Obsah (8)

§ 90§ 102§ 2§ 8§ 37§ 38§ 93§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-55 Otsuse kuupäev 31. detsember 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XX kaebus Viru Vangla vastu tervise kahjustam

) § 102 ja KrMS § 1431 lg

1. Kohtute infosüsteemi andmetel tegi Tartu Maakohus 28.03.2019 kohtuasjas 1-18-xxxx otsuse, milles muuhulgas tühistas kaebajale kohaldatud lisapiirangud kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest. Eeltoodu põhjal oli kaebaja staatus kuni 10.04.2018 vahistatu, kusjuures kaebaja suhtes kehtisid prokuröri määruse alusel lisapiirangud lühiajaliste kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise osas. Alates 11.04.2018 on kaebaja staatus kinnipeetav, kaebajale kohaldati prokuröri määruse alusel varem kehtinud piiranguid ja lisaks eraldamist teistest isikutest. Kaebaja viibis Viru vanglas 91 päeva vahistatuna ja 232 päeva kinnipeetavana.
2. Kahju hüvitamise üheks eelduseks on see, et kahju põhjustas vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kohus kontrollib esmalt selle tingimuse täidetust. Ajal, mil kaebaja oli vahistatu, piiras kaebaja liikumisõigust

§ 90lg 3.

Selle sätte kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Kohustus hoida kaebajat lukustatud kambris tähendab ühtlasi seda, et kaebaja ei saanud kasutada vanglas olemas olevaid võimalusi sportimiseks. Liikumis- ja sportimisvõimaluse puudumine ajal, mil kaebaja oli vahistatu, tuleneb otseselt seadusest ja ei olnud õigusvastane. 3 9. Ajal, mil kaebaja oli kinnipeetav, kehtis kaebaja suhtes prokuröri määrus, mille kohaselt kaebaja tuli täielikult eraldada teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest.

§ 102kohaselt võib prokuratuuri või kohtu määruse alusel Kr

MS sätestatud alustel ja korras kohaldada täiendavaid piiranguid muuhulgas vangistuses viibiva kahtlustatava või süüdistatava suhtes. KrMS § 1431 lg 1 sätestab, et kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust, lühiajalise väljasõidu õigust, lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust. KrMS § 1431 lg 1 reguleerib vabaduspiiranguga isikule, sh kinnipeetavale kohaldatavaid piiranguid. Kaebaja suhtes ei kohaldatud vahistatu režiimi, vaid prokuröri määrusega kehtestatud piiranguid. Kaebajale kehtestatud piirangud ei kujutanud endast karistust, tegemist oli kriminaalmenetluse tagamiseks rakendatud abinõudega. Kaebaja ei olnud samal ajal vahistatu ja kinnipeetav – kui kaebajale mõistetud vangistus pöörati täitmisele ja kaebaja omandas sellega kinnipeetava staatuse (

§ 2), siis tõkend vahistamine tühistati.

Küll aga oli kaebaja samaaegselt kinnipeetav ja kahtlustatav / süüdistatav ning sellisele isikule sai kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldada lisapiiranguid prokuratuuri määruse alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglal tuli täita prokuratuuri määrust eraldada kaebaja teistest kinni peetavatest isikutest. Vangla tegevust kaebaja eraldamisel ei saa pidada õigusvastaseks. 10.

§ 8

lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VSKE § 8 sätestab kinnipeetava liikumise järgmiselt: lg 1: väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi; lg 4: lõikes 1 sätestatud liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, vastuvõtuosakonnas, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas; lg 5: käesolevat paragrahvi ei kohaldata vahistatule. 11. Kohtu hinnangul on

§ 102

erinormiks

§ 8lg 1 ja VSKE § 8 lg 1 suhtes.

Kui kinnipeetavale on

§ 102ja Kr

MS alusel kohaldatud piiranguid, siis võib see kaasa tuua kinnipeetavale ette nähtud vaba liikumise võimaluse puudumise. Seda tõlgendust toetab asjaolu, et osakonnasisese vaba liikumise õigust ei ole ka muudel alustel teistest eraldatud või mitte oma tavapärases asukohas paikneval kinnipeetaval. Sh võib see õigus kinnipeetaval puududa olukorras, kuhu ta ei ole sattunud oma tahte või tegevuse läbi (näiteks kinnipeetav, kes on teda ähvardava ohu ärahoidmiseks paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, või meditsiiniosakonnas viibiv kinnipeetav). 4 VSKE § 8 lg 1 näeb osakonna piires vaba liikumise ette kodukorras selleks ette nähtud vabal ajal, tavaliselt määratakse see aeg osakonna päevakavas. See tähendab, et eeltoodud võimalus on ühe osakonna kinnipeetavatel samal ajal. Kui kaebaja tuli teistest kinnipeetavatest täielikult eraldada, siis ei olnud osakonna piires vaba liikumise võimaluse kasutamine tema puhul võimalik.

1. Kaebaja leidis, et vastustajal oleks tulnud luua talle võimalus liikuda osakonna piires 4 tundi päevas nii, et ta ei puutu samal ajal kokku teiste kinnipeetavatega. Kaebaja väitel on Tartu vanglas selline võimalus olemas. Kohtu hinnangul ei ole sel juhul enam tegemist VSKE § 8 lg 1 sätestatud liikumisvõimalusega, kuna see ei toimu osakonna päevakavas ette nähtud vabal ajal. Vangla võib korraldada lisapiirangutega kinnipeetavatele võimaluse graafiku alusel vms viisil väljaspool kambrit liikuda, kuid tal ei ole kohustust seda teha. Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et võimalused ja tingimused oleksid kõigis vanglates ühesugused. Kaebaja sõnul on talle selgitatud, et Viru vanglas puudub selline osakond, kus kaebaja saaks olla prokuratuuri määruse kohaselt eraldatud, kuid samas liikuda väljaspool kambrit. Selliste olude puudumist Viru vanglas ei saa pidada vastustaja õigusvastaseks tegevuseks või tegevusetuseks.
2. Sarnaselt liikumispiiranguga ei saa kaebaja nõuda, et vangla looks olukorra, kus tal on võimalik olla teistest kinnipeetavatest eraldatud, kuid samas kasutada vanglas olemas olevaid võimalusi sportimiseks. 14.

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus töötada.

§ 38

lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga või rakendab teda vangla majandustöödel.

§ 93lg 7 alusel vahistatul töötamise kohustust ei ole.

Vahistatu saab töötada, kui ta seda soovib ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada. See, et vangla rakendab kinnipeetava või vahistatu tööle võimaluse korral, tähendab seda, et kaebajal ei olnud õigust nõuda tema tööle rakendamist. Kaebaja tööle rakendamata jätmine vaidluse all olevatel perioodidel ei olnud õigusvastane.

1. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on ka see, et kaebajal on tekkinud kahju. Kaebaja väitel seisneb tema tervisele tekkinud kahju selles, et tal tekkisid seljavalud, depressioon ja unehäired. Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaart (tl 59-99), see hõlmab perioodi 24.07.2006 - 21.03.
2. Tervisekaardi andmete põhjal kaebajal nimetatud tervisehäired küll esinesid, kuid kohus ei näe võimalust seostada neid kaebaja viibimisega Viru vanglas otsuse punktis 6 nimetatud perioodidel. Seljavalu on kaebaja esimest korda kurtnud 25.10.2006 ning praeguse vangistuse ajal enne Viru vanglasse ületoomist 18.12.
3. Seljavaluga seotud kandeid on tervisekaardis väga palju. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaebaja seljavalu ravimise ja leevendamisega on meditsiinitöötajad vanglas tegelenud aastaid. Tervisekaart ei näita kaebaja seljavalude sagenemist või ägenemist Viru vanglas viibitud ajal. Psüühikahäirete ja unehäiretega pöördus kaebaja esimest korda arsti poole 27.11.
4. Ka kaebaja psüühika- ja unehäiretega on arstid aastate jooksul läbivalt tegelenud. Praeguse vangistuse alguses 08.12.2017 vanglasse saabudes kurtis kaebaja depressiooni, 14.12.2017 ka unetust (insomnia). Viru vanglas kurtis kaebaja unetust 07.06.2018 ning 29.10.2018 ütles, et psühhiaatri poolt määratud raviga on uni normis. 5 Eeltoodu näitab, et tervisehäired, mida kaebaja seostab tema suhtes kehtestatud lisapiirangutega, on tegelikult esinenud aastaid enne seda. Kohtuasja dokumendid ei tõenda seda, et kaebaja tervis on Viru vanglas viibimise ajal halvenenud.
5. Kaebaja väitel on talle kahju tekkinud ka seeläbi, et ta oli pikka aega sotsiaalses isolatsioonis. Sellele asjaolule ei ole kaebaja kohtueelses menetluses tuginenud. Kuna kaebuse suhtes kehtib

§ 11

lg 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei saa kaebaja sellele kahju tekkimise alusele tugineda ka kohtus. Lisaks ei ole asjaolul, et kaebajale olid keelatud kokkusaamised, kirjavahetus, telefonikõned ja suhtlemine kaaskinnipeetavatega, mingit puutumust vangla tegevusega. Piirangud tulenesid prokuratuuri määrusest. Kui kaeba arvates on kriminaalmenetluse raames prokuratuuri poolt kehtestatud piirangutega tekitatud talle kahju, siis see nõue tuleb esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras ning seda ei saa lahendada halduskohus. Kaebajal on võimalus küsida selles osas nõu oma kaitsjalt kriminaalasjas.

1. Kokkukvõttes on täitmata kaks olulist kahju hüvitamise tingimust – puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus ning kaebajal ei ole tekkinud kahju. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik ning muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ei ole enam vaja kontrollida. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Edasikaebamine. Otsuse avaldamine
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, vastuses kaebusele märkis vastustaja, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist ta taotleks (tl 58 pöördel). Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
3. Kohus määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.12.
4. Kahjuks ei saanud otsus valmis sellel kuupäeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab sel juhul otsuse kättetoimetamisest (HKMS § 181 lg 1 teine lause).
5. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6