← Eesti

3-20-2562/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2562 Määruse kuupäev 05.01.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi D.A.i riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – D.A. RESO

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

  1. Viru Vangla kinnipeetav D.A. esitas 20.12.2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja õigusabi, kuna ta soovib vaidlustada Viru Vangla käskkirju, millega kohaldati vanglas piiranguid seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levimisega. Taotleja viibis suletud kambris koos kambrikaaslasega peaaegu kaks kuud. Advokaati vajab taotleja esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ning seejärel halduskohtumenetluses esindamiseks. Taotluse kohaselt kohaldas Viru Vangla piiranguid 27.10.
  2. a käskkirjaga nr 1-1/149, 28.10.
  3. a käskkirjaga nr 1-1/150, 04.11.
  4. a käskkirjaga nr 1-1/153 ja 30.11.
  5. a käskkirjaga nr 1-1/
  6. KOHTU SEISUKOHT
  7. Taotleja palub kohtule esitatud avalduses määrata talle riigi kulul advokaat. Taotleja tahteks on saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses (

§ 4

lg 3 p-d 5 ja 6).

§ 10

lg 2 ja lg 31 kohaselt on selliste taotluste läbivaatamine halduskohtu pädevuses. 3.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta asja otsustamist isiku majanduslik seisund. 3-20-2562

  1. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ja D.A. on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest on arusaadav, mida ja millistel põhjendustel D.A. vaidlustada soovib. Arvestades taotluses esitatud probleemi kirjeldust, on kohus veendunud, et taotleja on probleemi kirjeldamiseks (miks D.A. leiab, et tema õigusi on taotluses osundatud käskkirjade väljaandmisega rikutud) ning sellega seonduvalt tema eesmärgi väljatoomiseks võimeline nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seega puudub alus arvata, et taotleja ei suuda haldusmenetluses või halduskohtumenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Lisaks lasub uurimisprintsiibist tulenevalt nii kohtul kui ka vastustajal haldusasjades kohustus vajadusel kinnipeetavat suunata ja abistada. Kui kohtule või vanglale esitatud kaebuses ja/või vaides esinevad puudused, antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Samuti selgitab haldusorgan ja kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja seadusesätted. Seega kompenseerib uurimisprintsiip taotleja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taotleja on võimeline

§ 7

lg 1 p 1 mõttes ise haldus- ja halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsma ning jätab D.A.i riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

  1. Kohus juhib täiendavalt taotleja tähelepanu asjaolule, et vangla otsuste vaidlustamisel vaidemenetluses tuleb järgida seaduses sätestatud tähtaegasid. Haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta saab informatsiooni haldusaktis sisalduvast vaidlustamisviitest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57). Kohus selgitab, et HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik sai vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama. Samuti tuleb silmas pidada, et vangla direktori (käesolevas asjas võib eeldada, et tegemist on Viru Vangla direktori käskkirjadega) antud käskkirjade vaidlustamisel tuleb vaie esitada Justiitsministeeriumile Viru Vangla kaudu (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41). Kui vaide esitamiseks ette nähtud menetlustähtaeg on möödunud, tuleb koos vaidega esitada põhjendatud taotlus tähtaja ennistamiseks (HMS § 34). Vaidemenetluses on isikul õigus taotleda vaidlustatava haldusakti täitmise peatamist (HMS § 81) või esitada pärast vaidemenetluse algust esialgse õiguskaitse taotlus kohtule (HKMS § 249 lg 2). Kaebuse halduskohtule võib esitada pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist 30 päeva jooksul arvates isikule kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemisest (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 2).
  2. Kui taotleja leiab, et talle on riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludel tekkinud vangla tegevuse tõttu kahju, on tal õigus esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1), ning kui vangla tagastab taotluse või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, tekib taotlejal õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse (VangS § 11 lg 8). Kaebus tuleb sel juhul kohtule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend või kui möödus taotluse lahendamiseks RVastS § 18 lg-s 1 ette nähtud kahe kuu pikkune tähtaeg (RVastS § 18 lg 2, HKMS § 47 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.