Obsah (9)

§ 238§ 126§ 175§ 180§ 38§ 37§ 306§ 105§ 313

1-20-5153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5153 (20231600843) Ko

§ 238lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Natalja Kornilieva süüdi Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Natalja Kornilievale lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus eelmise, s.o. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.04.2020 otsusega nr 1-20-2128 mõistetud rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o. 2000 eurot, mõistes Natalja Kornilievale karistuseks 1 1-20-5153 kohtuotsuste kogumis rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära s.o. 2000 eurot ning vangistus 3 aastat ja 4 kuud. KarS § 64 lg 2 alusel määrata, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt vastavalt 16.04.2020 kohtuotsuses nr 1-20-2128 sätestatud tingimustele.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Natalja Kornilieva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist lugeda alates Natalja Kornilieva kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 08.04.
4. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
5. Kannatanu N. B. esindaja esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1056 alusel Natalja Kornilievalt välja mõista kannatanu N. B. kasuks mittevaraline kahju summas 2000 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu N. B. poolt nimetatud arveldusarvele nr EExxx (konto omanik O.K.), märkides selgitusena „Natalja Kornilieva, kriminaalasi 1-20-5153, tsiviilhagi hüvitamine”.
6. Asitõendid ja äravõetud esemed: - 4 CD plaati ja üks DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel; - N.

B. jope, pusa ja T-särk, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn tagastada kohtuotsuse jõustumisel N. B.le

§ 126lg 3 p 2 alusel; - Puuteproovid veresarnase aine määrdumisest N.

B. riietelt (pakendid 1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 4.1, 5.1) ning puuteproovid veresarnase aine määrdumisest Natalja Kornilieva jopelt (pakendid 5.1-5.6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

- Nuga ja noavutlar, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

- Natalja Kornilieva jope Jerzees ja musta värvi jalatsid, mis on saadetud Tallinna Vanglasse Natalja Kornilieva isiklike asjade juurde jätta Natalja Kornilievale. 8.

§ 175

lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Natalja Kornilievalt alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul kannatanu N. B. valitud esindajale tasutud menetluskulud kogusummas 500 eurot N. B. poolt nimetatud arveldusarvele nr EExxx (konto omanik O. K.), märkides selgitusena „Natalja Kornilieva, kriminaalasi 1-20-5153, menetluskulud“. 9.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Natalja Kornilievalt riigituludesse menetluskuludena isiku kohtuarstliku ekspertiisitasu 84 eurot, DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE0418) tasust 513 eurot, riigi õigusabi korras määratud 2 1-20-5153 kaitsja tasu 1198,80 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, kokku 3255,80 eurot. 10. DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE0418) tasu ülejäänud summa, s.o. 912 eurot jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

11.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud summas 3255,80 tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt – esimesed 11 kuud tuleb tasuda 271,31 eurot ja 12. kuul tuleb tasuda 271,39 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700041816 ja selgitus „Natalja Kornilieva, kriminaalasi 1-20-5153, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 12.

§ 38lg 5 p 2 kohaselt teavitada kannatanu N.

B.t Natalja Kornilieva tingimisi ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

1. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule, kannatanu esindajale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 27.10.
2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 27.10.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS 3 1-20-5153 Natalja Kornilievat süüdistatakse selles, et tema ründas 08.04.2020 ajavahemikul 21.45 kuni 21.58 xxx asuva maja lähedal N. B.t, lüües N. B.t tahtlikult üks kord noaga kõhtu, teades, et teist inimest noaga elutähtsatesse piirkondadesse lüües võib inimesele põhjustada eluohtlikke ja ka surmavaid vigastusi ning ta vähemalt möönis nende tagajärgede saabumist. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Natalja Kornilieva N. B.le kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tahtliku tegevusega pani Natalja Kornilieva toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD
3. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
4. juulil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja Natalja Kornilieva süüdistuses KarS § 118 lg 1 p
5. 31.08.2020 määrusega rahuldas kohus prokuröri, kaitsja ja süüdistatava Natalja Kornilieva taotluse lühimenetluse kohaldamiseks ja andis Natalja Kornilieva lühimenetluses kohtu alla, määras istungi ajad.
6. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 21.09.
7. Natalja Kornilieva tunnistas end esitatud süüdistuse järgi süüdi ja võttis esitatud hagi õigeks.
8. Prokurör taotles kohtul Natalja Kornilieva süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 aastat, mida kolmandiku võrra vähendada seoses lühimenetlusega. Natalja Kornilievat karistati viimati Harju Maakohtu 16.04.2020 kohtuotsusega, millega mõisteti Natalja Kornilievale rahaline karistus 200 päevamäära ning tingimisi vangistus 1 aasta 7 kuud 2 päeva ning vangistus jäeti täitmisele pööramata ja rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt. Kuna käesolev tegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 sätteid järgides. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus täna mõistetava 4 aasta pikkuse vangistuse ja eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära ning määrata, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ehk suurendada 4 aasta pikkust vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 7 kuu ja 2 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Kuna käesoleva teo toimepanemise ajaks ehk 08.04.2020 kuupäevaks oli katseaeg lõppenud ehk tegu ei ole toime pandud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 1 teise lause kohaselt arvata eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt kantud karistus liitkaristusest maha. Käesolev tegu pandi toime 8.04.2020 ja eelmine katseaeg lõppes
9. okt 2019, ehk siis § 65 lg 1 2.lause alusel tuleb liitkaristusest, 5 aastat 7 kuud ja 2 päeva vangistust, arvata maha kantud karistus 1 aasta 7 kuud ja 2 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.
10. Kannatanu esindaja esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju osas 2000 eurot.
11. Kaitsja leidis, et süüdistatava tegu vastab pigem KarS § 119 lg 1 tunnustele, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest, kuna süüdistataval puudus tahtlus kannatanut noaga lüüa. Hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja seega palus kaitsja hagi jätta rahuldamata. 4 1-20-5153 Samuti leidis kaitsja, et vangistuse täielikult reaalselt ärakandmine ei ole põhjendanud, kuivõrd süüdistatav on võtnud ette elumuudatusi ja asunud elama xxx, et saada välja teda ümbritsevast tutvusringkonnast, teha lõpparve narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega. Samuti on Natalja Kornilieva leidnud töökoha. Sellest tulenevalt taotles kaitsja Natalja Kornilievale karistuse ärakandmata osa tingimisi kohaldamata jätmist. Menetluskulusid palus kaitsja vähendada ja ajatada aasta peale. II TUVASTATUD ASJAOLUD
12. Maakohus kuulanud ära süüdistatava seisukoha esitatud süüdistuse kohta, kaitsja arvamuse ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus tuvastas kogutud tõenditega järgmist.
13. Kannatanu N. B. ütluste (I kd tl 10-14) kohaselt liikus ta 08.04.2020 õhtusel ajal koos sõpradega (V. K., A. Š., A. K., P. K.) Sõle tänavat pidi Madala tänava suunas. Vastu jalutasid võõras mees ja naine. Mees (hiljem tuvastatud kui V. K.) hakkas õiendama, et mis sa vahid ja tõukas teda vastu õlgu. Ta pani mehe selili ja liikus minema, kuid mees hüppas seljatagant talle uuesti kallale ja nad hakkasid maadlema. Sõbrad A. ja V. tulid vahele. Kui ta püsti tõusis, nägi, et naise käes on nuga ja naine hakkas teda taga ajama. Jooksis kuni valgusfoorini, kui tundis, et kõhus on tugev valu. Tõstis jope üles ja nägi, et kõhus on haav ja ta kukkus teadvusetult maha.
14. Tunnistaja V. K.i ütluste kohaselt (II kd tl 79-83) mäletab ta kaklust sinise jopega meesterahvaga, kes talle Sõle tänaval seltskonnaga vastu jalutas. Oli purjus ja enam ei mäleta kumb neist alustas, alustaja võis olla ka tema. Vahepeal maadlesid pikali, siis tõusid püsti. Noaga löömist tema ei näinud, aga mingi hetk jooksid Natalja Kornilievaga minema, kuni politsei nad kinni võttis. Oli näinud kuskil nädal varem, et Natalja kannab metallist ilma käepidemeta nuga kaasas.
15. Ka tunnistajad V. K. (tl 59-63), A. Š. (I kd tl 108-112), A. K. (I kd tl 75-81) ja P. K. (I kd tl 94-100) andsid kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et 08.04.2020 pärast kella 21.00 Tallinnas Sõle tänaval kannatanu ja vastutuleva võõra mehe (kellega oli kaasas veel üks nokamütsiga mees) vahel konflikt. Mees noris algselt kannatanuga tüli. Kuigi nad olid neist natuke kaugemal, siis nad nägid, kuidas kannatanu selle võõra mehega maas maadlesid, nad lähenesid kannatanule, et vaadata, mis toimub. Maadlus lõppes, kuid järsku oli ilmunud sinna üks naisterahvas, kellel oli nuga käes, millega ta vehkis, karjus ja ähvardas ning ajas neid noaga taga. Kannatanu seltskond hakkas edasi liikuma ja see naisterahvas liikus tagasi kahe mehe juurde. Ühel hetkel hakkas see meesterahvas uuesti karjuma, mille peale kannatanu ja A. Š. keerasid ringi ning siis tuli meesterahvas uuesti kannatanule kallale. Seejärel läksid kannatanu tuttavad kannatanule appi. Nad tõmbasid kannatanu eemale ning jooksid kõik selle naise eest ära, kuna tal oli endiselt nuga käes. Valgusfoori juures hakkas kannatanul halb ja ta kukkus. Siis tõstis N. B. jope üles ja nad nägid, et kõhus oli noahaav ja soolikad paistsid. Võõras naine ja mees liikusid teises suunas minema.
16. Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt viitab tunnistaja V. K. (I kd tl 64-68), tunnistaja A. K. (I kd tl 82-86) ja tunnistaja P. K. (I kd tl 101-103) Natalja Kornilievale kui 5 1-20-5153 isikule, kelle käes oli nuga. Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt viitasid tunnistajad V. K. ja A. K. (I kd tl 87-91) V. K.ile kui isikule, kes maadles kannatanuga (I kd tl 69-73).
17. Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt (I kd tl 57) seisis ta Ehte bussipeatuses, kui nägi kuidas 6liikmeline venekeelt kõnelev seltskond põgenes ühe mehe ja naise eest ja keegi karjus „Tal on nuga“. Kaklust ega löömist ta pealt ei näinud. Ta helistas häirekeskusesse. Samuti ütles, et ta nägi, kuidas need samad mees ja naine suundusid pärast mööda Paavli tänavat Kopli tänava suunas.
18. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud häirekeskusesse tehtud kõnede salvestisi (I kd tl 126-141). Esimene kõne on tehtud 08.04.2020 kell 21:54 ning teataja sõnul on Sõle Selveri juures noorte kamp, kes vehivad noaga ja mingi tüdruk jookseb noaga ringi. Samal ajal ehk 21:54 tehti veel kaks kõnet, mille sisu oli sama, et kamp purjus mehi kakleb ja vehitakse noaga ning 21:55 tehti neljas kõne. Kell 21:58 tehti viies kõne ning selles teataja ütleb, et meesterahvas kukkus maha, keda arvatavasti löödi. Isik on Ehte peatuse juures ja patrull jõudis just kohale.
19. Kuriteo toimepanemise aega ja kohta tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Olerexi turvakaamera salvestisi (I kd tl 150-160). Sellelt nähtub kaugelt isikute tegevus xxx juures ja toimepanemise aeg 08.04.2020 õhtul kella 21:45 ja 21:58 vahel. Täpsemalt on näha, et ajal, kui toimub kannatanu ja V. K. vahel konflikt, liigub Natalja Kornilieva telefoniga samal ajal rääkides kiirel sammul Olerexi tankla juurest üle tee seltskonna juurde. Näha on, kuidas Natalja Kornilieva ajab kannatanu seltskonna inimesi taga, pöördub siis tagasi kohta, kus toimus rüselus. Kell 21:54:14 on 5 isikut ristmikust eemal muru peal koos ja toimub kahe isiku vahel rüselus ning seejärel kell 21:54:28 jooksevad kõik ristmiku suunas, kus seisavad kaks isikut kannatanu seltskonnast ja toimub hetkeks osaline hargnemine nagu põgenetakse. Kell 21:54:38 on 7 isikut valgusfoori juures koos ning kell 55:04 liiguvad kõik üle ristmiku. Kell 21:55:45 tulevad kaks isikut tagasi üle tee ja suunduvad paremale poole sinise valgustusega maja suunas. Teiste tõendite pinnalt on need isikud tuvastatavad kui V. K. ja Natalja Kornilieva. Ühel hetkel nad seisatavad, kuid siis hakkavad jooksma. Mõnekümne meetri pärast seistavad korraks uuesti ning kuuldes tõenäoliselt politsei sireene hakkavad nad kell 21:57:09 uuesti jooksma, peale mida saabub ka politsei patrull. Politseinik väljub politsei sõidukist ning jookseb ristmikul samas suunas, kuhu suundusid V. K. ja Natalia Kornilieva.
20. Politsei pidas Natalja Kornilieva kahtlustatavana kinni (II kd tl 90-98) 08.04.2020 kell 22.00 xxx juures. Sündmuskohalt leiti nuga (I kd tl 3-9), millel on näha veresarnane määrdumine. Noa üldpikkus on 22 cm ja noatera pikkus 10 cm (II kd tl 1-9). Noavutlar leiti süüdistatava jope taskust (II kd tl 20-40; tl 101-113). DNA ekspertiisiakt nr 20E-GE0418 (II kd tl 14-19) kohasel kuriteopaigalt leitud noalt ja süüdistatava jopetaskus oleval noavutlarilt saadud DNA-profiil langeb kokku Natalja Kornilieva DNA-profiiliga (tõenäosus, et tegemist oli süüdistatava DNAprofiiliga on 1023 korda suurem, kui et ei olnud tegemist süüdistatava DNA profiiliga). Noalt võetud vereproov on kokkulangev kannatanu N. B. DNA-profiiliga (tõenäosus, et tegemist oli kannatanu DNA-profiiliga on 1020 korda suurem, kui et ei olnud tegemist kannatanu DNA profiiliga).
21. Seega kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tuvastatud, et Natalja Kornilieva 08.04.2020 ajavahemikul 21.45 kuni 21.58 Tallinnas xxx asuva maja lähedal lõi N. B.le üks kord noaga kõhtu. Oma süüd tunnistas süüdistatav ka kohtuistungil. 6 1-20-5153
22. Mis puudutab süüdistatava Natalja Kornilieva kohtueelses menetluses antud ütlustesse (II kd tl 124-128, 129-131), siis kohus loeb need suures osas ebausaldusväärseks, kuna nad ei kattu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige mis puudutab tema enda ründamist kannatanu seltskonna poolt. Nii kannatanu, kui tunnistajate V. K.i, A. K., P. K.i ja A. Š.ini ning samuti ka Olerexi videosalvestise asitõendi vaatlusprotokollist nähtub üheselt, kuidas Natalja Kornilieva liitub kogu seltskonnaga alles siis, kui kannatanu ja V. K. vahel esimene rüselus käib, peale mida hakkas Natalja Kornilieva kannatanu seltskonda noaga taga ajama ja ähvardama. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Natalja Kornilieva ütlusi selle kohta nagu ta oleks olnud ründe hetkel üksinda, kui teda ründasid mingid noormehed. Kogutud tõendid kinnitavad hoopis seda, et Natalja Kornilileva ajas nii kannatanut, kui teisi kannatanu tuttavaid noaga taga ja ähvardas. Sellel ajal mingeid vigastusi tunnistajad süüdistataval ei näinud.
23. Tunnistaja A. K. ütluste (I kd tl 75-81) kohaselt tegi ta ka video oma telefoniga, kuidas see hull naine neid taga ajas. Videofaili ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu, et Natalja Kornilieva nägu oleks siis verine olnud (I kd tl 145-147). Tunnistaja A. K. kinnitab ütlustes, et sellel naisel nägu verine ei olnud. Samuti ei näinud ükski teine tunnistaja, et keegi kannatanu seltskonnast oleks süüdistatavat löönud.
24. Seega, kuigi Tallinna Kiirabi kiirabikaardi 220508 andmete kohaselt kutsuti Natalja Kornilievale kiirabi 08.04.2020 kell 22.05 ning kiirabi oli xxx juures kohal kell 22.08 (II kd tl 120) ja isiku läbivaatuse protokollis on fotodelt (II kd tl 101-113) näha, et 08.04.2020 kell 23.04 Natalja Kornilieva kulmu peal on verine haav ja põlv on marraskil, puudu üks alumine hammas (üks hammas oli patsiendi sõnade kohaselt juba eelnevalt puudu), siis saab uuritud tõendite pinnalt öelda, et nimetatud vigastused pidid süüdistataval tekkima noaga löömise ja kahtlustatavana kinnipidamise vahelisel ajal.
25. Pidades silmas Natalja Kornilieva vigastuste iseloomu, narko- ja alkoholijoovet ning tasakaaluhäireid, mis on märgitud indikaatorvahendi kasutamise protokollis (II kd tl 99; tl 100), ning asjaolu, et keegi tunnistajatest ei näinud Natalja Kornilieva suhtes vägivalla tarvitamist, on alust arvata, et süüdistatav võis ise hiljem kukkuda. V. K.i (I kd tl 59-62) ja P. K. (I kd tl 9499) ütlustest nähtub, et mees ja naine jooksid ära. Samuti andis Natalja Kornilievaga koos olnud V. K. ütlusi (II kd tl 79-83), et nad jooksid ära. Lisaks on see tuvastatav Olerexi videosalvestise asitõendi vaatlusprotokollist, kus vahetult enne politsei saabumist Natalja Kornilieva jookseb koos V. K.iga ära. Seega kogutud tõenditele tuginedes, pole kohtu hinnangul Natalja Kornilieval vigastuste tekkimine välistatud just sündmuskohalt ära jooksmisel, nt kukkumise tagajärjel. Tuvastatud vigastused viitavadki just pigem vastu maad kukkumisele kui löökidest saadud vigastustele.
26. Tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega ning kohus jätab need tõendikogumist välja kui mitteusaldusväärsed. Küll tõendavad süüteo toimepanemist eelpool märgitud kirjalikud tõendid ja isikuliste tõendiallikate antud ütlused. III MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7 1-20-5153
27. Natalja Kornilievale on esitatud süüdistus teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamises, millega on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
28. Vaidlus selles osas, et süüdistatav lõi 08.04.2020 ajavahemikul 21.45 kuni 21.58 Tallinnas xxx asuva maja lähedal N. B.le üks kord noaga kõhtu, puudub. Ka süüdistatav on oma süüd kohtuistungil tunnistanud ja vabandanud.
29. Kannatanule N. B.le tekitatud vigastusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll (I kd tl 32-33), mille kohaselt läbivaatus teostati 08.04.2020 kell 22.02 kohe sündmuskohal, enne kui kiirabi kannatanu haiglasse viis. Läbivaatuse käigus tuvastati tal katkised ja verised huuled ning kõhu piirkonnas keskjoonest vasakul torkehaav. Kõhuhaavast on väljunud sooled.
30. SA PERH EMO kaardi (I kd tl 38-41) kohaselt saabus N. B. haiglasse 08.04.2020 kell 22.23 ning tal tuvastati üks teravate servadega 4cm haav alakõhu piirkonnas vasakul, sooled väljas, rasvik nähtav. SA PERH väljavõte haigusloost nr 20308685 (I kd tl 42-46) kohaselt diagnoositi N. B.l kõhuseina lahtine haav, millega kaasus peensoole vigastus. Teostatud on peensoole suturatsioon.
31. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOI0093 (I kd tl 50-56) kohaselt tuvastati N. B.l kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Akti punktis 4 lisas ekspert, et kuna kõhuõõnde ulatuva haava puhul on oht põletiku (sh sepsise) tekkeks, ei saa välistada, et meditsiinilise abita jäämisel oleks võinud saabuda kannatanu surm. Lisaks ka vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, s.h siseorganite kahjustuseta.
32. Seega eelnimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et N. B.l tuvastati raske tervisekahjustus (kõhuseina lahtine haav, millega kaasus peensoole vigastus), millega on põhjustatud oht elule.
33. Järgmisena peab kohus hindama Natalja Kornilieva tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav vehkis agressiivselt noaga ja ajas ka kannatanut noaga taga, sellise tegevuse eesmärk oli kannatanut noaga lüüa ja nii ka juhtus. Mingit konflikti kohus süüdistatava ja kannatanu vahel eelnevalt ei tuvastanud, vaid Natalja Kornilieva sekkus teiste isikute vahelisse tülisse noaga, kus tüli initsiaatoriks oli tunnistajate ütluste kohaselt just Natalja Kornilieva enda tuttav V. K., mida ei välista ka V. K. ise. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel, s.o noaga kõhtu lüües tekitas ta kannatanule peensoole vigastuse, mis oli ohtlik elule. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et 10 cm pikkuse teraga noaga kõhtu lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga kõhtu lüües vigastatakse elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Natalja Kornilieval oli sellest aga täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o sündmuskohalt lahkumine ilma kannatanule tekitatud kahjustuste vastu huvi tundmata. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike 8 1-20-5153 vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus.
34. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatava ütlused hädakaitse kohta, et hoopis kannatanu seltskond ründas teda, on ebausaldusväärsed, mida kohus analüüsis juba eelpool. Seega on tõendamist leidnud, et Natalja Kornilieva tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. IV TSIVIILHAGI
35. Kannatanu N. B. esindaja A. O. esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot (I kd tl 16-26). 30.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

1. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Vaidlus selles osas, et Natalja Kornilieva tekitas kannatanule raskeid tervisekahjustusi, millega põhjustati oht elule, puudub. Seega on üksnes juba tervisekahjustuse tekitamisega mittevaralise kahju nõue põhjendatud. Selles osas kohus nõustub kaitsjaga, et esitatud tsiviilhagis puuduvad igasugused sisulised argumendid selle kohta, millist ja kui suurt valu ning läbielamisi kannatanu kandis. Samas ei saa kohtu hinnangul esineda vaidlust ka selles, et kannatanule tekitatud kehavigastused tekitasid kannatanule ilmselgelt füüsilist valu ja ka mingil määral kannatusi ning läbielamisi. Kannatanu meditsiinidokumentidest ja ekspertiisiaktist 9 1-20-5153 nähtub, et kannatanu vajas koheselt operatiivset ravi ja viibis mitu päeva haiglas. Seega on esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot ka üksnes tervisekahjustuse tekitamisega tuvastatud ja selle nõudmine põhjendatud. Nimetatud summa on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud ka ilma täiendavate põhjenduste ja argumentidega ning kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. V KARISTUSE MÕISTMINE
2. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.
4. Hinnates Natalja Kornilieva süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanule üks kord noaga kõhtu, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuse ohtlikkust, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine.
5. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tl 150152), mille kohaselt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kehtivaid isikuvastaseid karistusi süüdistataval ei ole. Seega oli selline vägivaldne käitumine pigem juhuslik episood süüdistatava elus ning seda tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Samas üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa jätta karmilt reageerimata olukorrale, kus isik tekitab kannatanule nii raske tervisekahjustuse ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse pikaajalise vangistusega, mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele.
6. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Natalja Kornilieva on tunnistanud oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil, samuti avaldas kohtuistungil puhtsüdamlikku kahetsust ning vabandas ka pikalt ja põhjalikult kannatanu ees. Kohus võtab süüdistatava poolt väljendatut karistust kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse, kuivõrd tuvastas, et need olid igati siirad. Ka Riigikohus on märkinud, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-18-14 p 11). Muid karistust kergendavaid nagu ka karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus kannatanu seisukohta karistuse osas, mille kohaselt ta ei soovi kellegi elu ära rikkuda ning loodab, et süüdistatav on teinud oma järeldused juhtunust.
7. Seoses kaitsja märkusega selle kohta, et kannatanu on pidevalt sattunud olukorda, kus talle on tekitatud tervisekahjustusi märgib kohus, et selline kaitsja etteheide on käesolevas asjas kohatu. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis asjaoludel või põhjustel on kannatanu varasemalt vigastusi saanud. Meditsiinidokumentidest nähtub üksnes, et kannatanu on sattunud pidevalt kaklustesse ja hiljuti oli eemaldatud rebendi tõttu põrn, kuid see ei saa olla 10 1-20-5153 määravaks või mõjuvaks asjaoluks Natalja Kornilieva süü suuruse hindamisel ning karistuse mõistmisel, mistõttu jätab kohus kaitsja märkuse tähelepanuta.
8. Arvestades kõike eeltoodut, siis peab kohus võimalikuks süüdistatavat karistada 5-aastase vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus eelmise, s.o Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.04.2020 otsusega nr 1-20-2128 (II kd tl 153-155) mõistetud rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o 2000 eurot, mõistes Natalja Kornilievale karistuseks kohtuotsuste kogumis rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära s.o 2000 eurot ning vangistus 3 aastat ja 4 kuud. KarS § 64 lg 2 alusel määrata, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt vastavalt 16.04.2020 kohtuotsuses nr 1-20-2128 sätestatud tingimustele. Prokurör taotles vaidlustes liitkaristuse moodustamist KarS § 65 lg 1 alusel ka 14.07.2017 kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 7 kuu ja 2 päeva pikkuse vangistusega, millega 16.04.2020 otsuses oli moodustatud liitkaristus mõistetud rahalise karistusega. Siinkohal leiab aga kohus, et kuivõrd 14.01.2017 otsusega mõistetud karistuse katseaeg oli käesoleva kuriteo toimepanemise ajaks lõppenud (käesolev tegu pandi toime 8.04.2020 ja eelmine katseaeg lõppes
2. okt 2019) ja 16.04.2020 kohtuotsusega nimetatud vangistust täitmisele ei pööratud, siis sellest tulenevalt ei saa ka moodustada liitkaristust, sest puudub liidetav. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Natalja Kornilieva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist lugeda alates Natalja Kornilieva kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 08.04.
4. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04).
5. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistrist nähtub, et isikul on mitu kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole tegemist isikuga, kes on esmakordselt süüdi mõistetud ja keda mõjutaks lühemaajaline vangistus, vaid tegemist on korduvalt vangistust kandnud isikuga, mistõttu puudub ka igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt tingimisi vabastamist.
6. Natalja Kornilievale on varasemalt antud korduvalt võimalusi jätkata seaduskuulekat elu ja võimalus ennast parandada, kuid seda pole ta kõigest hoolimata teinud. Vähemalt pole ta seda teinud piisavalt, et vältida uue süüdistuse esitamist ja seda raskes isikuvastases kuriteos. Samuti on tuvastatud, et Natalja Kornilieva oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ning tal 11 1-20-5153 tuvastati ka narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Ka viimase kohtuotsusega mõistetud varguse pani Natalja Kornilieva toime kohtu poolt määratud katseajal, mille karistuse kandmiselt oli ta tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Varguse eest mõisteti talle 16.04.2020 otsusega rahaline karistus. Seega on kohtu hinnangul Natalja Kornilieva ise oma käitumisega veennud kohut juba selles, et ta ei ole isikuks, kes sobiks kriminaalhooldusele ja suudaks täita vajalikke käitumiskontrollinõudeid ning elada seaduskuulekalt. Natalja Kornilieva suhtes on käesolevaks hetkeks kõik võimalused ammendunud ning seega on reaalse vangistuse täies ulatuses ärakandmine põhjendatud.
7. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. VII ASITÕENDID
8. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning osa kriminaaltoimikus. 45. Kriminaalasja materjalide hulgas on 4 CD plaati ja 1 DVD plaat, mis tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

46. Kriminaalmenetluse käigus on ära võetud nuga ja noavutlar (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). Kuna tegemist on kuriteo toimepanemise vahendiga, siis tuleb see konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

47. N. B. jope, pusa ja T-särk (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel N.

B.le kui asjade seaduslikule valdajale. 48. Natalja Kornilieva jope Jerzees ja musta värvi jalatsid, mis on saadetud Tallinna Vanglasse Natalja Kornilieva isiklike asjade juurde, jätta Natalja Kornilievale

§ 126lg 3 p 1 alusel asjade seaduslikule valdajale.

49. Puuteproovid veresarnase aine määrdumisest N. B. riietelt (pakendid 1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 4.1, 5.1) ning puuteproovid veresarnase aine määrdumisest Natalja Kornilieva jopelt (pakendid 5.15.6) (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel, kuna tegemist on väärtusetute asjadega.

VI MENETLUSKULUD 50.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja tasu 1198,80 eurot, esimese astme kuriteo toimepanemises 12 1-20-5153 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning ekspertiisi kulud. 51. Ekspertiiside osas märgib kohus, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri

1. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).
2. Seega kannatanu kohtuarstliku ekspertiisitasu 84 eurot (I kd tl 50-56) tuleb välja mõista süüdistatavalt, kuna ekspertiisi käigus tehti kindlaks kannatanu vigastuste ulatus ja selgus kuriteo kvalifikatsioon.
3. DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE0418) tasu oli 1425 eurot ( II kd tl 14-19), mille käigus uuriti 25 objekti – RK lahendi nr 3-1-1-120-12 valguses on süüdistatavalt väljamõistetav kulu 9x57, s.o 513 eurot (tuvastati süüdistatava DNA-profiil). DNA ekspertiisi tasu ülejäänud summa, s.o 912 eurot tuleb jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Natalja Kornilievat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega tuleb menetluskulud täies mahus süüdistatavalt välja mõista.
2. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning mõistetava karistuse iseloomu, s.o vangistust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu valitud esindaja tasu 56. Kannatanu N. B. valitud esindajale tasutud menetluskulud on 300 eurot (kd I tl 27-29), millele taotles kannatanu esindaja juurde arvestada kohtuistungil osalemise aeg vastavalt reaalselt toimunud kohtuistungi ajale. Kohtuistung toimus 2 tundi, mistõttu on kannatanu esindaja tasu kokku 500 eurot. 57.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab 13 1-20-5153 menetluskulud süüdimõistetu. Sellest tulenevalt ja ka kõiki kuriteo asjaolusid arvesse võttes, jätab kohus kannatanu esindaja menetluskulud täies mahus süüdistatava kanda. 58. Kohus leiab, et kannatanu esindajale tasuna makstud menetluskulu 500 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Hagi koostamise ja materjalidega tutvumine 3 tundi (tunnihind 100 eurot) ja istungil osalemine 2 tundi (tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta). Seega

§ 175

lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Natalja Kornilievalt alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul kannatanu N. B. valitud esindajale tasutud menetluskulud 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 14