepanemise asjaolud, õigemini korduvkaristatus. Korduvkaristatus kindlasti ei ole ennetähtaegse vabastamise takistuseks. Tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel allutatakse isik obligatoorselt käitumiskontrollile. Ka korduva karistatuse puhul saab kinnipeetavat allutada käitumiskontrollile. Kriminaalhooldus on korduvalt karistatud isiku puhul kohane alternatiiv vangistusele, kuna sel juhul on kinnipeetav järelevalve all. D. Kozlovski vangistus lõpeb 8 kuu pärast. Ta on vangistust kandnud veidi alla 2 aasta. Kui allutada käitumiskontrollile, siis eeldatavasti D. Kozlovski allub käitumiskontrollile ka pärast karistusaja lõppu. See on parem, kui 8 kuu pärast tema vabaneb ilma igasuguse järelevalveta. Lisaks maakohus ei ole arvestanud D. Kozlovski hilisema avaldusega, et tema on nõus ka sellega, et kohaldatakse lisaks elektroonilist järelevalvet. Vastav nõusolek on esitatud kohtule ning kohus jätnud nimetatud asjaolu tähelepanuta. Võimalik, et selle asjaoluga arvestamine oleks tugevdanud D. Kozlovski võimalusi ennetähtaegselt vabaneda, kuna elektrooniline valve on tugevama toimega järelevalve vahend.
  1. Maakohus vastandades positiivsetele asjaoludele kuriteo toimepanemise asjaolud, on piirdunud lakooniliselt sellega, et kinnipeetaval puudub vajalik haridus, mille tõttu esineb uute kuritegude toimepanemise risk. Maakohus ei ole viidanud konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis tõstavad retsidiivsusriski. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb (3-1-1-12-17, p. 28). Kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks seda arvestanud.
  2. Kokkuvõtvalt maakohus on jätnud D. Kozlovski ennetähtaegselt vabastamata üksnes seetõttu, et D. Kozlovski on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Maakohus ei ole kõiki asjaolusid kogumis hinnanud, kuid erilist tähtsust omistanud ainult ühele asjaolule, millega on rikkunud nii materiaalõigust, kui ka oluliselt menetlusõigust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  4. Apellatsioonikohtu praktikas on leitud, et kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea (TrtRKm
  5. aprillist 2019 nr 1-169898). Nii on ka Riigikohus leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
  8. märtsi
  9. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18) 3
(5)
  1. Kohtukolleegiumi arvates nähtuvad praegusel juhul maakohtu määrusest kaalutletud põhjendused, miks kohus leidis, et D. Kozlovski vangistus ei ole sihti ennetähtaegselt saavutanud ning süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht ei ole väike. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohus luges D. Kozlovski esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks osaliselt – pidades positiivseks D. Kozlovski riigikeele õppimise A2 tasemel ning osalemise sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Ülejäänud osas ei saa aga D. Kozlovski käitumist heaks lugeda – seda iseloomustab 5 korral karistamine distsiplinaarkorras (neist kolm on seotud allumatusega). Kui isik ei käitu vanglas normikuulekalt ning ei allu vanglateenistuse ametniku korraldusele, mida vangla kontekstis peetakse raskeks rikkumiseks, ei ole alust arvata, et ta hakkab järgima kriminaalhooldusega seatavaid nõudeid. D. Kozlovski on küll ära kandnud pika vangistuse, ent tema viimase aja käitumine vangistuses ei luba teha positiivset prognoosi, et ta hakkaks edaspidi õiguskuulekalt käituma.
  3. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et D. Kozlovski vabastamata jätmise üheks põhjuseks on tõepoolest kinnipeetava vangistusaegse käitumise kõrval ka tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Nii osutas I astme kohus D. Kozlovski alkoholilembusele, mida kohus pidas uue kuriteo riskifaktoriks. Samuti ei ole määruskaebuses vaidlustatud asjaolu, et D. Kozlovksit on korduvalt karistatud. Küll aga leitakse määruskaebuses, et ka korduvkaristatute puhul on kriminaalhooldus asjakohane meede uute kuritegude ärahoidmiseks. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes kannab mitmendat reaalset vangistust, pannes kuriteo toime katseajal ning kelle käitumismustriks on etteplaneeritud varavastaste (sh vägivallaga seotud) kuritegude toimepanemine, esineb oluline oht uue kuriteo toimepanemiseks. Sellist ohtu ei väära ka teadmine et D. Kozlovskil on vabanemisel töökoht. Nagu kinnipeetava iseloomustusest nähtub, ei ole kinnipeetav Tööregistri andmetel ametlikult töötanud. Tema mitteametlikud töökohad on olnud lühiajalist laadi. Ta ei ole omandanud eriala. Ka vanglas on D. Kozlovski töötamisest keeldunud. Seega võib isiku varasemat töökogemust ja sättumust arvestades öelda, et garanteeritud töökohta ei pruugi D. Kozlovski pikaajaliselt pidama jääda. Iseloomustust arvestades saab isik aru, et tähtsaim on töö omamine ning võlgade maksmine ning ta on leidnud endale vabanemisel töökoha. Arvestades aga isiku varasemat elukäiku, ei saa tema eesmärkide püstitamises täielikult kindel olla. Kuna D. Kozlovski varasemast elukäigust nähtuvalt võib ta panna toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, kuritegude soodusteguriks on aga majandusliku kasu saamise soov, puudulik probleemide lahendamise oskus ning grupi mõju, siis peab ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga isiku puudulikku haridust ning varasema ametliku töökogemuse puudumist uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks.
  4. Ringkonnakohus möönab, et ainuüksi asjaolust, et korduvad karistused ja vabadusekaotuslikud karistused ning kriminaalhooldus ei ole pannud D. Kozlovskit oma elus korrektuure tegema, näitab tema ohtlikkust. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvalt karistatud isikute suuremat retsidiivsust. 4
(5)
  1. D. Kozlovski on ära kandnud suure osa karistusest. Samas ei usu ringkonnakohus, et ka pikaajaline vangistus paneks antud kinnipeetava tulevikus hästi käituma. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84). Seetõttu tuleb kinnipeetav vangistustähtaja lõppedes vanglast vabastada, olenemata sellest, kas VangS § 6 lg-s 1 ette nähtud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – on selleks ajaks saavutatud.
  4. Ringkonnakohtu arvates toetavad süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi küll elukoht ja lähedaste toetus. Iseloomustusest nähtuvalt ei esine kinnipeetava lähisuhetes probleeme, mis viitaksid antisotsiaalsele või kriminaalsele riskile. Ometi on D. Kozlovski korduvalt kuritegusid toime pannud, mistõttu ei saa vaid lähedaste toetusele ja elukoha olemasolule anda määravat kaalu.
  5. Apellatsioonikohus nõustub kaitsjaga, et mingite eriliste asjaolude tuvastamist ennetähtaegne vabastamine ei nõua. Samas ei ole kaitsja vaatamata maakohtu lahendile tehtud kriitikale määruskaebuseski välja toonud kinnipeetava vabastamist toetavaid asjaolusid, millega I astme kohus juba arvestanud ei oleks. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega vabastada D. Kozlovski tingimisi enne tähtaega kas koos elektroonilise valvega või ilma selleta, sest ringkonnakohtu arvates on endiselt suur oht, et D. Kozlovski võib vabanemise korral toime panna uue kuriteo.
  6. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.