Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-18-1091 15. oktoober 2019 Kadri Palm M.M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30. ja

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-18-1091 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas
2. veebruari
3. a otsuses nr 423976 M.M.e (kaebaja) rahvapensioni püsiva töövõimetuse korral maksmise alates
4. märtsist 2017 (tl-d 3334).
5. SKA tegi
6. jaanuaril
7. a kaebajale ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 kinnipidamiskohas viibimise perioodil
8. juunist 2015 kuni
9. veebruarini 2017 alusetult saadud pensioni summas 2280,40 eurot tagasinõudmiseks (tl 26).
10. SKA-s registreeriti
11. märtsil
12. a kaebaja vaie SKA
13. jaanuari
14. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 peale (tl 64). Kaebaja selgitas, et riik on talle võlgu ühe aasta pensioni, mis tuleb talle arvele kanda.
15. SKA jättis
16. aprilli
17. a vaideotsuses nr 1.1-10/9175 kaebaja vaide rahuldamata (tl 65).
18. Kaebaja esitas
19. mail
20. a Tartu Halduskohtule kaebuse SKA
21. jaanuari
22. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 ja
23. aprilli
24. a vaideotsuse nr 1.1-10/9175 tühistamiseks (tl-d 2-3). Kaebaja palus ka tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus vaidele vastamise tähtaja ületamisel. Ühtlasi esitas kaebaja kohustamisnõude, et talle tasutaks võlgnetav pension. Lisaks palus kaebaja ennast vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, nõudis riigi õigusabi korras advokaati ning taotles asja liitmist haldusasjaga nr 3-18-
26. SKA tunnistas
27. augusti
28. a otsusega nr 6.EM-2/8098/2 kehtetuks SKA
29. jaanuari
30. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/
32. Tartu Halduskohus lõpetas
33. novembri
34. a määrusega haldusasja menetluse SKA
35. jaanuari
36. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1), tagastas kaebaja tuvastamisnõuded (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4) (tl-d 41-42).
37. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule
38. detsembril
39. a hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
40. novembri
41. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks (tl-d 53-55). Kaebaja palus anda talle riigi õigusabi ning liita haldusasi vaidlusega, mis seondub tema vaidlusega maksta töövõimetoetust.
42. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
43. märtsi
44. a määruses määruskaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas Tartu Halduskohtu
45. novembri
46. a määruse resolutsiooni p 1 ning saatis asja selles osas menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 2), muus osas jättis määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p-d muutmata (resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4) ning taotluse haldusasjade liitmiseks (resolutsiooni p 5) (tl-d 57-59).
47. Tartu Halduskohus palus
48. aprilli
49. a kohtunõudes kaebajal kohtule taaskord teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse osalise lõpetamisega, tuginedes Tartu Ringkonnakohtu 2 3-18-1091
50. märtsi
51. a määrusele ning arvestades, et kaebaja on esitanud kaebuse SKA
52. jaanuari
53. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 ja sellega seonduva vaideotsuse tühistamiseks, kuid vaidlusalune ettekirjutus on tunnistatud kehtetuks (tl 68). Ühtlasi selgitas kohus, et kaebajal on võimalik SKA
54. jaanuari
55. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 vaidlustamisega seoses üle minna ka tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul tuleb kaebajal kohtule selgitada, kuidas on see vajalik tema õiguste kaitseks. Seonduvalt kohtule esitatud kohustamisnõudega palus kohus kaebajal esitatud nõuet täpsustada ning selgitada, mida kaebaja võlgu oleva pensioni all mõtleb. Kohus saab aru, et tegemist on rahvapensioniga, mille määras kaebajale SKA püsiva töövõimetuse korral kuni
56. november 2018, kuid mille maksmine peatati alates
57. märts
59. Tartu Halduskohtusse saabus
60. aprillil
61. a kaebaja taotlus määrata talle riigi õigusabi korras esindaja (tl 70).
62. Tartu Halduskohus jättis
63. mai
64. a määruses kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kohustas kaebajat esitama vastus
65. aprilli
66. a kohtunõudele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2) (tl-d 72-73).
67. Tartu Halduskohtusse saabus
68. mail
69. a kaebaja avaldus, milles ta põhjendab, et soovib tuvastada SKA
70. jaanuari
71. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse selleks, et hoida ära analoogse olukorra kordumist tulevikus ja selleks, et saaks tagasi nõuda talle maksmata jäänud pensioni (tl 82). Kaebaja ei saa asjas uut kaebust esitada. Seega saab ta tekitatud varalise kahju tagasi vaid siis, kui kohus tuvastab talle pensioni maksmise peatamise õigusvastasuse.
72. Tartu Ringkonnakohtusse saabus
73. mail
74. a kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
75. mai
76. a määruse resolutsiooni p-le 1, mille Tartu Ringkonnakohus
77. mai
78. a määruses tagastas (tl-d 90-92).
79. Tartu Halduskohus jättis
80. juuni
81. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kümme päeva alates määruse kättesaamisest (tl-d 94-95). Kohus selgitas, et kaebaja peab kaebuse edasiseks menetlemiseks: 1) teatama, kas kohus mõistab õigesti, et kaebaja nõuab SKA
82. jaanuari
83. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemist; 2) teatama, kas ta nõuab SKA
84. veebruari
85. a otsuse nr 423976 tühistamist või õigusvastasuse kindlakstegemist; 3) kui kaebaja nõuab SKA
86. veebruari
87. a otsuse nr 423976 tühistamist, esitama kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja mööda laskmise põhjused; 4) kui kaebaja nõuab SKA
88. veebruari
89. a otsuse nr 423976 õigusvastasuse kindlakstegemist, esitama põhjendused, miks nõude esitamine tema õiguste kaitseks vajalik on; 5) teatama, kas ta nõuab SKA kohustamist maksta välja rahvapension, mis kaebajal jäi saamata ajavahemikul
90. märts 2017 kuni
91. november
92. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kaebaja kõikidele eelnimetatud küsimustele ei vasta, tõlgendab kohus, et kaebaja soovib esitada nõude SKA
93. jaanuari
94. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning SKA kohustamiseks maksta välja rahvapension, mis kaebajal jäi saamata ajavahemikul
95. märts 2017 kuni
96. november
98. Kaebaja esitas kohtule
99. juunil
100. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et tema kaebuse mõte on olnud maksmata jäänud pensioni kompenseerimine ning 3 3-18-1091 töövõimetuspensioni maksmise jätkamine (tl 98). Kaebaja ei näe, et kohus menetleks tema kaebust tema tahtest lähtuvalt.
101. Tartu Halduskohus võttis
102. juuli
103. a määrusega kaebuse menetlusse (tl-d 100-101).
104. SKA palus
105. juuli
106. a vastuses jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses (tl 108).
107. Kaebaja esitas
108. septembril 2019 täiendavad seisukohad (tl-d 169-172). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
109. Kaebaja leiab, et riik ei saa talle ka vangistuses olles lõpetada pensioni maksmist, kuna vangla on talle keeldunud tööd andmast, aga tal on siiski igapäevased kulud.
110. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ei põhjustanud asjaolu, et kaebajal oleks perioodil
111. juuni 2015 kuni
112. veebruar 2017 olnud õigus pensionile ja SKA-l puudus õigus seda tagasi küsida. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud sellest, et kaebajale tehtud ettekirjutuse põhjendustes puudusid kaalutlused, millest SKA oli ettekirjutuse tegemisel lähtunud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
113. Kaebaja esitas kohtule kaebuse SKA
114. jaanuari
115. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning SKA kohustamiseks maksta välja rahvapension, mis kaebajal jäi saamata ajavahemikul
116. märts 2017 kuni
117. november
119. Kaebaja tõi tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina esile preventiivse eesmärgi ning maksmata jäänud pensioni tagasinõudmise soovi (tl 82). Kohus möönab, et esitatud kaebus võib aidata isikul oma õigusi kaitsta ning kaebajal on piisav põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1, § 45 lg 2 ja § 152 lg 2 mõttes.

1. Asja materjalidest nähtub, et SKA tegi
2. jaanuari
3. a ettekirjutuses nr 6.EM-2/8098 sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p 2 ja § 32 lg 1 alusel kaebajale ettekirjutuse maksta tagasi alusetult välja makstud pensioni jääk summas 2280,40 eurot. SKA tunnistas
4. augusti
5. a otsusega nr 6.EM-2/8098/2 kehtetuks oma
6. jaanuari
7. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098, kuna SKA ei ole põhjendanud, mille pärast nõutakse kaebajalt pensionisumma täielikku tagastamist. Haldusorgani poolt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt peab aga sisaldama põhjendusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
8. Kohus nõustub vastustajaga, et SKA kaalutlused kehtetuks tunnistatud haldusaktis olid ebapiisavad. Kuigi vaidlustatud haldusaktis on loetletud õiguslikud alused ning esitatud faktiline põhjendus, ei kajastu ettekirjutuses asjaolud, miks vastustaja nõudis kaebajalt hüvitise täies ulatuses tagasi, kuigi tal on võimalik seda ka osaliselt teha. SÜS § 31 lg 1 p 2 sätestab, et hüvitise andja nõuab isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Hüvitise täieliku tagasiküsimise põhjendused on kohtu hinnangul haldusakti andmisel olulise tähtsusega. Kohtul on kahtlus, et põhjendamiskohustuse täitmata jätmine võis viia asjas ebaõige otsuse tegemiseni. 4 3-18-1091
9. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei oma haldusakti õigusvastasuse seisukohast tähtsust, kas tegemist oli sellise rikkumisega, mis võis mõjutada asja sisulist otsustamist. Haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatud reegel, mille kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, on kohaldatav tühistamiskaebuse lahendamisel, tuvastamiskaebusele see säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse, kas haldusorgan on täitnud haldusakti andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte.
10. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kaebajal on põhjendatud huvi toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu või haldusakti õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut või haldusakti kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-29-12 (p 26), 3-3-1-94-10 (p 19) ja 3-3-1-88-08 (p 13)).
11. Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus SKA
12. jaanuari
13. a ettekirjutuse nr 6.EM2/8098 ja tunnistab SKA
14. jaanuari
15. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 põhjendavas osas kaalutluste märkimata jätmise õigusvastaseks.
16. Kaebaja on esitanud kohtule ka kohustamisnõude. Kaebaja soovib tagasi saada talle maksmata jäänud rahvapensioni, mis talle oli määratud SKA
17. oktoobri
18. a vastuse kohaselt alates
19. novembrist 2016 kuni
20. novembrini 2018, kuid mille maksmine peatati SKA
21. veebruari
22. a otsuse nr 423976 kohaselt alates
23. märtsist
24. Seega soovib ta SKA-lt rahvapensioni, mis tal jäi saamata ajavahemikul
25. märts 2017 kuni
26. november
28. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja kohustus haldusakt anda või toiming sooritada. Kohus saab haldusorganit kohustada, kui haldusorgan on õigusvastaselt jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata.
29. SKA on kohtumenetluses selgitanud, et SKA on kaebajale määranud alates
30. novembrist 2016 kuni
31. novembrini 2018 rahvapensioni püsiva töövõimetuse korral, mille maksmine on peatatud alates
32. märtsist 2017 kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses (tl 24). Asja materjalidest nähtub, et SKA peatas
33. veebruari
34. a otsusega nr 423976 kaebajale rahvapensioni püsiva töövõimetuse korral maksmise alates
35. märtsist 2017 (tl 112). Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud.
36. RPKS § 46 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Sotsiaalkaitseministri
37. detsembri
38. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ § 10 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega või kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist või kui kohus on määranud pensionäri suhtes psühhiaatrilise ravi, peatatakse pensioni maksmine eelnimetatud asjaolule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Tulenevalt RPKS § 46 lg-st 1 puudus kohtu hinnangul kaebajal alates
39. juunist 2015 kuni
40. novembrini 2018 õigus saada pensioni ning SKA on õiguspäraselt leidnud, et kaebajale rahvapensioni maksmine tuleb alates
41. märtsist 2017 peatada. Seega puudub vastustajal kohustus maksta kaebajale pensioni ajavahemiku
42. märts 2017 kuni
43. november 2018 eest, mistõttu tuleb kaebaja kohustamisnõue jätta rahuldamata. 5 3-18-1091 33.

§ 108lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 109

lg 1 sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja, seega jäävad kõik võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 kohaselt, kuna tegemist on pensioni taotlejaga pensionisummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6