Obsah (5)

§ 2§ 111§ 112§ 249§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1933 Haldusasi XXi taotlus eeltõendamismenetluse algatam

§ 2lg 2).

KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine

1. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 6 tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda samuti 15 euro suurune riigilõiv. Eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 2 50 eurot (RLS § 59 lg 17). XX ei ole tasunud riigilõivu ning esitas menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmeid perioodi 05.06.2020-05.10.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 65 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (

1. aastal 29,20 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Konto lõppjääk oli 7,69 eurot. Arvestades eelnevat, vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
2. XXi kohtusse pöördumise eesmärk on tagada tõendid võimaliku vaidluse (kahju hüvitamise nõude) jaoks seoses XXi raviga ning tema paigutamisega eraldatud lukustatud kambrisse. Kohus tõlgendab XXi taotlust eeltõendamismenetluse algatamise taotlusena ning kahjunõude menetlemise ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tõendite säilitamiseks. 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249

lg 2).

ei näe ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlust kahjunõude menetlemisel haldusmenetluses pöördumatute tagajärgede puudumise tõttu. Samas märgib kohus, et 06.10.2020 taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks kannab juba tõendite säilitamise eesmärki. Kohus lahendab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse praeguse määrusega, mistõttu ei anna esialgse õiguskaitse taotlemine taotlejale ka asja kiirema lahendamise eelist. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse lahendamine 9.

§ 56

lg 3 kohaselt võib kohus halduskohtumenetluses menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 244 lg-st 1 tuleneb, et eeltõendamismenetlust võib kohaldada nii põhimenetluses kui mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist, kui sellega nõustub teine menetlusosaline või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Enne põhimenetluse algatamist peab eeltõendamismenetluse korraldamiseks esinema seega mõjuv põhjus ning tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenemise oht. Arvestades, et eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb hinnata ka võimaliku kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust. Alternatiivselt on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik vastustaja nõusolek. Selleks tuleb vastustajat teavitada eeltõendamismenetluse algatamise taotlusest (TsMS § 248 lg 3) ning anda võimalus esitada seisukoht eeltõendamismenetluse vajalikkuse ja selle raames taotletud konkreetse menetlustoimingu põhjendatusele (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2020 kohtumäärus haldusasjas 3-20-1470). 3

1. XX selgitas 14.10.2020, et esitas kahju hüvitamise nõude vanglale, mistõttu on vajalik taotluses nimetatud tõendite säilitamine. XX soovib tõendada, et tema ravist on keeldutud ning asjaolusid seoses tema lukustatud kambrisse paigutamisega. Tallinna Vangla kinnitusel on nende menetluses 12 erinevat XXi kahju hüvitamise nõuet. Kohus teavitas vastustajat XXi taotlusest, kuid vangla ei andnud 21.10.2020 vastuses nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Vangla kinnitusel kogutakse asjas tähtsust omavad tõendid iga menetluse käigus ning vajadusel säilitatakse. Millised tõendid on asja lahendamiseks vajalikud, otsustab vangla uurimispõhimõtte alusel. Vangla säilitab kõiki videosalvestisi piisava perioodi, et menetluse käigus teostada vajadusel videosalvestitelt sündmuste kontroll. Seeläbi saab ka otsustada kas konkreetsel juhul vajab videosalvestis eraldiseisvalt pikemat säilitamist. Videosalvestiste säilitamine eeldab eraldi salvestusressurssi ja see ei ole piiramatu. Vanglateenistujatelt on võimalik selgitusi võtta ka hilisemalt.
2. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Tallinna Vangla kinnitusel on XX esitanud vanglale kaks taotlust videosalvestiste säilitamiseks (07.09 ja 08.09 vestlus meditsiiniõega, 06.08.2020 söögiaegade kohta, 09.09.2020 hommikuse loenduse kohta, vt Tallinna Vangla lisa 1). 09.09.2020 osas ei soovi taotleja vastust (vt Tallinna Vangla lisa 2). Teiste taotluste osas andis vangla tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (vastustaja lisa 3). Vangla kinnitusel ei ole XXi taotluseid lahendatud. Täiendavalt kinnitas vangla, et kui XX on esitanud vanglale põhjenduse, miks ta videosalvestise säilitamist soovib viidates konkreetsele kohtuasjale (Tallinna Vangla lisa 4), siis on vangla vastava taotluse ka rahuldanud (Tallinna Vangla lisa 5). Lisaks menetleb Tallinna Halduskohus erinevates kohtuasjades XXi kaebuseid mh seonduvalt taotleja paigutamisega eraldatud lukustatud kambrisse. Ka raviküsimust arutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-
3. Kohus saab konkreetse asja raames hinnata vajadust koguda täiendavaid tõendeid või neid kohustada säilitama.
4. Kohtu hinnangul puudub vajadus enne kohtumenetlust tõendeid koguda ja tagada, sest puudub alus eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Seetõttu jätab kohus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 27.01.2021 MÄÄRUSEGA 4