Obsah (4)

§ 31§ 32§ 45§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 31lg 5).

1. veebruari 2019 korteriomanike üldkoosolekul võtsid korteriomanikud vastu otsuse, et kostja peab oma korteriomandi võõrandama. Korteri võõrandamise küsimust arutati korteriomanike poolt juba
2. aastal, mil anti kostjale võimalus rikkumised lõpetada. Kostja rikkumisi ei lõpetanud.
3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on esitanud hagejale veenäidud igakuiselt nii e-kirja kui ka telefoni teel. Kostja juures on käidud veemõõturit korduvalt kontrollimas, viimati
4. a veebruaris. Hageja lasi paigaldada keldrisse veemõõturi eesmärgiga mõõta kostja veetarbimist ning selle näidu alusel esitatakse kostjale arveid. 2 Kostja on tasunud kõik majandamiskulud. Kostja on arveid tasunud küll viivitusega, kuid seda põhjusel, et hageja pole vastanud kostja päringutele esitatud arvete kohta. Kostjal ei ole rahalisi probleeme arvete tasumisega. Tegemist on olnud erimeelsusega arve esitaja ja saaja vahel arve sisu osas, st selles, kas osa esitatud arvest on põhjendatud. Seetõttu on poolte vahel pooleli ka kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-19-8431). Hageja väited ja tõendid ei kinnita

§ 32kohaldamise eeldusi.

Isegi, kui kohus leiab, et kostja on rikkunud hageja ees olevaid kohustusi, ei ole need sedavõrd kaalukad, olulised ega pahatahtlikud rikkumised, mis võimaldaksid kohustada kostjat korteriomandit võõrandama. Kostja palus kohtul hinnata

§ 32lg 1 põhiseaduspärasust.

MAAKOHTU LAHEND 3. Maakohus jättis hagi rahuldatama ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 900 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tuvastas, et sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused on täidetud osas, mille kohaselt on kostja võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale võõrandamise nõude ning kostja on selle kätte saanud, kuid pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (

§ 32lg-d 1-2).

Maakohus märkis, et võimalikud võõrandamisnõude alused peavad olema tekkinud enne võõrandamisotsuse tegemist korteriühistu poolt, st enne

1. veebruari
2. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta need hageja väited ja tõendid, mis on tekkinud pärast nimetatud kuupäeva, kuivõrd need ei saanud mõjutada üldkoosoleku poolt võõrandamisotsuse vastuvõtmist. Hageja on viidanud võõrandamisnõude alusena sellele, et kostja on viivitanud majandamiskulude tasumisega (

§ 32

lg 2 p 2), on oma tegevusega häirinud oluliselt teiste korteriomandite teostamist (

§ 32

lg 2 p 3) ning on rikkunud korteriomandi valitsemise korraldamise kohustust (

§ 32lg 2 p 1 ja § 31 lg 5).

1. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse protokollist nähtuvalt arutati kostjale korteriomandi võõrandamisnõude esitamist päevakorrapunkti 3 „Arvetest ja võlgadest“ raames. Protokollitud arutelust nähtub üksnes asjaolu, et kostjal on võlgnevused majandamiskulude tasumisega viivitamisest. Muid üheselt arusaadavaid etteheiteid kostjale protokollist ei nähtu. Asjakohane alus ei ole protokollis toodud üldsõnaline etteheide, mille kohaselt kostja rikub järjepidevalt ühistu põhikirjas ja seaduses olevaid kohustusi ning tekitab ühistule ja teistele liikmetele pidevalt kahju (tl 75 pöördel, tl 76). Protokollist ei nähtu ühtegi konkreetset kahju tekitamise juhtu ega põhikirja või seaduse rikkumist. Samas sellised rikkumisi või kahju tekitamisi saab hageja tõendada ka muude tõenditega peale üldkoosoleku protokolli. Hageja on esitanud kohtule kronoloogilise kirjelduse kostjale esitatud arvetest alates
2. aastast (tl 38-39) ning kostja maksete laekumiste ajaloo (tl 42, 48, 54). Hageja ei ole toonud üheselt arusaadavalt välja, milliste konkreetsete arvete tasumisega viivitamisele
3. veebruari 2019 üldkoosoleku võõrandamise otsus tugines. Hageja ei ole ühtegi arvet tõendina esitanud. Kostja võimalik ebakorrektne käitumine arvete tasumisel aastatel 2016-2019 kuni üldkoosoleku otsuseni ei ole iseenesest korteriomandi võõrandamisnõude aluseks. Võõrandamise aluseks saab olla asjaolu, et kostja on üle kolme kuu viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega (

§ 32lg 2 p 2).

Selliste andmete esitamise kohustus on hagejal ning seda selliselt, et kohtul oleks võimalik aru saada, milliste konkreetsete arvete osas olid üldkoosolekul 3 osalenud korteriühistu liikmetel kostjale etteheited.

1. veebruari 2019 üldkoosoleku protokollist ega hageja esitatud selgitustest ei nähtu, milliste konkreetsete vähemalt kuue kuu majandamiskulude arvete tasumisega oli kostja üldkoosoleku ajaks üle kolme kuu viivitanud. Tartu Maakohtu menetluses on pooleli samade poolte vahel tsiviilasi nr 2-19-8431, milles hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist. Samuti on hageja esitanud kohtule hageja pangakonto väljavõtte (tl 53), millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale arveid
2. augustil 2019 ning
3. oktoobril 2019 kokku summas 1283,39 eurot, märkides maksete selgitustesse, et on maksnud vastavalt tarbitud teenustele. Hageja avaldas, et
4. aprilli 2020 seisuga on kostja tasunud kõik arved, välja arvatud viimati esitatud arve (tl 39 pöördel). Seega on käesolevaks ajaks makstud ka need arved, mis olid tasumata
5. veebruari 2019 seisuga. Kostja on pikaajaliselt vaidlustanud hageja esitatud arveid, väites muuhulgas, et need on esitatud mittetarbitud teenuste eest (tl 34 pöördel; 40; 43; 45; 49 pöördel, 50; 53). Asjakohane on kostja väide, et kuivõrd kostja ei ole nõustunud arvetel kajastatud summadega ning selle kohta on eraldi kohtumenetlus, ei ole kostjat võimalik käsitleda võlglasena enne, kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus, mis tuvastab kostja võlgnevuse hageja ees. Samas ka eeldatava võlgnevuse tuvastamine ei omaks käesoleva asja lahendamiseks tähtsust. Oluline on, kas kostjal oli

§ 32lg 2 p-le 2 vastav võlgnevus võõrandamisotsuse tegemise seisuga.

Seda pole hageja tõendanud. Kohus leidis, et hageja ei ole esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ka selle kohta, mis võimaldaks kohtul järeldada, et kostja on oma tegevusega oluliselt häirinud teiste korteriomandite teostamist (

§ 32lg 2 p 3).

Esitatud kirjavahetusest (tl 57-65) nähtub, et kostja on esitanud korteriühistu juhatusele erinevaid kirju ja järelepärimisi, mis puudutavad korteriühistu raamatupidamist ning muid korteriühistu valitsemist ja juhtimist puudutavaid dokumente ning andmeid. Kohus ei tuvastanud kostja poolt saadetud kirjadest (tl 59-63) midagi sellist, mis ületaks kostja kui korteriühistu liikme õigusi saada informatsiooni ühistu tegutsemise ning maja seisukorraga seonduvalt. Korteriomaniku vastav õigus tuleneb

§ 45lg-st 1.

Hageja enda kirjad ning selles sisalduvad kirjeldused kostja väidetavast käitumisest ei ole kohtu hinnangul piisavaks tõendiks kostjapoolsetest rikkumistest. Hageja ei ole esitanud ühtegi täpset viidet, millist konkreetset kostja kirja peab ta teiste korteriomandite teostamist oluliselt häirivaks. Asjaolu, et korteriühistu liige esitab korteriühistu juhatusele küsimusi ning soovib dokumentide ja andmetega tutvuda, ei saa pidada teiste korteriomandite teostamise oluliseks häirimiseks ega olla aluseks hagi rahuldamisele. Võimaliku kostja agressiivse käitumise kohta korteriühistu koosolekul puuduvad igasugused tõendid. Hageja väide korteriühistu valitsemise/majandamise takistamise kohta vajab konkreetsete juhtumite väljatoomist koos tõenditega, mida hageja ei ole teinud. Ka etteheited kostjale korteriühistu revidendina ei saa kohtu arvates olla aluseks korteriomandi võõrandamise nõude rahuldamiseks. Asjakohatu on hageja väide selle kohta, nagu oleks kostja takistanud kinnistusraamatu kannete muutmist. Hageja pöördus vastavas vaidluses kohtusse tsiviilasjas nr 2-20-2294. Tartu Maakohtu 2. aprilli 2020 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata, kuivõrd kohus leidis, et hageja õigusi ei ole rikutud. Kohtul pole käesolevas asjas alust asuda teistsugusele seisukohale, kui seda tehti tsiviilasjas nr 2-20-2294. Võõrandamisnõude aluseks võib olla ka asjaolu, et korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata

§ 31

sätestatud kohustused (

§ 32lg 2 p 1).

Hageja väitel on kostja rikkunud

§ 31

lg 1 p-i 3, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada 4 teistel isikutel, kui see on vajalik kaasaomandi eseme korrashoiuks. Ka on hageja väitel kostja rikkunud

§ 31

lg 5, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Hageja väidab, et kostja eiras korteriomanike otsust vahetada

1. detsembril 2016 kaheksas korteris veemõõtureid ning lasi uue mõõturi paigaldada alles
2. aasta detsembris. Samuti ei ole kostja pärast
3. detsembrit 2018 täitnud kohustust esitada ühistule korterisisese veemõõturi näit. Hageja ei ole esitanud kohtule kummagi eelnimetatud väidetava rikkumise kohta ühtegi asjakohast tõendit, sh ei ole selliseks tõendiks korteriühistu meiliprogrammi väljavõte (tl 73), kuivõrd kostja võis esitada korteriühistule veenäite ka muul moel. Kostja väidab, kuid ei tõenda, et on veenäite saatnud sõnumina ka hageja juhatuse liikme B.B. telefonile. Samas on kostja väitnud, et hagejal on tegelikkuses olemas võimalus saada kostja tarbitud vee kohta andmeid ning esitada selle kohta arveid. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega, olukorras, kus vajalikke veenäite on hagejal võimalik ise kontrollida, ei pea kohus põhjendatuks asuda näitude esitamise kohustuse rikkumise tõttu kostja korteriomandit sundvõõrandama. Hagis on hageja väitnud ka seda, et hageja ei luba kontrollima veemõõturit. Mingeid konkreetsemaid andmeid ega tõendeid sellise väite kohta esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja

§ 31sätestatud kohustuste rikkumine.

Kohus ei tuvastanud ühtegi

§ 32alust, mis võimaldaks kohaldada kostja suhtes korteriomandi sundvõõrandamist.

Seetõttu jääb hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata

§ 32kooskõla põhiseadusega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina kostja kirjad seoses notarisse minekuga. Maakohus ei uurinud piisava põhjalikkusega hageja nõudega seotud asjaolusid ega seda, kas korteri võõrandamise tingimused olid täidetud. Maakohus on ebapiisavalt tuvastanud asjaolu, kas kostjal oli
2. veebruari 2019 seisuga hageja ees

§ 32lg 2 p-s 2 nimetatud võlgnevus.

Samuti puuduvad otsuses mõistlikud põhjendused, miks kohus ei tuvastanud kostja võlgnevust esitatud tõendite pinnalt. Hageja esitatud arvete ja laekumiste ajaloost ning pangakonto väljavõtetest nähtuvad kostjale esitatud arvete numbrid, summad ja esitamise kuupäevad. Samuti nähtub nimetatud tõenditest see, et kostja tasus hagejale arveid

1. aastal ühel korral (
2. aprillil 2018) ning
3. aastal kahel korral, millest esimene tasumine toimus alles
4. augustil
5. Seega oli kostjal
6. veebruariks 2019 hagejale tasumata arved nr 169, 178, 187, 196, 205, 214, 223, 232 ja
7. Ka
8. a pangakonto väljavõte kinnitab hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja seda, et kostjal oli võõrandamisotsuse vastuvõtmise kuupäevaks eelpool nimetatud arved 169-214 tasumata, st et kostja oli vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Korteriühistu liikmed on jõudnud korduvalt järeldusele, et kostja häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist ja esitanud selle kohta ka tõendeid. Hageja ei nõustu, et asjakohatu on väide, nagu oleks kostja taksitanud kinnistusraamatu kannete muutmist. Hageja esitab uue tõendina kostja kirjad, millest nähtub, et kostja rikkus nii hageja kui tema liikmete õigusi. Hageja pidi tegema ettenägematuid/täiendavaid kulutusi selleks, et saada kostjalt eraldi allkiri/heakskiit tehtud tehingule. 5
9. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja palus jätta hageja tõend vastu võtmata. Kostja ei nõustu, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega uurinud hageja nõudega seotud asjaolusid. Kostja ei ole kordagi vastu vaielnud sellele, et teatud arvetest on osa esitatust tasumata, sest kostja hinnangul on need arved esitatud ilma õigusliku aluseta. Küll aga ei ole kohtule esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kostja oleks vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostja hinnangul ei ole ühtegi alust uue tõendi (poolte kirjavahetus) vastuvõtmiseks. Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuses peab olema selgelt välja toodud, mis põhjuselt võõrandamist nõutakse. Korteriühistu ei saa hiljem hagi täiendada muude põhjustega, isegi kui need võiksid iseenesest olla võõrandamisnõude esitamise aluseks. Sama seisukoht tuleneb ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seletuskirjast. Seega isegi juhul kui ringkonnakohus peaks otsustama hageja esitatud kirjavahetuse tõendina vastu võtma, ei saa see olla aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisel, kuivõrd sellel teemal (väidetav pahatahtlikkus notarisse mitteilmumisel) pole korteriühistu vastavasisulist nõutavat otsust vastu võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid (pooltevaheline kirjavahetus perioodil 9-
12. juuni 2020), millega hageja soovib tõendada juunis 2020 aset leidnud kostja tegevust. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et

§ 33

alusel esitatud hagi põhjendamiseks ei saa hageja tugineda võõrandamisnõude eeldusena uutele faktilistele asjaoludele, mis väidetavalt leidsid aset pärast korteriühistu üldkoosoleku otsust korteriomandi võõrandamiseks. Hageja taotlus tuleb jätta TsMS § 652 lg 1 ja 3 alusel rahuldamata. 8. Korteriühistu nõuab kostjalt

§ 33alusel korteriühistu üldkoosoleku otsuse korteriomandi võõrandamiseks, täitmist.

Võõrandamisnõude võib korteriühistu korteriomaniku vastu esitada

§ 32

lg-te 1 ja 2 alusel siis, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada siis, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata

§-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Maakohus leidis, et kuigi hageja liikmete 16. veebruari 2019 üldkoosolekul võeti vastu kehtiv otsus kostja kohustamiseks talle kuuluvat korteriomandit võõrandama, mida kostja ei ole täitnud, ei ole hageja tõendanud võõrandamisnõude aluseks olevaid asjaolusid

§ 32lg 2 tähenduses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et võõrandamisotsuse aluseks ei saa olla hageja poolt esitatud asjaolu, et kostja on üle kolme kuu viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega (

§ 32lg 2 p 2).

6 Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Majandamiskulude nõude suurus ei pea olema eelnevalt kohtulahendiga tuvastatud, kuid kui korteriomanik vaidleb nõude suurusele vastu, siis peab korteriühistu eelneva kohtulahendi puudumisel tõendama ka nõude olemasolu. Seejuures tuleb arvestada, et majandamiskulude nõude suuruse tõendamiseks ei piisa ainult arvete esitamisest. Maakohus on otsuses selgelt märkinud, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostjal võõrandamisotsuse seisuga võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse osas. Seejuures ei ole kostja esitanud kohtule ka arveid, mille tasumata jätmist ta kostjale ette heidab. Arvete kui tõendite esitamata jätmist ei asenda hageja kirjalikud selgitused kohtule, sh korteri arvete ja laekumiste ajalugu (lk 48), sest kohtul ei ole võimalust kontrollida, kas hageja kirjalikud selgitused on kooskõlas kostjale esitatud arvetega. Kuna hageja asjakohaseid tõendeid kostja võla suuruse osas ei esitanud, luges maakohus põhjendatult asjakohaseks kostja väite, et kostja poolt vaidlustatud arvete osas on poolte vahel vaidlus eraldi kohtumenetluses. Samuti tuvastas maakohus, et otsuse tegemise seisuga on tasutud ka need arved, mis olid tasumata seisuga 16. veebruar 2019. Hageja ei ole kaebuses maakohtu poolt tuvastatut ümber lükanud. Hageja kaebuses puuduvad arvutused, mida kontrollides saaks ringkonnakohus hinnata, kas kostja võlgnes võõrandamisotsuse tegemise seisuga hagejale üle kolme kuu vähemalt kuue kuu majandamiskulud ja kas kostja on maakohtu otsuse tegemise ajaks need tasunud. 10. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et võõrandamisnõuet kostja vastu saab põhjendada

§ 32

lg 2 p 3 alusel asjaoluga, et kostja takistas juunis 2020 hagejal kinnistusraamatus kannete muutmist, kuna ei ilmunud kokkulepitud ajal notaribüroosse. Tegemist on asjaoludega, mis väidetavalt leidsid aset pärast 19. veebruari 2019 otsust ja ei saanud seega olla aluseks võõrandamisotsuse tegemisele. Korteriühistu ei saa hilisemas kohtumenetluses hagi täiendada uute põhjendustega, isegi kui need iseenesest võiksid olla võõrandamisnõude esitamise aluseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

§ 32

lg 2 p-le 3 tuginemisel tuleb arvestada, et kui häiriv tegevus on peale korteriomanike otsuse tegemist lõppenud, siis ei saa võõrandamist nõuda isegi juhul, kui eelnevalt olid nõude esitamise eeldused täidetud. 11. Kostja on palunud kohtul hinnata

§ 32lg 1 põhiseaduspärasust.

Maakohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata, põhjendades seda hagi rahuldamata jätmisega. Ringkonnakohus leiab, et

§ 32

lg1, mis annab korteriomanikele õiguse nõuda korduvalt oma kohustusi rikkunud korteriomanikult talle kuuluva korteriomandi võõrandamist, ei ole vastuolus põhiseadusega, sh omandipõhiõigusega (PS § 32). Tegemist on võõrandamisnõudega üldistes (korteriomanike ühistes) huvides kohase vastusoorituse (müügihind) vastu. Samuti on seadusega tagatud otsusega mittenõustunud korteriomaniku õiguste kaitse kohtu korras. Korteriomanike otsus omandi võõrandamiseks kuulub sundtäitmisele üksnes juhul, kui seda on otsustanud kohus hagimenetluses korteriühistu või vähemalt ühe korteriomaniku hagi alusel (

§ 33

). Kuna omand on põhiseaduse kaitse all, ongi tegemist erandliku abinõuga sundida korteriomanikku täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi korteriühistu ja teiste korteriomanike ees. Sellest tuleneb kohtu kohustus hinnata kõiki võõrandamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, st nõude proportsionaalsust võrreldes korteriomanikule etteheidetava rikkumisega. Kui korteriomanik on talle võõrandamisotsuses etteheidetud rikkumised lõpetanud, kõrvaldanud või oma kohustused hilisemalt täitnud, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. 12. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. 7 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud summas 600 eurot (5h x 120) koos käibemaksuga. Kostja on ringkonnakohtus kasutanud õigusabi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel. Hageja leiab, et tehtud tööle kulunud ajaline maht ei tohiks ületada 3-3,5 h. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist on keskmise keerukusega tsiviilvaidlusega. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud uusi asjaolusid, küll aga taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks. Kaebuse põhjendav osa on pikk ca 1 lk. Kostja vastus on küll 3, 5 lk pikk, kuid sisuline osa sellest (sh seisukoht uue tõendi osas) moodustab ca 1, 5 lk. Eeltoodud asjaoludel peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks õigusabile 3, 5 h kokku hinnaga 440 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 8 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks