← Eesti

1-19-4601/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. november 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-4601 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Määruskaebuse esitaja Andrus Sikk Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Andrus Sikk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  7. juuli 2019 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 424 lg 2 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud 27 päeva. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 567 tundi, tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi A. Sikk järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 ja § 75 lg 2 p-des 1,2,5,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldus algas
  8. juulil 2019 ja lõpeb
  9. juulil
  12. veebruaril
  13. a esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Siku karistus täitmisele. A. Sikk on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
  14. Viru Maakohtu
  15. veebruari
  16. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. A. Sikule määrati täiendav kohustus – alluda alkoholivastasele ravile 2 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.
  18. mail
  19. a esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada A. Sikule kohaldatud lisakohustust – alluda alkoholivastasele ravile 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Ettepanek esitati seoses sellega, et raviasutused ei teosta vajalikke vastuvõtte.
  20. Viru Maakohus rahuldas
  21. mai
  22. a määrusega kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pikendas A. Sikule täiendava kohustuse tähtaega 3 kuu võrra alates määruse jõustumisest.
  24. septembril
  25. a esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Siku karistus täitmisele. A. Sikk on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. MAAKOHTU MÄÄRUS
  26. Kohus rahuldas erakorralise ettekande ja pööras A. Sikule mõistetud ärakandmata karistuse osa – 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele.
  27. A. Siku erakorralise ettekande esitamise ajendiks oli alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Ettekandele lisatud
  28. septembri 2020 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati A. Sikul alkoholijoove (lõplik näit 0.77 mg/l). Varasemalt on ta samuti rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Selle eest on kriminaalhooldaja teda kahel korral kirjalikult hoiatanud (
  29. augustil 2019 ja
  30. jaanuaril 2020). Kohtule esitati erakorraline ettekanne
  31. veebruaril 2020 seoses A. Siku alkoholi keelu rikkumisega. Kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, kuid kohustas isikut läbima alkoholivastast ravi.
  32. juulil 2020 sai A. Sikk alkoholivastast ravi Esperali preparaadiga. A. Sikk jätkas alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ka pärast alkoholivastase ravi saamist
  33. novembril 2019 ja
  34. juulil
  35. Lisaks juhtis ta sõiduautot alkoholijoobes, mille tõttu algatati uus kriminaalasi KarS § 424 lg 2 järgi.
  36. A. Sikk ei ole talle määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud. Ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt. Süüdlane näitas, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Seetõttu on kriminaalhooldus ebamõistlik ning A. Sikk tuleb saata karistust kandma. Alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumine on süüline.
  37. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata A. Sikule mõistetud ärakandmata karistus 237 tundi ÜKT-d, so vangistus 7 kuud 27 päeva. MÄÄRUSKAEBUS
  38. A. Sikk taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
  39. A. Sikk juhib tähelepanu lausele maakohtu määruses, mille kohaselt jäi kriminaalhooldusametnik ettekande juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik aga ei osalenudki kohtuistungil. Sellel ajal T. Tsirp ka enam ei töötanud kriminaalhoolduses. Erakorralise ettekande kohtule tegi teine ametnik. A. Sikk pidi kirjutama uue seletuskirja, miks ta ei ilmunud
  40. oktoobril 2020 ametniku vastuvõtule, kuigi vahetult enne seda väitis T. Tsirp, et rohkem ei ole vaja hooldusosakonda külastada seoses erakorralise ettekande esitamisega kohtule. Ettekannet ennast A. Sikule ei tutvustatud. -2-
  41. A. Sikk tunnistas kohtus alkoholi tarvitamist.
  42. septembril
  43. a ei olnud talle veel kätte toimetatud alkoholiravimeid. A. Sikk tarvitas alkoholi seoses väga suurte seljavaludega, mille vastu ei aidanud ükski valuvaigisti. Tänaseks kahetseb ta tehtut.
  44. Antud ajal on alkoholiravi pooleli, mida A. Sikk kohtus ka tõestada proovis, võttes istungile kaasa psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimid. A. Sikk ei ole nõus T. Tsirpi poolt ettekandesse kirjutatuga sellest, et ta juhtis
  45. septembril
  46. a mootorsõidukit alkoholijoobes. A. Siku süü ei ole tõendatud. Menetleja ei ole senini A. Sikuga ühendust võtnud seoses mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Juba alguses A. Sikk keeldus süüdistusest. Kui ta oleks nii ohtlik ühiskonnale, siis ei oleks teda peale
  47. septembri 2020 arreteerimist juba järgmisel päeval vabadusse lastud.
  48. A. Sikk ei ole nõus kohtu seisukohaga, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. A. Siku alkoholiravi algas
  49. septembril 2020 ning kestab veel 8 kuud. Ta tegi ÜKT tunde (mis on praegu kuni kohtuotsuse jõustumiseni peatatud) korralikult. Ta maksab korrektselt elatist ning osaleb Töötukassa koostatud individuaalses tööotsimiskavas.
  50. Kohus ei arvestanud A. Siku selgitustega seoses suurte selgroo probleemidega. Praegusel ajal teostatakse A. Sikule tasulist taastusravi kuni novembri lõpuni. Alles seejärel teeb neurokirurg otsuse kahe seljaoperatsiooni mõistlikkusest, kuna võib juhtuda, et peale operatsiooni ei pruugi A. Sikk jalule tõusta.
  51. A. Sikk palub karistust täitmisele mitte pöörata, sest siis jääb elatiseta tema poeg. Vangla teatavasti alla 5-aastast vangistust kandvatele isikutele tööd ei võimalda. Samuti ei maksaks keegi A. Siku 8-kuulise vangistuse jooksul tema 2-toalise korteri makse, tekiks võlg ning korter võidakse võtta võlgade katteks ära. See teeks A. Sikust kodutu. Lisaks kannataks taastusravis käimine, sest isegi kui A. Sikk transporditaks selleks haiglasse, puuduks tal sissetulek tasulise taastusravi eest maksmiseks. Seljaoperatsioonide teostamine ei ole vanglas aga üldse võimalik. Vangistuse täitmisele pööramine võtab A. Sikult võimaluse osaleda Töötukassa suunamisega programmis, mis algab jaanuaris.
  52. Kohus ei arvestanud vangistuse täitmisele pööramisel 1 päeva, mis A. Sikk viibis arestimajas (
  53. –
  54. september 2020). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  55. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
  56. Määruskaebuse esimese argumendiringi moodustavad menetluslikud küsimused. Esiteks juhib A. Sikk tähelepanu lausele maakohtu määruses, mille kohaselt jäi kriminaalhooldusametnik ettekande juurde, ehkki ametnik istungil ei osalenud. Teiseks väidab A. Sikk, et talle ei tutvustatud erakorralist ettekannet.
  57. Apellatsioonikohus möönab, et maakohtu määruses on tõepoolest ekslik viide, justkui oleks kriminaalhooldusametnik jäänud erakorralise ettekande juurde ja palunud selle rahuldada (KoTo, tl 117). Kohtus kriminaalhooldusametnikku ära ei kuulatud. See viga ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist. Maakohus juhindub üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel KrMS § 428 ja § 432 lg-st
  58. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele -3- 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. § 432 lg 3 aga sätestab, et süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul pärast nende arvamuse ärakuulamist. Praegusel juhul toimuski erakorralise ettekande arutamine A. Siku osavõtul. Kuna kriminaalhooldusametniku osavõtt maakohtu istungist ei ole kohustuslik, ei tingi lahendisse ekslikult sattunud lause määruse tühistamist. Samuti ei saa nõustuda A. Sikuga selles, et talle ettekannet ei tutvustatud. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus kandis erakorralise ettekande kokkuvõtte süüdimõistetule ette.
  59. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ka sisuliselt. Nimelt ei ole A. Sikk eitanudki alkoholi tarvitamist
  60. septembril
  61. a. Ta põhjendas seda asjaoluga, et talle ei olnud veel kätte toimetatud alkoholiravimeid. Samuti olid A. Sikul seljavalud, mille vastu valuvaigisti ei aidanud. Tänaseks kahetseb ta tehtut.
  62. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
  63. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Praegusel juhul ei ole määruskaebuses välja toodud ühtki põhjust, mis oleksid kohtupraktikas käsitletavad mõjuvana. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt esitas A. Sikk kriminaalhooldajale juba
  64. juulil
  65. a SA Ahtme Haigla väljastatud tõendi, et talle on määratud alkoholivastane ravi Esperali preparaadiga. Määruskaebuse kohaselt alustas A. Sikk alkoholiraviga aga alles
  66. septembril
  67. Väga suurte seljavaludega, mille vastu ei aita ükski valuvaigisti, on võimalik pöörduda näiteks erakorralise meditsiini osakonda või arsti juurde. Arvestades, et A. Sikk kannab karistust muuhulgas § 424 lg 2 järgi, on alkoholikeelu korduv rikkumine kahtlemata käsitletav raske rikkumisena. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mida ei silu ringkonnakohtu jaoks A. Siku tõdemus, ta käesoleval ajal alkoholi tarvitamist kahetseb.
  68. A. Sikk ei ole nõus ettekandes kirjutatuga, et ta juhtis
  69. septembril
  70. a mootorsõidukit alkoholijoobes, sest tema süü ei ole tõendatud ning ka menetleja ei ole selles osas temaga ühendust võtnud. Kui ta oleks nii ohtlik ühiskonnale, siis ei oleks teda
  71. septembril 2020 peale arreteerimist juba järgmisel päeval vabadusse lastud.
  72. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei otsustata A. Siku süü ja ohtlikkuse küsimust
  73. septembril
  74. a aset leidnud sündmusega seoses. Küll aga pidi kriminaalhooldusametnik reageerima Politsei- ja Piirvalveameti saadetud kirjale, mille kohaselt on
  75. septembril
  76. a kell 16:27 politsei menetlussüsteemis registreeritud juhtum selle kohta, et aadressil XXX juhtis A. Sikk mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Teatise kohaselt alustati antud asjas kriminaalmenetlus KarS § 424 lg 2 tunnustel (KoTo, tl 89). A. Siku süü/süütuse küsimus otsustatakse juba algatatud kriminaalmenetluse käigus. Süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuse vaagimisel tuleb tuvastada üksnes see, kas isik on rikkunud talle pandud kontrollkohustust. Nagu öeldud, ei ole A. Sikk
  77. septembril
  78. a alkoholikeelu rikkumist eitanud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll
  79. septembrist 2020, tõendab, et A. Sikul tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove, mille suuruseks oli 0,77 mg/l.
  80. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti valinud A. Siku puhul alternatiivsete valikute vahel karistuse täitmisele pööramise. -4-
  81. Ehkki A. Sikk on määruskaebuse kohaselt katseajal tasunud elatist, osaleb Töötukassa koostatud individuaalses tööotsimiskavas, käib taastusravis ning tegi korralikult ka üldkasuliku töö tunde, ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegemist on juba teise erakorralise ettekandega, kus ametnik taotleb A. Sikule mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Esimesel korral, s.o
  82. veebruaril
  83. a ei rahuldanud Viru Maakohus erakorralist ettekannet ja andis A. Sikule võimaluse minna ravile. Enne seda oli A. Sikule korduvalt tehtud kirjalik hoiatus
  84. augustil 2019 ja
  85. jaanuaril
  86. a toime pandud alkoholikeelu rikkumiste eest. Ka
  87. veebruaril
  88. a tuvastati A. Sikul kontrolli tulemusena alkoholijoove 1,45 mg/l. Praegusel juhul on vaatamata täiendava kohustuse määramisele alust taas heita A. Sikule ette alkoholikeelu rikkumist ja seda ajal, mil talle oli juba määratud alkoholivastane ravi Esperali preparaadiga. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuleb kriminaalhooldus lugeda luhtunuks vaatamata asjaolule, et A. Sikk maksab lapsele elatist ning täidab korrektselt üldkasuliku töö tunde.
  89. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks A. Siku rikkumistele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et viimane rikkumine oli süüline ning et A. Sikk ei ole piisavaid järeldusi talle antud võimalustest teinud. Suutmatus alkoholikeelule alluda viiski A. Siku karistuse täitmisele pööramiseni. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on üldkasuliku töö tegemise eesmärke, tingimusi, hooldusaluse õigusi ja kohustusi ning sellega kaasnevaid tagajärgi selgitatud, oli ta neist teadlik ja võttis rikkumiste toimepanemisega riski, et karistus tuleb ära kanda kinnipidamisasutuses. Seega pidi A. Sikk arvestama ka negatiivsete tagajärgedega, mida vangistus paratamatult kaasa toob.
  90. A. Sikk ei ole rahul sellega, et tema karistusajast on jäänud maha arvamata 1 päev, mil ta viibis arestimajas (
  91. –
  92. september 2020). Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui A. Sikk viibis arestimajas seoses tema vastu algatatud kriminaalasjaga nr 20,2440,00865, siis arvatakse eelvangistuses viibitud aeg tema karistusaja hulka selles kriminaalasjas. Praegusel juhul on maakohus õigesti arvestanud karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.
  93. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Erkki Hirsnik -5-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.