Obsah (6)

§ 268§ 267§ 270§ 1028§ 188§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-6367 Tsiv

) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Pooled ei vaidle, et 07.01.2019 on hageja saatnud kostjale notari kaudu kinkelepingust taganemise avalduse põhjusel, et kostja on jämedalt tänamatu olnud, sest kohe pärast kinkelepingu sõlmimist hakkas hageja ja hageja lähedste suhtes käituma pahatahtlikult (sh solvama ja sõimama hagejat ning hageja lähedasi, karjus hageja peale) (t.l. 7-10).

§ 268

lg 1 alusel kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõude

§ 267

punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.

§ 267

kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu 2 täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, p 1 järgi kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; p 2 järgi kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; p 3 järgi kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

§ 270

lg 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 188

lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 188

lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

§ 189

lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlust ei ole, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mi ta on teada saanud oma taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja 07.01.2019 kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid pooled vaidlevad kas kinkelepingust taganemine on lubatav (t.l. 11, 39). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja ja tema lähedaste suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt, saab kohus aru, et hageja sooviks on olnud peale kinkelepingu sõlmimist, et kostja annaks hagejale kingitud eseme tagsi, millega kostja aga nõustunud ei ole. Asjaolu, et peale kinkelepingu sõlmimist on hageja aru saanud, et tema teine tütar on on kostjaga võrreldes pandud ebaõiglasesse olukorda, ei luba iseenesest arvata, et jämedaks täanamatukse saab pidada kostja keeldumist tagastada kinkelepingu ese. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel toimunud väidetavad konfliktsituatsioonid, mida hageja on pidanud jämedaks tänamatuseks hageja ja tema lähedaste suhtes, on toimund olukorras, kus hageja soovib kostja poolt kinke tagastamist, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja ja kostja vande all antud seletused selle kohta kas kostja on hagejat 28.11.2018 trepikojas, mil hageja läks kostjale trepikotta järele, et kostjalt nõuda korteri tagastamist, tõuganud või jätnud hageja käe ukse vahele teineteisele, on vastuolulised. Kohtul ei ole põhjust aga ühe poole seletust eelistada teise poole seletusele. Hageja tunnistaja L Vaga ültuste kohaselt ei olnud tema trepikojas, mistõttu ei ole võimalik ka tunnistaja L Vaga ütlustega lugeda hageja seletust usaldusväärsemaks kostja seletusest selle kohta, et hagejat on kostja koridoris tõuganud, mille tagajärjel hageja kukkus nagu hageja on väitnud hagiavalduses või siis kostja on jätnud hageja käe ukse vahele, nagu seda kinnitas hageja hoopis vande all. Kostja tunnistaja E J ütlused, et tema 28.11 ei näinud kostja ja hageja vahel mingit konflikti, ei luba samuti tõsikindlalt arvata, kas pooled peavad silmas ühte ja sama kuupäeva 28.11.2018, sest tunnistaja mäletamist mööda rääkis tema aastast

1. Kuna kohtul ei ole põhjust ühe poole tõendeid teise poole tõenditele eelistada, siis ei saa hageja tõenditele tuginedes lugeda kohus tõendatuks, et 28.11.2018 oleks kostja hagejat, kes läks kostjale järgi trepikotta, et nõuda kostjalt korteri tagastamist, seal trepikojas tõuganud, millisest käitumisest võiks arvata, et kostja on käitunud hageja suhtes tänamatult või jämedalt tänamatult. Pooled ei vaidle, et 05.12.2018 kostja külastas hagejat, kus pidi arutatama korteriga seotud küsimusi. Kuna vaidlust ei ole, et kostja sooviks pole olnud tagastada hagejale kinke teel saadud 3 osa korterist, siis on kohtu arvates juba iseenesest kogu kokkusaamine toimunud õhkkonnas, millest ei saa mitte kuidagi kõrvalseisjana arvata võimalikku hageja poolt kostjale oodatavat tänulikkust muul moel, kui valmisolekus tagastada korter. Seega ka helisalvestiselt kuulda olevad väljendid konfliktses situatsioonis nagu hageja surnud abikaasal, s.o. kostja isal ei oleks olnud mingit tahet ega ajusid, ei võimalda kohtu arvates järeldada tänamatust hageja suhtes seetõttu, et kostja on hageja surnud abikaasa ja oma isa suhtes väljendanud midagi sellist nagu ta seda tegi. Samas kostja väljendus oma isa suhtes ei saa olla kuidagi rohkem väljendada tänamatust hageja surnud abikaasale suunatuna, kui kostja enda isa suhtes. Kohtu ette toodud asjaolud ei luba arvata, et kostja oleks käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult või teinud seda hageja surnud abikaasa suhtes eeltoodud sõnu kasutades nagu hageja abikaasal poleks mingit tahet ega ajusid olnud. Kohus leiab, et eeltoodud väljendid ei ole ka sellised, mida saaks pidada lugupidamatuse avalduseks ja jämedaks tänamatuseks isegi siis, kui tegemist ei oleks olnud surnud abikaasa ja kostja isaga. 05.12.2018 helisalvestiselt kostja sõnad I M poolt öeldule „sinu ema nüüd lamab“, et „keegi pole veel ära surnud“ ei luba samuti kohtu poolt arvata, et tegemist oleks olnud sellise käitumisega, mida saaks kõrvalseisjana pidada jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Salvestiselt kuuldub, et emotsionaalne vestlus ei toimu ainult hageja ja kostja vahel, vaid mitme inimese vahel ning see on saanud alguse kostja soovimatusest tagastada kingitus. Kohus nõustub kostjga, et hageja ja kostja vestluse kontekstist väjarebitud fraasidest ei nähtu ilmtingimata jäme tänamatus hageja suhtes või hageja teiste lähedaste suhtes, pealegi ei ole vaidlust, et pingelises vestluses osalesid veel teisedki inimesed, kes olid kõik üliemotsionaalsed ja häiritud sellest, et kostja ei ole nõus hagejale tagastama kortrit. Iseenesest pooled nagu ei vaidlegi, et kostja sõnad ei pruukinudki olla öeldud hageja kohta, vaid vestluses osalnud LVagale, ja hageja arvates on ka halvustavad väited L Vaga, kui hageja lähedase suhtes tänamatuse väljendus, siis ei luba ka kostja sõnad oma õele L Vagale järeldada jämedat tänamatust ei hageja tütre ja kostja õe suhtes. Pealegi on L Vaga kostja suhtes sama võrra lähedane kui hagejale. Helisalvestisest kuuldub, et vestlus on kokku kutsutud eesmärgiga välja selgitada, kas kostja nõustub kingitust tagastama ja ka sõnavahetus on kohtu arvates tekkinudki seetõttu, et kostja ei ole nõustunud kingitust tagatamast, siis ei ole kohtu arvates vestluses kasutatud sõnu ja hääletooni, mida võib nimetada kajrumiseks, põhjust pidada jämedaks tänamatuseks hageja või tema lähedaste vastu. Samas ei saaks ka mitte igasugust ebakohast väljendusviisi pidada tänamatuseks, ammugi mitte jämdeks tänamatuseks. Kohtu arvates ei saa aga soovimatust tagastada kingitust ja seda siis kasvõi emotsionaalselt pingelises olukorras välja öeldud väljendeid kasutades pidada jämedaks tänamatuseks hageja või tema lähedaste suhtes. Kohtu arvates ei ole veenvalt põhistanud ega tõendatud 07.
2. või 08.12.2018 toimunu, mil hageja väidetel kostja taas kord emotsionaalse arutelu käigus korteri tagastamiseks on voodist püsti tõusvat hagejat voodisse tagasi lükates, põhjustanud väidetavalt hageja pea ära löömise, samas nimetades hagejat ka rumalaks. Kohtul ei ole põhjust ühe poole vande alla antud seletust eelistada teise poole seletusele, mis on teineteisele risti vastukäivad. Mõistliku kõrvalseisjana ei ole võimalik ka ette kujutada, et kostja sooviks oleks olnud tõugata ema nii, et ema ennast ära lööks ning ema nimetamist rumalaks ei pea kohus ka mõistliku kõrvalseisjana jämedaks tänamatuseks. Igal juhul hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Hageje ei ole tõendanud, et 31.12.2018 juhuslikul kohtumisel hageja ja L Vaga ja kostjaga, kus kostja soovis hagejale head uut aastat, millele hageja vastas, et mis uus aasta see on ja palus tagastada kõik, mis oli oleks kostja käitunud L Vaga suhtes solvavalt. Seega ei ole kohtul võimalik anda ka hinnangut kas väidetav solvavat käitumist saaks pidada jämedaks tänamatuseks hageja või tema lähedaste suhtes. Kohtu arvates on kõik poolte vahelise sõnavahetused, mida hageja peab jämedaks tänamatuseks hageja ja tema lähedaste suhtes tingitud eelkõige kostja soovimatuses anda tagasi kinkelepingu ese. Kuna kostjal aga ei ole kohustust tagastada kinkelepingu esest, siis ei saa kohtu arvates kinkelepingu tagastamata jätmisest tekkinud sõnelusi, sh karjumist hageja ja hageja lähedaste ning kostja vahel olla pidada selliseks tänamatuseks, millest järeldada kostja tänamatust hageja ja tema lähedaste vastu. 4 Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole soovinud kostjaga peale seda, kui kostja on keeldunud kinkelepingu eset tagastamast, suhelda (t.l. 44, 69-70-72). Seega ei ole veenev, et kostja poolseks tänamatuseks saaks mingilgi moel pidada kostja poolt hagejaga mitte suhtelmist, olukorras kus hageja on selgelt mõits andnud, et see ei ole hageja sooviks Lähtudes eeltoodust ei ole hageja ei tõendanud, et kostja oleks hageja ja tema lähedaste suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust ja hagejal ei ole õigust kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada. Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 17.10.2018 sõlmitud kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnisturaamatu kande muutmiseks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 53-54, 56, 67-68, 75-87, 94-101), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud on mõistlik kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5