← Eesti

3-19-739/20

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-739 Määruse kuupäev

  1. detsember 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi OÜ VIKERKARDIN kaebus Viljandi Linnavalitsuse
  2. veebruari
  3. a korralduse nr 59 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ VIKERKARDIN, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Viljandi linn, volitatud esindaja Marko Kotsar RESOLUTSIOON
  4. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-19-
  5. Kohustada kaebajat teavitama kohut, millisele arvelduskontole tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Ülejäänud kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
  6. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. OÜ VIKERKARDIN esitas
  8. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Linnavalitsuse
  9. veebruari
  10. a korralduse nr 59 tühistamiseks.
  11. Tartu Halduskohus võttis
  12. mai
  13. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viljandi linna ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
  14. Viljandi linn esitas
  15. juunil 2019 vastuse kaebusele.
  16. Tartu Halduskohus otsustas
  17. juuni
  18. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja teise poole esitatule vastuväidete esitamiseks tähtajad ning teatas, et teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu
  19. augustil
  20. Kaebaja esitas
  21. juulil 2019 kohtule taotluse kohtumenetluse peatamiseks.
  22. Tartu Halduskohus peatas
  23. augusti
  24. a määrusega haldusasja nr 3-19-739 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-9454 tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning tühistas Tartu Halduskohtu
  25. juuni
  26. a määruse osas, milles kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks
  27. augusti
  28. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tegi
  29. novembril 2020 tsiviilasjas nr 2-19-9454 määruse, millega jättis Viljandi linna hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Eelnimetatud määrus jõustus
  30. novembril
  31. Tartu Halduskohus uuendas
  32. novembri
  33. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-19-739 ning kohustas vastustajat teatama, kas vastustaja on kehtetuks tunnistanud Viljandi Linnavalitsuse
  34. veebruari
  35. a korralduse nr 59 või plaanib seda teha.
  36. Vastusena kohtunõudele esitas Viljandi linn
  37. detsembril 2020 kohtule Viljandi Linnavalitsuse
  38. novembri
  39. a korralduse nr 534, millega Viljandi Linnavalitsus tunnistas Viljandi Linnavalitsuse
  40. veebruari
  41. a korralduse nr 59 kehtetuks.
  42. Vastusena kohtunõudele esitas kaebaja
  43. detsembril 2020 menetluskulude nimekirja. KOHTU SEISUKOHT
  44. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
  45. Kaebaja on kaebuses esitanud nõude Viljandi Linnavalitsuse
  46. veebruari
  47. a korralduse nr 59 tühistamiseks. Arvestades, et Viljandi Linnavalitsuse
  48. novembri
  49. a korraldusega nr 534 tunnistati Viljandi Linnavalitsuse
  50. veebruari
  51. a korraldus nr 59 kehtetuks ehk vaidlusalune Viljandi Linnavalitsuse korraldus ei ole enam kaebajale õiguslikult siduv, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud. Seega ei ole menetluse jätkamine Viljandi Linnavalitsuse
  52. veebruari
  53. a korralduse nr 59 tühistamise nõudes kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.
  54. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Et käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus palub kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (riigilõivuseadus § 12 lg 1 ls 2).
  55. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
  56. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tingis Viljandi Linnavalitsuse
  57. veebruari
  58. a korralduse nr 59 kehtetuks tunnistamise hoonestusõigustega seotud olukorra muutumine. Täpsemalt sattus hoonestaja OÜ VIKERKARDIN täitemenetluse subjektiks, kõnealused hoonestusõigused muutusid täitemenetluse objektiks ning hoonestusõigused Karja tn 6, Järve tn 41 ja Järve tn 43 leidsid läbi kohtutäituri enampakkumise ka juba uued omanikud. Uutele hoonestajatele on antud linnavalitsuse poolt indikatsioon, et linnavalitsus on valmis uutele hoonestajatele andma hoonestuse püstitamiseks uued tähtajad ning sellega on sisuliselt hoonestusõiguste tagasilangemise menetlus lõpetatud. Kuivõrd antud juhul ei ole Viljandi linn 2 tunnistanud vaidlusalust korraldust kehtetuks põhjendusel, et haldusorgan on nõustunud kaebusega või et kehtetuks tunnistamine on ajendatud kohtule kaebuse esitamisest, vaid Viljandi Linnavalitsuse
  59. veebruari
  60. a korralduse nr 59 kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebajale kuulunud hoonestusõiguste omandamisest uute isikute poolt kohtutäituri enampakkumise tulemusel, leiab kohus, et kaebaja menetluskulud (v.a asjas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud) jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.