A.A. (hageja) esitas maakohtule B.B. vastu (kostja) nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu poolt määratud suuruses.
lg 3 sätestab, et dokumendi aluseta esitamata jätnud isikut võib kohus trahvida.
lg 1 sätestab, et kui kohtul on samas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Vaatamata sellele, et hagejal on tulenevalt 21.09.2020 kohtumääruse resolutsiooni p-st 2 kohustus esitada kohtule tema ja S. vahel sõlmitud kokkuleppe, mille alusel S. on hagejale hüvitanud isikuandmete avaldamisest tekkinud mittevaralise kahju, ei ole hageja nõutud kokkulepet kohtule esitanud ega esitamata jätmist ka põhjendanud. Kuna hageja on oma käitumisega takistanud asja kiiremat ja õiglasemat menetlust ning on sisuliselt eiranud jõustunud kohtumäärust, mis on temale täitmiseks kohustuslik, tuleb hagejale määrata menetluslik rahatrahv summas 300 eurot. MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse p-d 1-2. Hageja ja S. vahel sõlmitud kokkulepe osavastutuse kohta oli hageja hagiavalduses sisalduv asjaolu ning kostja vastu esitatud nõude sisuks on kahjuhüvitis samuti osavastutuse alusel. Seega on
lg 1 alusel hagejal kohustus nimetatud asjaolu tõendamiseks esitada tõendid, mitte kostjal. Kui kohus leiab, et tegemist on kostja tõendamiskoormisega ning dokumendi väljanõudmine hagejalt kostja taotluse alusel on seetõttu põhjendatud, saab põhimõtteliselt kohustada hagejat dokumenti esitama
lg 1 alusel, kuid kohus ei saa kohtumenetluse poolt
lg 3 alusel trahvida.
lg 2 kohaselt võib kohtumenetluse poole suhtes kohus üksnes lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada
lg 2 alusel osas, millega maakohus trahvis hagejat, kohustas uuesti dokumenti esitama ja hoiatas uue trahvi määramise eest. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud praegusel juhul alust hagejale trahvi
lg 3 teise lause alusel määrata.
lõike 3 teine lause ei kohaldu juhul, kui tõend tuleb vastaspoolel esitada teise poole tõendamiskoormise täitmiseks hagimenetluses. Sellisel juhul sätestab õigusliku tagajärje
lg 2, mille järgi võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Kostja vastuväide hagile oli muu hulgas see, et kolmas isik (S.) on kahju täielikult hüvitanud (vastuse 2 p-d 29-33).
lõike 1 alusel pidi kostja enda vastuväidet tõendama ja selleks palus kostja nõuda kohtul hageja ja S. sõlmitud kokkulepe välja. Seega juhul, kui hageja ei esita tõendit (hageja ja S. kokkulepet), võib maakohus lugeda
lõike 2 alusel tõendatuks kostja väite, et kolmas isik on kogu kahju hagejale hüvitanud. 7.
lõike 3 teise lause kohaldamine ja trahvi määramine hagimenetluse poolele (hagejale või kostjale) on sellises olukorras vastuolus tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttega (
lg 2), mille järgi määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on kostja vastuväite tõendatuks lugemine piisav tagatis kohtumääruse täitmisele, millega kohustati hagejat tõend esitama. Dokumendi esitamata jätmine teenib kostja menetluslikku huvi väite tõendamiseks. Hagejal on
lõike 2 alusel muu hulgas lubatud ka enda menetluslikku positsiooni kahjustada; samuti võib ta hagist loobuda (
lg 1) või selle tagasi võtta (
). Kohtu ülesanne ei ole hagejat kohustada trahvi hoiatusel enda positsioone kaitsma. 8. Käesolevas asjas oleks dokumendi jätkuv väljanõudmine ja trahvide määramine vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega (
), kuna kostja vastuväidet ei ole enam
lõike 3 järgi vaja tõendada ning menetlusosaline ega kohus ei pea nimetatud tõendi kogumisega jätkuvalt tegelema. Sel põhjusel tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus kohustas uuesti hagejat tõendit esitama. 9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.