Obsah (7)

§ 163§ 162§ 657§ 654§ 651§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. detsember 2020 Tsiviilasja number 2-2

§ 163

lg-st 1 juhindudes jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja

1. augusti
2. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 325 eurot ning õigusabikulud 2250, kokku 2575 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Hageja esindaja ajakulu on kohati ülepaisutatud. Hageja dokumendid sisaldasid korduseid eelmistest dokumentidest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud mitu sama sisuga hagiavaldust, seega kasutas ilmselt esindaja ühte ja sama hagiavalduse põhja, mida muutis vastavalt asjaoludele. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud õigusabikulu on 7 tundi, s.o rahaliselt 1260 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks eelnevale tuleb hagejale hüvitada riigilõiv 325 eurot. Seega 3 on hageja põhjendatud kulud 1585 eurot, millest 70%, s.o 1109 eurot 50 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2575 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud märkima otsuse resolutsiooni, et rahuldas hagi täielikult. Kohtuotsuse põhjendustes ei ole põhjendatud, miks kohus rahuldab hagi vaid osaliselt. Hageja ei nõudnud konkreetse summa tasumist, vaid palus kohtul mõista tema kasuks välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kuivõrd hagi rahuldati täielikult, tuleb menetluskulud jätta vastavalt

§ 162lg-le 1 100% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetlusdokumendid ei sisalda kordusi. Kohtul pole alust lähtuda kohtusüsteemis sisalduvatest andmetest hageja teiste menetluste kohta. Hageja ei eita, et sarnaseid hagiavaldusi on kohtusse esitatud, kuid iga selline hagiavaldus sisaldab täiesti erinevaid tõendeid, faktilisi asjaolusid ja nende põhjendusi ning iga üksik hagiavaldus koosneb enam kui kümnest leheküljest. Kuna mõned hagiavaldused ongi eelmistele õiguslike põhjenduste poolest (mitte aga faktiliste asjaolude poolest) sarnanenud, kajastaski hageja menetluskulusid üksnes selles ulatuses, nagu nad antud asjas põhjendatud on. Hagiavalduse koostamine ei koosne ainult kirjutamistööst, vaid sellele eelneb erinevatele faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu ning menetlusliku perspektiivi andmine. Hüvitada tuleb ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud tasu.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hagi on rahuldatud osaliselt. Hageja nõuded tuginesidki suures osas asjaoludele, mis ei leidnud tõendamist. Tõendamist leidis üksnes see, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu, kuid erinevalt hageja poolt väidetust, ei põhjustanud see kohtu seisukohast hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi, mis oleks hageja maine täielikult hävitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1585 eurot (koos käibemaksuga), s.o riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 1260 eurot (koos käibemaksuga) (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohs täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 hagi rahuldamise ulatuse osas. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd pooled ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise osas, on maakohtu otsus selles osas jõustunud. 4

1. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rahuldas hagi täielikult, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni. Hageja saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui vaidlusalune kommentaar on tema au ja väärikust teotav ja hageja hingeline valu seda õigustab. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludel õiguspäraseks. Hageja ega kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, et mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud. Kostja vastuses apellatsioonkaebusele viidatud asjaolud, s.o kas hageja võimalused sissetuleku teenimiseks on kostja tegevuse tõttu vähenenud või mitte, kas kostja tegevus on tekitanud hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi, kas hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet jne, mõjutavad just hageja kasuks väljamõistetava kahju suurust. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja palus mõista hüvitist kohtu äranägemisel, mida kohus ka tegi. Kohus ei saanud mõista hüvitist juhul, kui poleks täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
4. Kuivõrd hagi on rahuldatud täielikult, tuleb menetluskulud maakohtus jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

§ 175

lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud otsuses märgitud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2250 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulisel esindajal kuulus hageja esindamisele maakohtus kokku 12,5 tundi. Maakohus luges põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks 7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub, et antud vaidluse keerukust ja mahtu arvestades on nimetatud ajakulu põhjendatud ja mõistlik. Hageja esindaja on esitanud maakohtu menetluses 4 dokumenti, s.o hagiavaldus, kaks vastust kostja vastustele ja menetluskulude nimekiri. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagiavalduse ettevalmistamisel, tuleb hagejal analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid. Seega isegi kui hageja esitas mitu sarnast hagiavaldust erinevate kostjate vastu, ei ole need hagid ilmselt absoluutselt identsed. Kuivõrd tegemist on aga sarnaste hagiavaldustega ning nõuete õiguslik põhjendus on sama, siis saab see 5 kohtu hinnangul olla põhjendatuks peetava ajakulu vähendamise aluseks. Maakohtu otsusest ei tulene, et maakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu täielikult arvestamata, vaid maakohus ei nõustu nimekirjas taotletud ajakulu suurustega. Maakohus luges kogu menetlust silmas pidades lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi piisavaks ning ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist ei olnud tavapärasest suurema ja mahukama vaidlusega, hageja esindaja oli algusest peale kursis vaidluse asjaoludega, kostja vastused on olnud üsna lakoonilised (ei ületanud lehekülge) ega sisaldanud tõendeid, mida oleks hageja esindaja pidanud hindama. Kostja vastustele seisukohtade koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Seetõttu määras maakohus õigesti hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suurusena 1260 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust maakohtu menetluses, tuleb hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused mõista kostjalt kogu ulatuses välja, s.o 1585 eurot (koos käibemaksuga), s.o riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 1260 eurot (koos käibemaksuga). 11.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse nii menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, kui ka menetluskulude jaotust. Kuigi

§ 178

pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul

§ 178lg 4.

Seega jätab ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6