lg 1, § 121 lg 1 järgi SERGEI DŽAVAKJAN isikukood: 37112060043, kodakondsus xxx, emakeel: xxx keel, xxx, elukoht: xxx, xxx, tõkend – vahistamine (viibib Viru Vanglas), varem karistatud, viimati 21.04.2011.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 2, § 334 lg 2 p 1, 2, § 347 lg 1 järgi 3 aastase vangistusega katsejaga 3 aastat süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1, § 201 lg 2 p 4 järgi TANEL MANDELKORN isikukood: 38105270369, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx, elukoht: xxx, töötab xxx, tõkend – vahistamine (viibi Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 266 lg 2 p 3 (
lg 2 p 4), § 121 lg 1 järgi DMITRI SIDORENKO isikukood: 37009250294, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, xxx, elukoht: xxx, ei tööta, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad 1 süüdistuses
lg 1, § 266 lg 2 p 3 (
lg 2 p 4) järgi EDUARD OLEINIK isikukood: 36606052233, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, elukoht: xxx, ei tööta, tõkend – vahistamine (viibib Ida Prefektuuri Jõhvi kambris), varem karisatud, viimati 16.03.2018.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,4 järgi 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega süüdistuses
lg 1 järgi GRIGORI BAGATÕI isikukood: 37803250266, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, xxx, elukoht: xxx, töötab xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem karistatud, viimati 29.03.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi 4 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1 järgi JEVGENI PODOLINSKI isikukood: 37811130229, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, xxx, elukoht: xxx, xxx, tõkend – vahistamine (viibib Tallinna Vanglas), varem karistatud, viimati 17.12.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1, § 136 lg 2, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega (karistus täidetud 01.02.2011.a) süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 3 (
lg 2 p 1, 4), § 420 lg 1 järgi VITALI KAER isikukood: 38510094719, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx, elukoht: xxx, ei tööta, tõkend – vahistamine (viibib Tallinna Vanglas), varem karistatud, viimati 06.11.2014.a Pärnu Maakohtu pooolt
lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 3 (
lg 2 p 1,4) järgi; Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Sissejuhatavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuliku uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle kannatanud, tunnistajad ja kolmandad isikud. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-122-10, 26.05.2010.a.). Samuti ei pea kohus vajalikuks, arvestades kriminaalasjas mahtu, eraldi loetleda kohtuistungil prokuröri ja kaitsjate poolt esitatud kirjalikke tõendeid. Kuivõrd kohus peab eelkõige kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, siis käsiteleb kohus kohtuotsuses üksnes tõendeid, mida kohus peab asjakohaseks ja lubatavaks, ega anna iga tõendi kohta eraldi hinnangut, arvestades kriminaalasjas esitatud tõendite mahtu. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kohus kontrollis kriminaalasjas olevaid jälitustoimikuid, milles eeluurimiskohtunikud on andnud loa jälitustoimingute teostamiseks, eeluurimiskohtunike poolt väljastatud jälitustoiminguload erinevate jälitustoimingute 2 teostamiseks on välja antud seaduslikult ja põhjendatult ja jälitustoimingud on teostatud seaduslikult jälitustoimingu loas sätestatud tingimustel ja ajavahemikel. Eelnevat arvestades kohus analüüsib tõendeid kuriteo koosseisude järgi, mõistab karistuse, otsustab konfiskeerimise ja tsiviilhagide küsimuse, võtab seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas. Haron Dikajevi süüdistus
lg 1 järgi Haron Dikajevit süüdistatakse selles, et tema lõi 30.05.2015.a-l päevasel ajal OÜ X territooriumil xxx enda alluvuses töötavale F. N.ile puidust harjavarrega vähemalt kahel korral vastu vasakut õlavart, millise tegevuse tagajärjel tekitas Haron Dikajev F. N.ile füüsilist valu. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 30.05.2015.a päevasel ajal OÜ X territooriumil xxx. Seda kinnitavad kannatanu F. N.i ja süüdistatava Haron Dikajevi ütlused. Antud episoodi osas vaidlust ei ole, kuivõrd süüdistatav Haron Dikajev tunnistas, et ta viibis antud kuupäeval päevasel ajal OÜ X territooriumil xxx ja torkas luua varrega F. N.ile vastu õlga. Haron Dikajevi ütluste kohaselt tuli ta puhkebaasi X raha järgi, F. N. ütles, et raha ei ole. F. N. oli ebaadekvaatne, seisis küürus ja hoidis käsi pükste taskus, ta palus F. N.il käed taskust välja võtta, sel hetkel kui ta käsi taskust välja võttis, kukkus maha süstal ja fooliumitükk. Ta küsis F. N.i käest mis asi see on, F. N. vastas, et narkootikum. Teda vihastas asjaolu, et F. N. tarvitab puhkebaasi territooriumil narkootikume, võttis luua ja torkas F. N.i luuaga vastu õlga ja käskis tööle minna. Kannatanu N.i ütluste kohaselt jäi ta 2013.a kevadel elukohata. A. D. kutsus teda Xi elama ja töötama. Haron Dikajeviga sõlmis ta suulise töölepingu ja talle maksti miinimumpalka. 2014.a sügisel varastati puhkebaasist paat, ta kartis sellest H. Dikajevile rääkida. 30.05.2015.a sai H. Dikajev paadi kadumisest teada, H. Dikajev tuli tema juurde ja küsis kus on paat, ta vastas, et varastati ära. Samal ajal kukkus tal välja taskust süstal, mille peale Haron Dikajev lõi teda kaks korda harjavarrega õla piirkonda, millest tekkisid sinikad ja ta tundis valu. Peale seda ta jooksis metsa ja lõikas endal veenid läbi, kaotas teadvuse, kui ta teadvusele tüli, helistas M. B.ile, et M. B. talle järgi tuleks. M. B. tuli talle järgi, koos käisid haiglas, kus tal raviti randmehaavu, harjalöökidest ta arstile ei rääkinud, kuivõrd need tundusid vähe olulistena võrreldes randmehaavadega. Kannatanu F. N.i ütlused riimuvad ka tunnistaja M. B.i ütlustega, et kevadel 2015.a helistas talle F. N. ja palus tal endale Xi järele sõita. Ta leidis F. N.i umbes poole kilomeetri kauguselt puhkekeskusest verise ja määrdununa. F. N. ütles talle, et tal on eluisu otsas ning ta oli endal käed läbi lõiganud. Ta viis F. N.i enda juurde koju ja seejärel arsti juurde. F. N. töötas tol ajal Xis administraatorina ning tema ülemus oli Dikajev, kes oli mingi suur inimene kriminaalses maailmas. Kannatanu F. N.i ja tunnistaja M. B.i ütluste haakuvad ka väljatrükiga patsient F. N.i EMO kaardist ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost nr 335855673 (24 kd, lk 86-88), millest nähtuvalt pöördus F. N. 01.06.2015.a kella 17:45 ajal lahtise randme- ja käehaavaga erakorralise meditsiini osakonda, kus tal seoti haavad ja kirjutati välja tabletid. Antud episoodis on vaidlus harjavarrega kasutatud jõu intensiivsuses. H. Dikajev andis kohtuistungil ütlusi, et ta torkas luua varrega F. N.ile vastu õlga, kuna teda vihastas asjaolu, et F. N. tarvitab puhkebaasi territooriumil narkootikume. Vastupidiselt süüdistatavale on F. N. 3 selgitanud, et süüdistatav lõi teda kahel korral vastu õlapiirkonda, mille tagajärjel ta tundis valu. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu F. N. ütluste õigsuses, sest kannatanu on andnud muus osas teiste, nii isikulise- kui ka kirjaliku tõendiga, riimuvaid ütlusi. Kohtule on samuti eluliselt usutav, et erakorralise meditsiini osakonnas randmehaavu sidumas käies ei rääkinud ta arstile saadud harjalöökidest, kuna need tundusid väheolulised. Samuti märgib, et nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste põhjal oli süüdistataval olemas motiiv kannatanule valu tekitamiseks, kuna teda ärritas nii kannatanu narkootikumide tarvitamine temale kuuluval territooriumil kui ka asjaolu, et rahale järgi tulles teatas kannatanu, et raha ei ole.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav H. Dikajev teda kahel korral harjavarrega lõi tundis ta valu ja käele tekkisid ka sinikad. Arvestades asjaolu, et H. Dikajev lõi kahel korral F. N.ile harjavarrega õla piirkonda, puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises kui ka sinikate tekkimises käele, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on leidnud tõendamist, et H. Dikajev kasutas 30.05.2015.a kannatanu vastu füüsilist vägivalda ning on ilmselge, et kannatanu tundis sellise vägivA. järel valu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H. Dikajevi süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud täies mahus ning
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Haron Dikajev poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Haron Dikajev tuleb süüdi mõista
Tanel Mandelkorni süüdistus
lg 1 järgi Tanel Mandelkorni süüdistatakse selles, et tema 05.01.2015.a-l kella 10.30 ajal xxx asuvas autopesulas tungis kaasale pesula omanikule A. G.ile. Kallaletungi käigus haaras Tanel Mandelkorn kinni karkude toel liikuva A. G.i rinnust, surus teda vastu seina ning lõi rusikaga rindkeresse südame piirkonda. Kallaletungi tagajärjel põhjustas Tanel Mandelkorn A. G.ile füüsilist valu ning tekitas rindkere põrutuse. 4 Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 05.01.2015.a kella 10.30 ajal xxx asuvas autopesulas. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii süüdistatava Tanel Mandelkorn, kannatanu A. G.i ja tunnistaja T. L. ütlustega. Antud episoodis on vaidlus selle üle, kas süüdistatav lõi kannatanut, mille tagajärjel tundis A. G. füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse. Kohtuistungil Tanel Mandelkorn antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud, eitas löömist ja esitas omapoolse versiooni toimunust. Tanel Mandelkorn küll möönis, et käis süüdistuses kirjeldatud päeval nimetatud autopesulas ja nägi seal karkudega inimest (s.o A. G.i), ent küsis talt üksnes miks auto on pesemata, mille peale too vastas, et ei tea, ning sellega kogu nendevaheline suhtlus piirdus. 19.10.2017.a toimunud kohtuistungil kohus avaldas kohus KrMS § 2891 lg 1 p 2 alusel kannatanu A. G.i kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt tuli 05.01.2015.a kella 10.30 paiku sõiduautoga Nissan Tallinnas xxx asuvasse pesulasse Taneli-nimeline meesterahvas ja küsis temalt „kus on Helvik?“. Ta vastas, et hetkel ei ole. Seepeale soovis meesterahvas teada, kes tema on, ta vastas, et on omanik. Jutuajamine toimus pesula eesruumis, mees tegi ettepaneku minna pesulasse, kuna soovis temaga rääkida. Pesulas mees küsis: „Mida need mendid seal eile tiirutasid“ ja küsis uuesti kus Helvik on. Ta vastas, et tuleb peale lõunat, mille peale Taneli-nimeline mees sai pahaseks, küsides temalt, kuidas ta ennem ei teadnud, kus Helvik on ja nüüd teab. Tema küsis, kas ta peab aru andma, mille peale meesterahvas vastas, et talle ei meeldi tema hääletoon, kuna ta rääkivat meesterahvaga nagu alamkuningaga. Tema ütles meesterahvale, et talle ei meeldi meesterahva nägu ja küsis, mis nüüd siis saama peaks, mille peale ütles meesterahvas, et kannatanul saab ka teine jalg varsti kipsis olema (sel hetkel oli kannatanu üks jalg juba sporditrauma tõttu kipsis). Nad helistasid tema telefonilt Helvikule, mingil hetkel haaras meesterahvas tal rinnust kinni, surus vastu seina ja lõi ühel või kahel korral rusikaga rindkeresse südame piirkonda, mille tulemusena oli ta esmalt saadud löögist šokis, ent hakkas seejärel valu tundma. Sündmust nägi pealt pesulas töötav T. L.. Ta lahkus pesulast ja pöördus seejärel traumapunkti, kuina ta kartis, et tal võib roie katki olla, sest keerata ja hingata oli valus (24 kd tl 159-164). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu A. G. talle esitatud fotodelt ära Taneli-nimelise meesterahvana ära Tanel Mandelkorni, kui isiku, kes teda pesulas ründas ja kelle kohta ta 08.01.2015.a. ülekuulamisel ütlusi andis (24 kd, tl 165-167). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja T. L. ütlused, mille kohaselt töötas ta Tallinn, xxx asuvas pesulas 2015.a jaanuari alguses. Ta pesi autosid, kui ruumi sisenesid A. ja üks meesterahvas, nende vahel tekkis rüselus. Ta oli sündmuse hetkel teisel pool autot, mistõttu ta ei näinud toimuvat väga selgelt, ent tema mäletamist mööda A. G., kes toona liikus karkudega, kukkus rüseluse tulemusena ja teine meesterahvas lahkus. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja T. L. talle esitatud fotodelt ära Tanel Mandelkorni, kui isiku, kellega A.l oli pesula konflikt ja kelle kohta ta ülekuulamisel ütlusi andis (29 kd, tl 231-234). A. G.i tervisekahjustused, mis olid saadud 05.01.2015.a kella 10.30 ajal Tallinnas xxx asuvas autopesulas, on tõendatud SA Põhja-Eesti regionaalhaigla EMO patsient A. G.i patsiendikaardiga nr xxx, millest nähtuvalt pöördus A. G. 05.01.2015.a kella 14:09 ajal EMOsse, kus tal tuvastati tömptrauma tulemusena rinnakontutsioon ja anti valuvaigisteid, A. G. avaldas anamneesi võtmise käigus, et ta oli samal päeval saanud löögi rusikaga rindkere piirkonda tundmatu isiku poolt ja kaebas valulikkust vasakul rindkeres (24 kd, tl 168-169) ning teatisega õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest SA 5 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, millest nähtub, et kannatanu A. G.il diagnoositi rindkere põrutus, mis oli tekkinud peksmisest tundmatu isiku poolt (24 kd, tl 149). Tõendeid kogumis hinnates on kannatanu A. G. ja tunnistaja T. L. ütlustega ning eelnevalt loetletud kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Tanel Mandelkorn haaras kannatanul rinnust, surus ta vastu seina ja lõi rusikaga rindkeresse südame piirkonda põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tekitades rindkere põrutuse. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu A. G.i ja tunnistaja T. L. ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel rüseluse toimumise osas ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kohus peab tunnistaja T. L. poolt antud ütlusi õigeteks ja seda, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, T. Mandelkorni süüstavaid valeütlusi.
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati kannatanul A. G.il tömptrauma tulemusena rinnakontutsioon, mis on põhjustatud seoses ründega. On ilmselge, et rusikaga rindkeresse löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja patsiendikaardis kirjeldatud tervisekahjustused. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tanel Mandelkorni poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Tanel Mandelkorn tuleb süüdi mõista
Jevgeni Podolinski süüdistus
lg 1 järgi Jevgeni Podolinskit süüdistatakse tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, omamata relvaluba, omandas eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 06.04.2015.a ebaseaduslikult tulirelva helisummuti, mida ta hoidis enda elukohas xxx korteris kuni 06.04.2015.a-ni, mil nimetatud korteris teostati läbiotsimine ja osundatud tulirelva helisummuti politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti.
kohaselt on karistatav tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseaduslik käitlemine. Helisummuti all mõeldakse seadist, mis on ettenähtud tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks. Tulirelva helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva 6 heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsiliseisiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt käitlemise all mõeldakse eelkõige nende valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist ja kandmist. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Jevgeni Podolinski antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et helisummuti näol on tegemist laste mänguasjaga, mille ta ostis mingi inimese käest, kuna tal on väike laps, kes armastab sõda mängida. Helisummuti koos püstoli maketiga viskas ta kilekotist lahti tegemata köögis olevasse riiulisse. Kohus leiab, et J. Podolinski sellised ütlused ei ole usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Seejuures on kohtu hinnangul J. Podolinski sellised ütlused täiesti ebaloogilised ja vastuolus, kuna süüdistatava väidete kohaselt ostis ta helisummuti „mingi inimese“ käest lapsele sõja mängimiseks, kuid vastupidiselt lapsele ostetud mänguasja andmisele, viskas ta „mänguasja“ kilekotti lahti tegemata köögis olevasse riiulisse, mis Jevgeni Podolinski elukohas teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollist nähtuvalt asub lapsele pigem kättesaamatus kohas. Ka nõustub kohus prokuröri hinnanguga, et ei ole eluliselt usutav, et süüdistatava laps hoiaks oma mänguasju, sh tulirelva helisummutit, köögis külmkapi kohal riiulil kilekotis koos laskekõlbuliku signaalpüstoli ja selle tarbeks vajaliku laskemoonaga. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 06.04.2015.a teostati läbiotsmine Jevgeni Podolinski elukohas xxx, mille läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära külmkapi kohal asuvast riiulist kilekoti seest leitud musta värvi korpusega relva taoline ese, mille käepidemel kirje BBM ja kelgul GAP 8 mm, 8 padrunit kirjega UMA 8 mm K, hallist metallist detail ja kaks tumedat värvi metallist detaili, pruuni/punakat värvi ümbrise sees asuv summuti (10 kd, tl 4951). Asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi helisummutid nähtub, et tegemist on punakat värvi pehmest materjalist, rohelise niidiga õmmeldud torujas ümbrises oleva silindrikujulise musta värvi metallist korpusega esemega pikkusega 212 mm ja läbimõõduga 39 mm. Eseme esiosa keskel on 7,4 mm läbimõõduga ava ning kahel pool ava on kaks 3 mm läbimõõduga süvendit, mis on ava keskosast 14 mm kaugusel. Eseme tagaosa keskel on sisemise keermega ava läbimõõduga 10 mm (12 kd, tl 30). DNA ekspertiisiaktis nr 15EGE0469 antud ekspertarvamusega on tõendatud, et Jevgeni Podolinski oli kokkupuutumuses tema elukohast leitud esemetega (13 kd, tl 1-10). Seda, et Jevgeni Podolinski hoidis enda valduses kasutuskõlblikku helisummutit tõendab tulirelvaekspertiisakt nr 15E-TB0050 mille kohaselt ekspertiisiks esitatud helisummuti on kasutuskõlblik, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka ja sobib kasutamiseks kuni 6 mm kaliibriliste pneumo- ja tulirelvadega tulistamisel (13 kd, tl 11-14). Vastusest päringutele nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet ega Kaitseliit ei ole Jevgeni Podolinski nimele relvaseaduse alusel väljastanud ühtegi luba. Samuti ei ole tema nimele kunagi olnud registreeritud tulirelvi ja tulirelva olulisi osi (13 kd, tl 15-18). Seega on tõendamist leidnud, et J. Podolinski käitles tulirelva helisummutit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud
7 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Podolinski pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetusega, kuna ta omandas helisummuti, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Jevgeni Podolinski poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Podolinski tuleb süüdi mõista
Sergei Džavakjani ja Tanel Mandelkorni süüdistus
lg 2 p 4 järgi ning Tanel Mandelkorni süüdistus
lg 1 järgi Tanel Mandelkorni ja Sergei Džavakjani süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult koos A.-A. S.iga pöörasid grupis Sergei Džavakjani valduses oleva võõra vA.sasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, s.o panid toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et 09.01.2013.a-l koostas Tanel Mandelkorn Sergei Džavakjani abikA. J. R. nimel volikirja ja S. P.i nimel müügilepingu, millel Tanel Mandelkorn võltsis S. P.i allkirja ning täitis taotluse Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, mille alusel lasi Sergei Džavakjan 10.01.2013.a-l A.-A. S.il vormistada Maanteeameti liiklusregistribüroos sõiduauto BMW 525i (VIN-kood: xxx, reg.nr xxx) omanikuvahetuse. Seejärel esitas A.-A. S. kõnealused dokumendid Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale omanikuvahetuse registrikande teostamiseks, tasus ühtlasi toimingu riigilõivu ning võttis vastu sõiduki registreerimistunnistuse XXX. A.-A. S.i esitatud dokumentide alusel kanti riiklikusse registrisse sõiduki BMW 525i omanikuna Sergei Džavakjani abikA. J. R., kelle valduses nimetatud sõiduk alates 2011.a augustikuust oli, kuigi tegelikkuses kuulus sõiduk osaühingule Restoran X, pöörates sel viisil võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. Samuti süüdistatakse Tanel Mandelkorni dokumendi võltsimises, mille alusel on võimalik omandada õigusi, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Tanel Mandelkorn võltsis 09.01.2013.a-l sõiduauto BMW 525i (VIN-kood: xxx, reg.nr xxx) müügilepingul sõiduki müüja S. P.i allkirja. 10.01.2013.a-l kanti Tanel Mandelkorni poolt võltsitud allkirjaga müügilepingu alusel Maanteeameti riiklikusse registrisse sõiduki BMW 525i omanikuna Sergei Džavakjani abikA. J. R.. Kohtuistungil ülekuulatud Sergei Džavakjan end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et sõiduauto BMW 525i soetas ta enda tuttava käest, ta maksis tuttavale pool sõiduki maksumusest, teise poole summast laenas ta S. P.i käest. S. P.iga oli kokkulepe, et kui ta maksab sõiduki hinna, vormistatakse sõiduk tema või tema naise nimele. Umbes poolteist aastat oli sõiduk registreeritud S. P.i firma nimele. Kui ta S. P.ile maksis sõiduki hinna, palus ta S. P.i tulla endaga autoregistrisse, et ametlikult vormistada sõiduk ümber. Kuna S. P.i oli väga raske kätte saada kaines olekus, pidi ta selle auto ise ümber vormistama, S. P. oli sellega kursis, kuna ta teavitas S. P.i pärast ümbervormistamist. Kohtuistungil ülekuulatud Tanel Mandelkorn end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et sõiduauto BMW 525i ostis tema sõber S. Džavakjan. Osa raha oli S. Džavakjanil sõiduki ostmiseks olemas, osa laenas ta S. P.i käest. Sõiduk registreeriti kas S. P.i või tema firma nimele tagatisena. Siis kui S. Džavakjan maksis ära S. P.ile laenatud summa, siis tehti ostu-müügileping ja sõiduauto registreeriti S. Džavakjani naise nimele. Kuna S. P. oli tihti alkoholijoobes või narkojoobes, siis S. P. palus, et tema täidaks ARK-ist väljastatud ostumüügilepingu blanketi. S. P. istus tema kõrval ja dikteeris mida kirjutada, tema täitiski ostu8 müügilepingu omakäeliselt, allkirjastas lepingu 99- või 100-protsenti S. P. ise. Kui ostumüügileping vormistati, siis J. R.t seal juures ei olnud, tema kirjutas ostu-müügilepingu J. R. andmed, arvab, et allkirja J. R. nimelt kirjutas J. R.. Süüdistatav S.P. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel S. P.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt kui ta Sergei Džavakjaniga tutvus, siis tema kaudu leitud müüjalt ja tema initsiatiivil ostis ta oma firmale X OÜ musta värvi sõiduauto BMW 525. Sergei Džavakjan rääkis juba enne ostu, et tahab seda autot oma naisele ja lubas talle selle auto eest maksta siis, kui raha saab. Tema maksis müüjale selle auto eest 12 000 eurot pangaülekandega. Talle ei ole tänase päevani selle auto eest mitte midagi makstud. Ta käis Sergei Džavakjani naisega sellest autost umbes 2015.a märtsis rääkimas ja S. Džavakjani naine vastas talle, et see auto on juba ammu tema nimele vormistatud ja tema ei tea nende kokkuleppest Sergei Džavakjaniga mitte midagi, et rääkigu ta Sergeiga. Kuivõrd tal ei olnud sel ajal enam Sergei Džavakjani telefoninumbrit, siis ei ole tal õnnestunud sellest temaga rääkida. Tema firma raamatupidaja rääkis talle, et see auto on jätkuvalt firma nimel. Tema ei oska öelda, kuidas auto ümber vormistati (6 kd, tl 70-101). Kolmas isik J. R. keeldus 06.09.2017.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Sergei Džavakjan on tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel J. R. kohtueelsel menetlusel antud ütlused. J. R. ütluste kohaselt sõiduauto BMW ostmise aega ta ei mäleta, kuid teab, et auto osteti ajal, mil Eestis oli käibel euro. Auto ostmise juures tema ei viibinud, auto ostmisega tegeles tema abikA. Sergei Džavakjan. Teab, et sõiduauto maksis 23 000 eurot, tema andis auto ostmiseks eelmise sõiduki müügist saadud raha 5 000 eurot, ülejäänud summa laenas tema abikA. S. Džavakjan Restoran X omanikult Sergeilt. Tema sõitis selle autoga 2 aastat, siis ühel päeval tuli tema juurde A., kes andis talle allkirjastamiseks volikirja, mis oli valmis trükid ja ütles, et vormistab selle auto ARK-is tema nimele, kuna tema abikA. oli auto eest ka ülejäänud summa ära maksnud. Kust tema abikA. 17 000 eurot võttis, ei oska ta öelda. ARK-is tema ei käinud, vaid allkirjastas volikirja, et A. saaks ARK-is toiminguid teha, mõni tund hiljem tõi A. talle auto tehnilise passi, kus tema oli märgitud auto omanikuks. Ülekuulamise käigus esitati J. R.le tutvumiseks 09.01.2013.a müügileping ja 09.01.2013.a volikiri, mille kohta J. R. andis ütlusi, et müügilepingut näeb ta esimest korda, ta ei mäleta, et ta oleks seda dokumenti allkirjastanud, samuti ei ole ta allkirjastanud volikirja, volikirjal on tema isikukoodi viimane number valesti kirjutatud, kuna ta oleks allkirjastades seda kohe näinud, et isikood on vale. Tema mäletamist mööda allkirjastas ta A.-A. S.i poolt toodud trükitud volikirja, mitte käsitsi koostatud (21 kd, tl 44-47). Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik KrMS § 291 lg 3 p-dest 1-3 tulenevad nõuded, mil kohus erandina võib vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kuna kohtul puudub alus kahelda selle isikulise tõendiallika usaldusväärsuses. Tegemist on süüdistatava S. Dzavakjani elukaaslasega, kelle puhul pole selgunud kohtulikul uurimisel mingit põhjust, miks ta oleks pidanud andma tegelikkusele mittevastavaid ütluseid ning tema ütlused on ka kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega (p 1). Lisaks märgib kohus, et kohtueelses menetluses on J. R.le selgitatud enne ütluste andmist, et temal kui S. Džavakjani elukaaslasel on õigus ütluste andmisest keelduda, kuid vaatamata sellele otsustas J. R. ütlusi anda. Samuti leiab kohus, et J. R. ütlused on olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks, kuna neist nähtub, S. Dzavakjani ja A-A. S.i roll ja teopanus ning samuti tõendavad nad seda, et tegemist oli grupis toime pandud kuriteoga (p 2 ). Kohus leiab, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oli ka küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid (p 3). 9 Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et on vaadeldud Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroost saadud originaaldokumendid (09.01.2013.a müügileping, 09.01.2013.a volikiri ja 09.01.13/10.01.2013 taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele /arhiivitunnusega A1049453/), millest nähtub, et Maanteeameti Liiklusregistrile esitati 10.01.2013.a paberilehel trükiblankett „Taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele“, mis on täidetud sinise pastatindiga ja enamasti trükitähtedega ning mis arhiveeriti 10.01.2013.a-l Maanteeameti Liiklusbüroos arhiivitunnuse A1049453 all. Taotlusest nähtuvalt taotleb J. R., keda esindab taotlemisel A.-A. S., sõiduauto BMW 5251 (reg.nr xxx) omaniku vahetuse kande tegemist. Taotlusest nähtuvalt on see koostatud 09.01.2013.a, kuid esitatud Maanteeametile järgmisel päeval, s.o 10.01.2013.a-l. Taotlusele on lisatud J. R. poolt omakäeliselt koostatud volikiri 09.01.2013.a kuupäevaga, millega J. R. volitas A.-A. S.i registreerima enda autot BMW 525i (reg.nr xxx) autoregistrikeskuses tema nimele. Lisaks viidatud volikirjale oli taotlusele lisatud sama kuupäevaga müügileping müüja OÜ X (esindaja S. P.) ja ostja J. R. vahel, millega OÜ X müüs J. R.le sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) (13 kd, tl 39-41). Krediidipanga sissemakseorderist nr 7C366 (13 kd tl 45) nähtub, et A.-A. S. tasus 10.01.2013.a sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) omaniku vahetusega seotud riigilõivu summas 59,42 eurot. Seda, et A.-A. S.i poolt 10.01.2013.a Maanteeameti Liiklusregistrile sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) omaniku vahetuse taotlusele lisatud müügilepingul müüja nimi ja allkiri on võltsitud tõendab käekirjaekspertiisi aktis nr 15E-DK0088 (13 kd, tl 22-27) antud eksperdiarvamus, et ekspertiisiks esitatud 09.01.2013.a müügilepingul tõenäoliselt ei ole müüja nimi S. P. ja allkiri S. P.i nimelt kirjutatud S. P.i poolt. Käekirjaekspertiisiaktis nr 15E-DK0103 (33 kd tl 30-38) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on 09.01.2013.a müügilepingul ja volikirjal J. R. allkirjad kirjutatud J. R. poolt, kuid volikirjal ja müügilepingul olev S. P.i nimi on seevastu väga tõenäoliselt (s.o arvamuste skaalal aste 2) kirjutatud ja dokumendid koostatud Tanel Mandelkorni poolt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud süüdistatavate S. Džavakjani ja T. Mandelkorni, J. R. ja S. P.i ütlustega, et S. P., S. Džavakjani initsiatiivil, ostis sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx), mis vormistati S.P.i ettevõtte OÜ X nimele ning jäi seejärel Sergei Džavakjani ja tema abikA. J. R. kasutusse. Seega on vaieldamatult tuvastamist leidnud
Džavakjani valduses oli OÜ-le X kuuluv vara, so sõiduauto. Samuti on tuvastamist leidnud, et A.-A. S. esitas 10.01.2013.a Maanteeameti liiklusregistrile 09.01.2013.a koostatud taotluse, volikirja ja müügilepingu ning tasus omaniku vahetusega seotud riigilõivu, mille tulemusena registreeriti sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) Sergei Džavakjani abikA. J. R. nimele. Seega pöörati nimetatud vara kolmanda isiku, so J. R. kasuks. Vaidlus seisneb selles kas sõiduauto omanikuvahetus toimus OÜ X seadusliku esindaja S.P.i tahte vastaselt. Sergei Džavakjani ütluste kohaselt tasus ta S. P.ile sõiduauto täieliku müügisumma ära ning S. P. oli nõus sõiduki ümbervormistamisega. Kuna S. P.i oli väga raske kätte saada kaines olekus, pidi ta selle auto ise ümber vormistama, S. P. oli sellega kursis, kuna ta teavitas S. P.i pärast ümbervormistamist. Kaudselt kinnitab S. Džavakjani ütlusi ka J. R., kelle ütluste kohasel ühel päeval tuli tema juurde A., kes andis talle allkirjastamiseks volikirja, mis oli valmis trükitud ja ütles, et vormistab selle auto ARK-is tema nimele, kuna tema abikA. oli auto eest ka ülejäänud summa ära maksnud, kust tema abikA. 17 000 eurot võttis öelda ta ei oska. 10 Tanel Mandelkorni ütluste kohaselt kui S. Džavakjan maksis ära S. P.ile laenatud summa, siis tehti ostu-müügileping ja sõiduauto registreeriti S. Džavakjani naise nimele. S. P. oli müügilepingu koostamise juures ning allkirjastas selle 99-100% tõenäosusega. S.P.i ütluste kohaselt talle ei ole tänase päevani selle auto eest mitte midagi makstud. Ta käis Sergei Džavakjani naisega sellest autost umbes 2015.a märtsis rääkimas ja S. Džavakjani naine vastas talle, et see auto on juba ammu tema nimele vormistatud ja tema ei tea nende kokkuleppest Sergei Džavakjaniga mitte midagi, et rääkigu ta Sergeiga. Kuivõrd tal ei olnud sel ajal enam Sergei Džavakjani telefoninumbrit, siis ei ole tal õnnestunud sellest temaga rääkida. Tema firma raamatupidaja rääkis talle, et see auto on jätkuvalt firma nimel. Tema ei oska öelda, kuidas auto ümber vormistati, seega sai S. P. sõiduki omanikuvahetusest teada alles rohkem kui kaks aastat pärast selle toimumist, st ta ei ole andnud nõusolekut sõiduki omaniku muutmiseks ega ka müümiseks J. R.le. Kohtu hinnangul on süüdistatavate S. Džavakjani ja T. Mandelkorni ütlused vastuolus. T. Mandelkorni ütluste kohaselt oli S. P. müügilepingu koostamis juures ja allkirjastas selle. S. Džavakjani ütluste kohaselt oli S. P. tol päeval alkoholijoobes ega saanud müügilepingut teha, mistõttu pidi Sergei Džavakjan ise selle ära tegema. Samuti ei haaku süüdistatavate S. Džavakjani ja T. Mandelkorni ütlused S.P.i enese ütlustega, kelle sõnul sai ta müügilepingust teada alles kaks aastat hiljem, ega ka kohtus uuritud käekirjaekspertiisides kajastatud eksperdiarvamusega, mille kohaselt on müügileping koostatud ja allkirjastatud Tanel Mandelkorni poolt. Kohtu hinnangul on T. Mandelkorni ja S. Džavakjani ütlused selles osas ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Seejuures on süüdistatavate sellised ütlused ebaloogilised ning vastuolus ka omavahel. Arvestades eelnevat leiab kohus, et T. Mandelkorni ja S. Dzavakjani ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Kohus märgib ka, et S. P.i antud ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, kuna need haakuvad teiste kohtus uuritud tõenditega. Seega leiab kohus, et on tõendamist leidnud S. P.i ütlustega ja kohus uuritud ja S. P.i ütlustega riimuvate kirjalike tõenditega, sh 09.01.2013.a koostatud taotluse, volikirja, müügilepingu, Krediidipanga sissemakseorderi ja ekspertiisiaktidega, et Tanel Mandelkorn, Sergei Džavakjan ja A.-A. S. omastasid 09.01.2013.a-l ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Džavakjani ja tema abikA. J. R. kasutuses oleva, kuid S. P.i ettevõttele OÜ X kuuluva sõiduauto BMW (reg.nr xxx) vormistades selle Tanel Mandelkorni poolt võltsitud, sh S.P.i allkirja võltsides, müügilepingut kasutades 10.01.2013.a-l Maanteeameti liiklusregistribüroos Sergei Džavakjani abikaasa J. R. nimele. Eeltooduga on täidetud
Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab järeldada, et süütegu pandi toimeühiselt, kuigi süüdistatavate teopanus oli erinev, tegutsesid nad ühiselt. Sergei Džavakjani roll teotoimepanemisel oli nö koordineeriv, Tanel Mandelkorni roll oli koostada ümbervormistamise taotlusele lisamiseks vajalik kirjalik müügileping ja võltsida sellel Sergei P.i allkiri ning A.-A. S.i roll oli seejärel võltsitud müügilepingu alusel esitada Maanteeametile taotlus sõiduki ümberregistreerimiseks ja tasuda vajalik riigilõiv toimingu kinnitamiseks. Kõigi ühine eesmärk oli sõiduauto OÜ X kuuluva sõiduauto vormistamine S. Džavakjani abikaasa J. R. nimele. Seega järeldub, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab
11 Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatavad pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sergei Džavakjan ja Tanel Mandelkorn omastasid sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) ning Tanel Mandelkorn koostas omastamise läbiviimiseks vajaliku müügilepingu ja võltsis sellele müüja esindaja S. P.i allkirja. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, kuna süüdistatavad teadsid ja seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Kohus ei pea vajalikuks korrata argumente, mis puudutavad T. Mandelkornile
Ammendavalt on tõendatud, et 09.01.2013.a dateeringuga sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) müügileping on võltsitud ning tegelikkuses pole S. P. müügilepingut allkirjastanud, mille alusel oleks sõiduauto BMW J. R. omandisse läinud. Müügilepingu näol on tegemist
teokoosseisu objektiivses küljes silmas peetud dokumendiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Müügilepingu võltsimine õigustas OÜ X kuuluva sõiduki omastamist. Subjektiivsest küljest pani T. Mandelkorn teo toime kavatsetult, kuna süüdistatav oli teadlik, et müügilepingu sisu oli ebaõige, mistõttu sai ta aru, et selliselt võltsib ta müügilepingut, millega võib omandada õigusi. Seega ta teadis ja seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tanel Mandelkorni ja Sergei Džavakjani poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Tanel Mandelkorn tuleb süüdi mõista
lg 2 p 4 ja § 344 lg 1 järgi ja Sergei Džavakjan tuleb süüdi mõista
Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenko süüdistus
lg 2 p 3 (kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt
lg 2 p 1 ja 4) järgi Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenkot süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides koos I. S.ga omavolilises sissetungis, so
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt
lg 2 p 1 ja 4 järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Tanel Mandelkorn koos Dmitri Sidorenko ja I. S.ga tungisid 01.11.2013.a-l kella 13.00 paiku Raplamaal Märjamaa alevis xxx valdaja tahte vastaselt ja hoone hõivamise eesmärgil sisse V. Z. valduses olevasse elu- ja ärihoonena kasutatavasse hoonesse. Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko sisenesid hoonesse akna lõhkumise teel, murdsid seestpoolt lahti hoone V.sukse ning I. S. sisenes hoonesse Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenko poolt lahti murtud V.sukse kaudu. Hoone valdaja V. Z. poolt korduvalt esitatud lahkumise nõuded jätsid Tanel Mandelkorn, I. S. ja Dmitri Sidorenko täitmata ning hoone valdaja tahte vastaselt hoones olevate ruumide uksi avades, ruumide seisukorda fikseerides ning signalisatsiooni paigaldamiseks ettevalmistusi tehes viibisid hoones ebaseaduslikult kuni V. Z. poolt kohale kutsutud politseiametnikud neid lahkuma sundisid. Hoonesse sissemurdmisega tekitati hoone valdajale V. Z.le varaline kahju kokku 150 euro suuruses summas.
lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.
puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule 12 karistatakse
lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ning kui see on toime pandud maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil.
tähenduses on isikule võõras hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, mis ei ole tema otseses valduses. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Süüdistatav Dmitri Sidorenko end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja keeldus 31.08.2018.a-l toimunud kohtuistungil ütluste andmisest. Süüdistatav Tanel Mandelkorn end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 27.06.2018.a-l toimunud kohtuistungil ütlusi, et tema tuttav I. S. tutvustas talle oma sõbrannat S. S.t, kellel on Märjamaal tootmishoone, mis on vaja turvakaamerate A. panna. Enne Märjamaale minekut ta kohtus S. S.ga, S. S. rääkis talle, et ta soovib Märjamaal asuvat tootmishoonet müüa. Müügiga pidi hiljem tegelema I.. Ta ütles S.le ja I.le, et eelnevalt peab tal olema Märjamaale minekuks mingi seaduslik alus, mille peale S. S. tegi talle notariaalse volituse. Mõne päeva pärast nad läksid koos I. S. ja turvafirma esindajaga Märjamaale ning nägid seal räämas tootmishoonet, millel olid aknad ja uksed lõhutud, kuid ühes hoone osas tundus talle olevat „väike elu“, kuna hoonel oli üks tiib, mille akendest oli näha, et kardinad on ees. Kuivõrd S. S.l kinnistu ega hoonete võtmeid ei olnud, siis käskis ta temal vajadusel uued lukud panna. Mingil hetkel ilmus välja V. Z., kes nõudis nende lahkumist ja kutsus politsei välja. Politsei juuresolekul näitas V. Z. neile mingeid dokumente ning nemad näitasid oma volikirja. Politsei andis talle ja I. S.le korralduse sealt lahkuda, ent nad keeldusid vabatahtlikult minemast. Seejärel otsustas politsei, et V. Z. peab siiski hoone võtmed üle andma, V. Z. andis neile üle hoone võtmed, misjärel nad lahkusid. Mõne aja pärast läks ta koos S. S.ga uuesti kinnistule ja proovisid V. Z. antud võtit, ent see ei keeranud ning V. Z. ilmus välja ja käskis neil lahkuda. V. Z. kutsus uuesti politsei välja. Politsei tuli kohale ja siis selgus, et V. Z.l ja S. S.l on tsiviilvaidlus pooleli ja politsei otsustas, et kuni tsiviilvaidlus ei ole lahendini jõudnud, ei pea V. Z. kuhugi minema. Seejärel sõitis ta S.ga tagasi Tallinnasse ning rohkem ei ole ta Märjamaal käinud. Vaatamata sellele, et T. Mandelkorn ja D. Sidoreno end neile inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on nende süü kriminaalasjas tõendamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Asjaolu, et V. Z. oli Märjamaal xxx hoonestatud kinnistu valdaja ja kasutas hoonet eluruumina on tõendatud kannatanu V. Z. 24.10.2017.a kohtuistungil antud ütlustega, et kinnistu Märjamaa xxx kuulub S. S.le. Tema elab aadressil Märjamaal xxx alates 2006.a-st, tegemist on endise tootmishoonega, ta elab seal koos oma pojaga. S. S.ga oli tal kokkulepe, et ta saab nimetatud kinnistu enesele osta, mistõttu ta elas seal ja tegi parendustöid. Umbes 2011-2012 tekkisid ta S. S.ga lahkhelid, S. S. hakkas käituma ähvardavalt, nõudis nende lahkumist. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja T. L. 24.10.2017.a kohtuistungil antud ütlustega, et ta on Märjamaal xxx asuva kinnistu naaber, V. Z. on Märjamaal xxxkinnistul kümmekond aastat elanud. Ta on näinud, kuidas V. Z. pani aeg-ajalt kinnistul oma voodipesu kuivama, käis hommikuti kinnistul hommikumantlis kohvitassiga jalutamas. Ta ei tea, millisel alusel V. Z. seal kinnistul elas, kuid tema kinnitusel on V. Z. seal elamise ajal teostanud kinnistul mitmeid parendustöid. Samuti tunnistaja M. L. 09.11.2017.a kohtuistungil antud ütlustega, et kinnistul Märjamaa xxx asub suur tööstushoone, mida V. Z. kasutas eluruumina. Tunnistaja S. S. andis 05.11.2018.a kohtuistungil ütlusi, et Märjamaal xxx asuv hoonestatud kinnistu kuulub temale, alates 2013.a kevadest on tsiviilkohtus pooleli vaidlus V. Z.ga, kes kasutas seda hoonet ning nõudis temalt tehtud parendustööde hüvitamist. 13 Seda, et V. Z. oli Märjamaal xxx kinnistu seaduslik valdaja kinnitab ka 02.08.2010.a sõlmitud kavatsusleping nr 1 (12 kd, tl 155-162) ja volikiri (12 kd, tl 200-202), millest nähtub, et müüja S. S. volitatud esindaja A. B. on ostja K OÜ-ga esindaja V. Z.ga sõlminud 02.08.2010.a kavatsuslepingu, mille kohaselt müüakse Märjamaal xxx asuv ehitis 95 000 euroga pärast hoonealuse kinnistu erastamist, sh ostja kohustub tasuma erastamisega seotud kulud. Samuti toetab kannatanu V. Z. väiteid selle kohta, et ta oli 01.11.2013.a nimetatud kinnistu seaduslik valdaja, kaudselt ka X AS poolt 23.11.2010.a-l koostatud eksperthinnang nr 101123-55228-461 (12 kd, tl 173-187), mis on K OÜ poolt tellitud pärast 02.08.2010.a kavatsuslepingu nr 1 sõlmimist. Samuti nähtub Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 01.11.2013.a määrusest nr 2-138169 (24 kd tl 201-204, et S. S. kuuluvale kinnistule asukohaga Raplamaal Märjamaal xxx, on seatud hagihinna ulatuses kohtulik hüpoteek R. K. kasuks. Asjaolu, et V. Z. valdab Märjamaal xxx kinnistut ning ka elab seal, oli teada ka Dmitri Sidorenkole ja Sergei Džavakjanile hiljemalt 28.10.2013.a-l, nimelt nähtub kohtuistungil uuritud Dmitri Sidorenko kasutuses oleva abonendi xxx kaudu ajavahemikul 01.10.2013.a kuni 28.10.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise, -vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokollist nr 8 (3 kd, tl 166-173), mis kajastab 01.11.2013.a kuupäevale eelnenud sündmusi, ning millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel käesoleval juhul lubatav, esiteks, et Sergei Džavakjan saatis 28.10.2013.a Dmitri Sidorenkole lühisõnumi S. S. nime ja telefoninumbriga. Poolteist tundi hiljem (kell 14:15) helistas Dmitri Sidorenko Sergei Džavakjanile tagasi ning annab Sergei Džavakjani küsimuse peale teada, et neil ei õnnestunud sisse kolida, sest teda ei olnud seal, hoone oli kinni ning nad kohtuvad temaga Tallinnas „Kalevis“ politsei kõrval platsil. Sergei Džavakjan annab kõnes Dmitri Sidorenkole veel enne kohtumisele sõitmist juhiseid, et las kolib sealt välja, et koliksid sisse. Pool tundi hiljem (14:47) helistas Dmitri Sidorenko Sergei Džavakjanile tagasi ning andis ülevaate Tallinnas V. Z.ga toimunud kohtumisest: „Lühidalt, ma räägin talle, kuule Vas, selline asi, sa pead sealt ära sõitma. Tema „Alused?, ma räägin kõik on normaalne, alused on meil raudbetoonist. Tema „Kohe vot tuleb minu jurist“, mina räägin et ma ei ole jurist, kurat meile praegu juristi vaja, ma lihtsalt sind, räägin inimlikult, hoiatan ette, et tuleme reedel, hakkame justkui signalisatsiooni panema ja seepärast sa pane oma asjad kokku, et pärast jääb kurat teab võib olla, et ei võtagi enam tagasi, ei jõua. Noh, ta on seal natukene skandaalne, et „oi-ai, ma elan siin kurat“, ma räägin talle, et otsi siis seni midagi teist, kus elada saad, siis hakkas tema omakorda, et peab juristiga rääkima. Dmitri Sidorenko lisab, et tegi lõpuks V. Z.le ettepaneku, et me hakkame väikest kombinaati ehitama, kui tahad, me aitame sind justkui kompensatsiooniks sinna konsultandi kohale. D. Sidorenko sõnul lubas V. Z. selle ettepaneku peale mõelda ning kohtumine sai läbi. Seda, et D. Sidorenko ja T. Mandelkorni omavoliline sissetungimine Märjamaal xxx asuvale kinnistule oli valdaja tahte vastane ja ebaseaduslik on tõendatud kannatanu V. Z. ütlustega, et tema elab aadressil Märjamaal xxx alates 2006.a-st. 2013.a oktoobri lõpus, täpset kuupäeva ta ei mäleta, kui ta tuli xxx kinnistule, nägi ta ruumis sees I. S.t, Tanel Mandelkorni ja S. turvafirma esindajat. T. Mandelkorn oli tagant akna kaudu majja sisse tunginud ja uksed kirvega lõhkunud. Tema eluruumidesse ei õnnestunud neil tungida, kuna ta jõudis varem kohale. Hoovis seisis musta värvi sõiduauto BMW X5, samuti oli aia taga musta värvi Audi A6, mille juures oli kaks meest, kellest üks oli D. Sidorenko, teist ta ära ei tunneks enam. Ta kutsus probleemi lahendamiseks enda kinnitusel kohale oma sõbrad M., S. A., R. A. ja A. K., kuivõrd sellest ei olnud abi, siis kutsus ta kohale politsei. T. Mandelkorn ja I. S. kinnistule tulemise eesmärgiks oli, et ta võtaks oma asjad ja kaoks sealt territooriumilt ära. Kui politsei kohale saabus, siis suheldi kohaliku prokuröriga ning sealt öeldi, et ta peab andma võtmetest koopiad T. Mandelkornile, mida ta ka tegi. Hiljem õhtul politsei, kui talle näidati T. 14 Mandelkornile S. S. poolt antud volikirja, sai ta aru, et T. Mandelkornil puudus õigus tema väljaviskamiseks ning ta vahetas lukud ära. Samuti sai ta Tallinnas Pärnu mnt-l asuva politseimaja juures kokku T. Mandelkorni, I. S. ja G. Bagatõiga, kes nõudsid, et ta sealt välja koliks, kuid ta ei mäleta, kas see oli enne või pärast seda juhtumit Märjamaal. Käesoleval ajal viibib ta vahi all, kuid tema poeg S. Z. ja kasupoeg R. K. elavad jätkuvalt seal ja neil on S. S.ga tsiviilvaidlus pooleli. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu V. Z. talle esitatud fotodelt ära Tanel Mandelkorni (24 kd, tl 211-213), I. S. (24 kd, tl 208-210) ja D. Sidorenko (24 kd, tl 214-216), kes viibisid xxx asuvalt kinnistul 01.11.2013a. Kannatanu V. Z. ütlused riimuvad kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate M. L., H. R., J. J., A. V. ja J. A. ütlustega. Tunnistaja M. L. on andnud 09.11.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et kinnistul Märjamaa xxx asub suur tööstushoone, mida V. Z. kasutas eluruumina. Tema töötas V. Z. juures. Kui nad 01.11.2013.a koos V. Z.ga lõunalt tulid, nägid kinnistule jõudes, et seal olid tundmatud inimesed. Üks noormees tuli hoonest välja ja V. Z. hakkas temaga vene keeles rääkima. Ta läks majja riideid vahetama ning nägi, et hoones olid veel mingid noormehed, turvamees ja naine. Turvamees ütles talle, et nad panevad oma turvasüsteemi peale ja käskis tunnistajal isiklikud asjad ära võtta. Naine kõndis samal ajal hoones ringi ja pildistas seda. Keegi neist ei tutvustanud end. Tema nägi, et maja tagaseinas oli suur aken puruks ning ta arvab, et isikud olid selle kaudu hoonesse saanud. V. Z. palus sissetungijatel lahkuda ning kutsus seejärel ka politsei. Kuid inimesed olid edasi seal ning aia tagant tuli võõrast autost, vist Audist, veel inimesi. Peale seda juhtumit tulid ühed teised inimesed esmaspäeval, s.o 04.11.2013.a-l uuesti kinnistule ja üritasid uksest sisse tulla, V. Z. rääkis nendega ning kuivõrd võtmekimp läks kaduma, siis käskis V. Z. tal võtmed ja väravapuldi tehnika ära vahetada. Tunnistaja H. R. on andnud 24.10.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta töötas S. AS Pärnu osakonnas xxx, ta sai ta 01.11.2013.a ülemuse käest korralduse minna xxx hoonestatud kinnistule koos omanikega andureid kontrollima. Ta kohtus bensiinijaamas mehe ja naisega, kellega sõitsid kinnistule. Omandiõigust tõendavaid dokumente ta neilt ei küsinud. Seejärel tahtsid mees ja naine sisse minna, kuid uksed olid lukus ning mees võttis autost kirve ja proovis uksel ebaõnnestunult lukku lõhkuda. Kuivõrd hoonel olid aknad lahti, siis tema soovitas mehel aknast sisse ronida ning mees läkski akna kaudu hoonesse. Seejärel tuli kinnistule veel üks meesterahvas. Ta teadis varasemast, et kinnistus elas V. Z., kuna oli sealt mööda käies näinud, et tuled põlevad ja V. Z. tegutseb seal. Kinnistu hoovis seisis V. Z. auto ning veidi aja pärast tuli ka V. Z. ise. V. Z. selgitas neile, et see on tema oma, keelas neil hoonesse siseneda ja helistas politseisse. Samal ajal helistas tunnistaja enda ülemusele, selgitas talle, et väidetavad kinnistu omanikud ei olegi tegelikult selle omanikud ning sai seejärel ülemuselt loa lahkuda. Tunnistaja J. J. on andnud 08.03.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et 01.11.2013.a töötas patrullpolitseinikuna ja sai väljakutse xxx asuvale sündmuskohale. Ta jõudis sinna kohale esimesena ning seal angaaris olid üks meesterahvas ja üks naisterahvas, kes vaidlesid V. Z.ga. Meesterahvas andis talle tutvumiseks mingid paberid ning naisterahvas oli angaaris. Meesterahvas ja naisterahvas nõudsid, et V. Z. lahkuks, V. Z. keeldus lahkumast ja ütles talle, et neil on kohtuvaidlus pooleli ning et A. V. on asjaoludega kursis. Tema kutsuski kohale A. V.. Ta märkas, et isikud olid tulnud kohale BMW maasturiga ning territooriumist väljas parkis üks võõras auto. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja J. J. talle esitatud fotodelt ära T. Mandelkorni (30 kd, tl 92-94) ja I. S.(30 kd, tl 8991), kes viibisid xxx asuvalt kinnistul 01.11.2013.a. 15 Tunnistaja A. V. on andnud 13.12.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta sai 01.11.2013.a teate, et Uus tn tööstushoonesse on sisse tungitud ning väidetavalt on kA.s ka turvafirma. V.juht käskis tal kohale minna ja asjaolusid selgitada. Ta jõudis sündmuskohale ja nägi, et väravad olid lahti ja seal oli V. Z., mõned meesterahvad ja üks naine. Talle näidati, et hoone taga on aken lõhutud, isikud kohapeal ei eitanudki, et nad on sisse murdnud ja nad näitasid ka kirvest. Ühtlasi näidati tunnistajale paberit, mille kohta väideti, et nad on omaniku loal sisse läinud ja nende eesmärk on V. Z. välja tõsta ja hoonele enda valdus seada. Nad tahtsid V. Z.lt hoone võtmeid ja et ta lahkuks sealt, kuid V. Z. keeldus, kuna ta on hoonesse investeerinud 80 000 eurot. Peale seda tuli kohale J. A., kes hakkas omakorda nende isikutega suhtlema. Lõpuks andis V. Z. A. ning andis neile isikutele peavärava võtme. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja A. V. talle esitatud fotodelt ära T. Mandelkorni (28 kd, tl 92-94) ja I. S. (28 kd, tl 135-137), kes viibis xxx asuval kinnistul 01.11.2013.a. Tunnistaja J. A. on andnud 30.01.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et teda kutsuti 01.11.2013.a-l xxx sündmuskohale, kus asub tööstushoone ja V. Z. elamine, nö lisajõuks, kuivõrd kohapealne situatsioon oli kestnud juba tunde ning sealne politseijõud ei suutnud selgeks teha osapooltele ja oli alust arvata, et võib tekkida füüsiline konflikt. V. Z. oli eelnevalt teatanud, et tema elukohta on sisse tungitud ja teda tahetakse sealt välja tõsta. Sündmuskohale jõudes oli seal piirkonnapolitseinik A. V., V. Z., T. Mandelkorn ja I. S., keda tutvustati kui juristi ning üks tugevama kehaehitusega meesterahvas (tunnistaja osundas istungil G. Bagatõile ja D. Sidorenkole ning märkis, et võimalik et üks neist kahest). Hoovis seisis musta värvi BMW X5 ja aia taga seisis rohelist värvi Audi A
nimetatud valdaja mõiste sisustamisel ei saa täielikult lähtuda tsiviilõiguslikest arusaamadest. Valdajana
mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 12). Erinevalt tsiviilõiguslikust käsitlusest ei hõlma
§-s 266 sätestatud valdaja mõiste aga AÕS § 33 lg-s 2 nimetatud kaudset valdajat, sest viimasel puudub faktiline võim asja üle. Küll võib valdajaks
tähenduses olla ka isik, kelle valdus ei põhine õiguslikul alusel (AÕS § 34 lg 1). Kohus leiab, et kohtus uuritud isikulistest ja kirjalikest tõenditest nähtub, et V. Z. teostas 01.11.2013.a-l xxx hoonestatud kinnistu üle tegelikku võimu ning tal oli valitsemissoov. Vaatamata asjaolule, et kaitsjad on tõstatanud kohtuliku uurimise käigus küsimuse, kas V. Z. valdus põhines õiguslikul alusel ning pidanud korduvalt vajalikuks rõhutada V. Z. ja S. S. vahel pooleliolevale tsiviilvaidlusele, on Riigikohus lahendis 3-1-1-40-12 rõhutanud, et valdajaks 18
Valduse seaduslikkust ja heausksust üldjuhul eeldatakse. Ent lisaks sellele nähtub kohtus uuritud tõenditest, et xxx asuv hoonestatud kinnistu oli T. Mandelkorni, I. S. ja D. Sidorenko jaoks võõras ja nad keeldusid sealt lahkumast ka pärast seda kui valdaja V. Z. oli korduvalt nõudnud nende lahkumist. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et T. Mandelkornil, I. S.l või D. Sidorenkol olnuks seaduslik alus sinna sisenemiseks – ükski neist ei tegutsenud hädakaitses, ega ka hädaseisundis, mis V.staks nende teo vastavuse
T. Mandelkorni, D. Sidorenko ja I. S. sissetungimisest xxx asuvale kinnistule oli teadlik ka S. Džavakjan, samuti oli I. S. 01.11.2013.a-l telefoni teel kontaktis H. Dikajeviga ning 30.01.2018.a-l kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja J. A. sõnul oli V. Z. talle Mandelkorni, Sidorenko ja S. lahkudes öelnud, et need isikud olid H. Dikajevi pundi löömamehed, kes käivadki selliselt inimesi välja tõstmas ja nende vara ära võtmas, mistõttu pandi nimetatud kuritegu toime kuritegeliku ühenduse huvides. Istungil uuritud tõendid kinnitavad, et T. Mandelkorn ja D. Sidorenko tungisid 01.11.2013.a-l koos I. S.ga
Z. tahte vastaselt ja hoone hõivamise eesmärgil sisse V. Z. poolt elu- ja ärihoonena kasutavasse hoonesse ning jätsid seejuures V. Z. poolt esitatud nõude sealt lahkumiseks täitmata. T. Mandelkorni ja D. Sidorenko tegevuses õigusvastasust ja süüd V.stavad asjaolud puuduvad.
lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kohus märgib, et omavoliline sissetung on jätkuvalt karistatav ka peale 01.01.2015.a karistusseadustiku redaktsiooni muudatust. Kuni 01.01.2015.a kehtinud Karistusseadustiku redaktsioonis § 266 lg 2 p 3 kohaselt oli karistatav § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest grupi poolt. Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt süüdistatavad ei jõudnud V. Z. eluruumidesse sisse tungida, kuivõrd sündmuskohale saabus V. Z., kes tõkestas nende tegevuse ja kutsus kohale politsei, siis nende tegevus jäi
Samas ei oma see kvalifikatsiooni osas tähtsust, kuna süüdistatavad tungisid V. Z. poolt kasutatavale territooriumile ning ka seal asuvasse hoonesse, et need hõivata, st selles osas oli nende poolt toime pandud tegu lõpuleviidud, seega on nimetatud tegevus karistav ka alates 01.01.2015.a kehtinud redaktsiooni kohaselt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko tuleb süüdi mõista
lg 2 p 3 (kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt
Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera süüdistus
lg 2 p 1, 3 järgi Samuti süüdistatakse Jevgeni Podolinskit isikuna, kes on Tallinna Linnakohtu 17.12.2004.a otsusega nr 1-1-361/04 mõistetud muuhulgas süüdi
lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem toime pannud röövimise, ning Vitali Kaer´a isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.11.2010.a otsusega nr 1-10-13873 mõistetud muuhulgas süüdi
lg 2 p 4, 7 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem 19 toime pannud varguse ja omastamise, kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides raha teenimise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult ühiselt ja kooskõlastatult koos A.-A. S.´i ja A. D.iga Tallinnas
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas: A. D., Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski ja A.-A. S., soovides saada kiirlaenufirmadelt sularaha ja kauplustest erinevaid kaupu, kuid soovimata tasuda laenude tagasimakseid ning maksta järelmaksuga ostetavate esemete eest, vajasid võõra isiku isikut tõendavat dokumenti või isikuid, kes soostuksid tasu eest vormistama lepinguid oma nimelt. Selleks värbasid Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski ja A. D. vastavalt omavahelisele eelnevale kokkuleppele sellisteks isikuteks A. N.i, kelle abil pandi toime erinevaid kelmusi või kelmuse katseid ajavahemikul 12.12.2012.a kuni 21.12.2012.a ja V. D.i, kelle abil pandi toime erinevaid kelmusi või kelmuse katseid ajavahemikul 03.01.2013.a kuni 08.01.2013.a ning ajavahemikul 08.01.2013.a kuni 17.01.2013.a kasutati kelmuste või kelmuste katsete toimepanemiseks A.-A. S.i poolt enne 08.01.2013.a-t eeluurimisel tuvastamata viisil enda valdusesse saadud A. T.i isikutunnistust nr XXX. Pärast võõra isikutunnistuse hankimist kasutas A.-A. S. seda kaarti ka kokkuleppel Vitali Kaera ja Jevgeni Podolinskiga, kelle teadmisel sõidutas A.-A. S. A. D.i xxx asuvasse xxx kaubanduskeskustesse, kus A. D. sõlmis A. T.ina esinedes erinevaid järelmaksulepinguid, mille alusel A. D.ile väljastatud kauba realiseeris A.-A. S. pandimajades. Ajavahemikul 10.12.2012.a kuni 12.12.2012.a Tallinnas, kihutasid Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski ja A. D. A. N.it
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, mis seisnes selles, et lubasid A. N.ile maksta raha juhul, kui viimane sõlmib oma nimelt kiirlaenu- ja järelmaksulepinguid kinnitades A. N.ile, et tema poolt sõlmitavate lepingutega võetavad kohustused vormistatakse omakorda edasi firma nimele ning A. N. ise laene ega järelmakse tasuma ei pea. Lepingute firma nimele vormistamise ettekäändel saadi A. N.ilt isikut tõendavate dokumentide andmed ja pangakonto number ning ajavahemikul 12.12.2012.a kuni 21.12.2012.a sõlmiti või üritati sõlmida A. N.i andmeid kasutades või tema osalusel kiirlaenu, krediitkaardi ja järelmaksu müügilepinguid järgmiselt: A. D. esitas A. N.i isikuandmeid ning enda kasutuses olevate sidevahendite kontakte kasutades internetis erinevatesse kiirlaenufirmadesse laenutaotlusi ja suhtles A. N.i nimel ise kiirlaenufirmadega. Kiirlaenufirmast laenu andmise osas positiivse otsuse korral viisid Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski A. D.i ja A. N.i isiku tuvastamiseks Tallinnas postkontorisse, misjärel kandis kiirlaenufirma A. N.i pangakontole üle laenutaotluses esitatud summa. Pangakontole kantud raha võeti sularahaautomaadist välja, misjärel võttis raha enda kätte A. D.. Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski otsustasid enne lepingute sõlmimist, millal, millisest kauplusest ja millist kaupa tuleb võtta, andsid sellest teada A. D.ile, kes kontakteerus A. N.iga ning kokkulepitud kohast võtsid Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski A. D.i ja A. N.i autosse ning viisid kauplustesse. Vajadusel veensid A. D., Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski A. N.it lepinguid sõlmima. Vitali Kaera nõusolekul võis A. D. ka ise kauplusest järelmaksuga võetavat kaupa valida. Vajadusel andsid Vitali Kaer või Jevgeni Podolinski A. D.ile lepingu sõlmimiseks vajalikus summas sularaha ning A. D. ja A. N. käisid kahekesi kauplustes, kus A. N. A. D.i kontrolli all ja mõnikord ka dikteerimisel, sõlmis lepingud oma nimelt. Saadud kauba viisid A. D. ja A. N. neid eemal ootava Vitali Kaera ja/või Jevgeni Podolinski autosse, järelmaksu müügilepingud võttis A. D. enda kätte. Tehingute vormistamise eest andis A. D. A. N.ile sularaha ning peale kauba kättesaamist viisid A. D., Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski A. N. koju. Ajavahemikul 03-08.01.2013 kasutasid A. D., Vitali Kaer ja/või Jevgeni 20 Podolinski analoogsete kelmuste toimepanemiseks V. D.it. Osa järelmaksu müügilepingutega saadud esemetest võeti kasutusele kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelises kokkusaamiskohas xxx asuvas X, osa kaubast jagati kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ning osa kaubast realiseeriti pandimajades. A. N.i osalusel või tema isikuandmeid kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega toime järgmised kuriteod: - 12.12.2012.a kell 00:33 esitas A. D. internetis X AS veebikeskkonnas internetilehel www.ekspressraha.ee A. N.i nimel laenutaotluse 800,00 euro suuruse summa saamiseks 360 päevaks, märkides taotlusesse A. N.i aadressi, passi numbri ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. Laenu saamiseks esitas A. D. eeluurimisel tuvastamata isiku poolt võltsitud A. N.i pangakonto väljavõtte. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata - 12.12.2012.a kell 01:57 esitas A. D. X OÜ portaalis smsmoney.ee A. N.i nimel laenutaotluse 200 euro saamiseks 25 päevaks, märkides taotlusesse A. N.i aadressi, isikutunnistuse numbri ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. Laenu saamiseks vajalikuks isikutuvastamiseks sõidutasid Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski A. D.i ja A. N.i 12.12.2012.a-l päevasel ajal x postkontorisse aadressil Tallinn xxx, kus A. N. esitas oma isikutunnistuse ja allkirjastas Isikusamasuse tuvastamise ankeedi, misjärel sõlmis X OÜ laenulepingu nr. 31002111261 ning kandis sama päeva õhtul A. N.i pangakontole üle 200 eurot, mis 13.12.2012.a-l sularahaautomaadist välja võeti. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisega tekitati X OÜ-le varaline kahju 200,00 euro suuruses summas. - 12.12.2012.a kell 02:46 esitas A. D. X OÜ-le internetis A. N.i nimel laenutaotluse, märkides taotlusesse A. N.i aadressi ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata. - 12.12.2012.a kell 02:51 esitas A. D. X AS internetilehel xxx A. N.i nimel eraisiku krediitkaardi taotluse, märkides taotlusesse A. N.i aadressina enda elukoha aadressi, so xxx ja enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. Olles saanud X AS teate eraisiku krediitkaardi väljastamise valmisoleku kohta, sõitsid A. D. ja Vitali Kaer 17.12.2012.a A. N.ile Lasnamäele järgi, veensid teda kA. tulema ning seejärel sõitsid kolmekesi kella 15.00 ajaks X AS kontorisse aadressil xxx Tallinn, kus A. N. allkirjastas eraisiku krediitkaardi lepingu limiidiga 100 eurot. Nimetatud lepingu alusel A. N.ile väljastatud krediitkaardi võttis A. D. enda kätte ning sellega tangiti kütust 17.12.2012.a kell 15:26 Tallinnas xxx tanklas 58,46 euro eest ning mis tasuti sularahas 28.12.2012.a. Samal päeval, so 28.12.2012.a kell 10:38 tangiti sama kaardiga kütust xxx tanklas 40,91 euro, kell 11:30 xxx tanklas 87,94 euro ja kell 14:07 xxx tanklas 68,16 euro eest. Tangitud kütuse eest tasumata jätmisega tekitati X AS varaline kahju 197,01 euro suuruses summas. - 12.12.2012.a kell 16:03 esitas A. D. X OÜ-le internetis A. N.i nimel laenutaotluse 800,00 euro suuruse summa saamiseks 180 päevaks, märkides taotlusesse A. N.i aadressi ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri 21 xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata - 13.12.2012.a kell 03:34 esitas A. D. X OÜ-le internetis A. N.i nimel laenutaotluse, märkides taotlusesse A. N.i aadressi ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri 372xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata - 13.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS x kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il sõlmida mini tahvelarvuti xxx soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr.371649 summas 501,75 eurot. Lepinguga omandatud seadme eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 501,75 euro suuruses summas. - 13.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas X OÜ kaupluses T. A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il esitada LED LCD televiisori LG 42LM3450 maksumusega 474,05 eurot soetamiseks S AS järelmaksutaotluse. A. D.i, Vitali Kaera ja A. N.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata. - 14.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS X kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. sõlmida A. N.il printeri Brother MFC-J6510DW, maksumusega 156,00 eurot soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr 371930 ja juukselõikusmasina Valera 652.01, maksumusega 55,00 eurot soetamiseks sõlmida AS X järelmaksu müügilepingu nr
01.01.2015.a jõustunud Karistusseadustiku muudatuse kohaselt vastab Jevgeni Podolinski tegevus isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja kelmuse, ning Vitali Kaera tegevus isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis teisele isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, so
Süüdistatavaid süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.
lg-s 2 sätestatud põhimõttest lähtuvalt peab isiku tegu olema karistatav nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kuni 01.01.2015.a eeldas kelmuse süüteokoosseis varalise kasu saamist tegelikest 26 asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutse loomise teel. Alates 01.01.2015.a kehtivas redaktsioonis eeldab
teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega süüdistuses toodud episoodid jäävad 01.01.2015 dateeringust ettepoole, mistõttu nõXXX süüteokoosseis lõpule viidud kelmuse puhul mitte üksnes varalise kasu saamise eesmärki, vaid koosseisulise tagajärjena ka varalise kasu tegelikku saamist. Kelmus tagajärjedeliktina moodustub kannatanu petmisest, selle mõju tehtud kannatanu varakäsutusest ehk faktilise või õigusliku sisuga teost, mis viis vahetult kannatanu varalise seisu kahjustumiseni. Süüdistatav Vitali Kaer end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis 22.05.2018.a kohtuistungil ütlusi, et A. D. pakkus talle võimalust teenida raha – selgitas, et on võimalik võltsitud pangaväljavõtete abil vormistada tehnikat järelmaksuga, kuid selleks on vaja inimesi kehtivate passidega. Ta leidis V. D.i ja A. N. ning pakkus seda skeemi neile, ta kinnitas ühtlasi, et neid ei olnud vaja veenda, vaid ta lihtsalt selgitas skeemi. A. D. tegeles kõigega ise, tema roll oli üksnes vahendada suhtlust A. N., V. D.i ja A. D.i vahel. Kogu suhtlus käis tema vahendusel. Ta oli vahel ka autojuhiks kui kauplustes käidi, samuti käis ta ka ise vahel kaupluses sees, kauba vastuvõtmise juures tema ei olnud. X krediitkaardi A. N.i nimele sai ta enese valdusesse ja andis selle seejärel Tanel Mandelkornile kasutamiseks, samuti oli ta juures kui A. D. sai kaks telerit, juukselõikusaparaadi, tahvelarvuti ja printeri. A. D. müüs kõik peale tahvelarvuti ja printeri maha. Tahvelarvuti kinkisid nad S. Džavakjanile ja printeri osas tegi ta ettepaneku viia see T spordiklubi kontorisse. Süüdistatav Jevgeni Podolinski end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 11.06.2018.a kohtuistungil ütlusi, et A. D. pakkus talle hea hinnaga tehnikat ning andis talle ka võimaluse tehnikat välja valida, kuid teda ei huvitatud kuidas see skeem toimib, juttudest kaugemale see ei jõudnud ning ta ei ole A. D.i kunagi kauplustesse sõidutanud. Vaatamata sellele, et J. Podolinski ja V. Kaer end neile inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on nende süü kriminaalasjas tõendamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatav A. D. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava A. D.i kohtueelses menetluses antud ütlused (5 kd tl 1-9, 10-16, 38-41 ja tl 42-55), millest nähtub, et 03.06.2014.a ülekuulamisel on kahtlustatav A. D. andnud ütlusi, et ta on toime pannud kahtlustuses nimetatud kuriteod. Ta vabanes 20.07.2012.a vanglast ning tutvus siis J. Podolinski kaudu, kellega ta tutvus juba ca
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.