← Eesti

2-20-11592/15

Obsah (5)§ 97§ 96§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11592 Tsiviil

) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse kostjaid esindanud vanemale. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus kostjatele ülalpidamist anda.

  1. Tsiviilasjas nr 2-12-40803 mõisteti hagejalt 11.04.2013 kohtuotsusega välja igakuine elatis miinimummääras kummalegi kostjale alates 14.11.2012 kuni kostjate täisealiseks saamiseni (tl 2122).
  2. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-12-40803 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise vähendamiseks 150 euroni kuus kummalegi kostjale alates 11.08.2020 (hagiavalduse esitamise aeg). 3
  3. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hagejalt 11.04.2013 kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks miinimumsummas (
  10. aastal 292 eurot), on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 11.04.2013, mil kohtuotsusega hagejalt kostjate kasuks elatis välja mõisteti ja hageja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
  11. Kohus selgitab pooltele, et

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (Riigikohtu 16.

jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17).

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15 p 15). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p 36 kohaselt elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et hagejal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas hagejal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida hageja sissetulekuid ja laste vajadusi) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 11). 4 Hageja on kohtu ette toonud elatise suuruse muutmise alusena osalise töövõimetuse, ebapiisava sissetuleku/ varalise seisu ja lisaks kostjatele veel kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu. Kuna hageja ei ole elatise suuruse muutmise asjaoluna kohtu ette toonud seda, et kostjate vajadused oleksid muutunud, ei pea kohus käesolevas tsiviilasjas kindlaks tegema, kui suured on kostjate igakuised vajadused.

  1. Kohus peab kindlaks tegema, kas hageja osaline töövõimetus on aluseks elatise vähendamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hageja tervis 11.04.2013 (eelmise kohtuotsuse tegemise aeg) korras, kuna seda ei ole tsiviilasjas nr 2-12-40803 tehtud kohtuotsuses käsitletud. Hagejal on tuvastatud Eesti Töötukassa 08.01.2019 otsusega nr TVH/19/001246 osaline töövõime (tl 27). Hagejal on diagnoositud pöörli limapaunapõletik ehk bursiit (tl 28, 29) ja puusaliigese artroos (tl 30), mille tõttu on hagejal väga tugevad puusavalud, tööd saab teha valuvaigistite toel ning hageja viibib tihti töövõimetuslehel. Lisaks makstakse hagejale Eesti Töötukassa poolt töövõimetustoetust ja Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetust. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et hageja tervislik seisund on halvenenud peale 11.04.2013 kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et hageja osaline töövõimetus on püsiva iseloomuga. Hagejal on raske töötada, mistõttu ta peab tihti istuma, kui puusaliigesed valutavad. Hageja on ka esile toonud, et ta vajab lähitulevikus puusaliigese operatsiooni. Lisasissetulekut hageja tervislik seisund teenida ei võimalda.
  2. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kas hageja halb varaline seisund on aluseks elatise vähendamiseks. Samuti hindab kohus seda, kas elatise vähendamine oleks põhjendatud, kuna lisaks kostjatele tuleb hagejal täita veel kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli hageja sissetulekuks
  3. aastal 248 eurot kalendrikuus (tl 69). Hageja selgitas, et juba siis

(2013)oli hagejale elatisenõude täitmine üle jõu käiv, kuid siis ei olnud veel hagejal teisi ülalpeetavaid. Hageja töötab täistööajaga haljastusettevõttes X OÜ-s. Käesoleval ajal on hageja sissetulekuks netotöötasu 890 eurot (tl 31), töövõimetustoetus 247 eurot (tl 32) ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot (tl 33) kalendrikuus. Lisaks on hageja märkinud, et hagejal on keskeriharidus- autolukksepp, kuid seegi töö nõuab jalgadel seismist ning sundasendis püsimist, mille tõttu asus hageja omandama Töötukassa kaudu C- ja E-kategoooria sõidukite juhtimist, mille lõppemisel saab hageja loodetavasti hakata tööd otsima rekkajuhina, mis oleks liigeseid vähem koormav amet. Lisatöö tegemist hageja tervislik seisund ei võimalda. Kohus on teinud hageja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud Maksu- ja Tolliametisse, Äriregistrisse, Kinnistusraamatusse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse (tl 90-94) ning tuvastanud, et hagejal puudub registrisse kantud vara. Hageja sissetuleku suuruseks kujuneb 1178,17 eurot (890 + 247 + 41,17). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on peale 11.04.2013 kohtuotsust hagejal sündinud kaks last: A. M. (X-aastane, sündinud XXX, tl 25) ja T.M. (X-aastane, sündinud XXX, tl 26), keda hageja peab vahetult ülal. Hageja on selgitanud, et tema pere elab 2-toalises korteris ja pere eluasemekulud (kommunaalkulud 150 eurot (tl 46, 47), elekter 14 eurot (tl 48), TV 36 eurot (tl 45, maksed nr 2, 5, 6, 8, 10) on ühes kuus umbes 200 eurot (hageja osa on 1/2). Hageja sidekulu koos internetiga on 14 eurot (tl 45, maksed nr 1, 3, 4, 7 ja 9). Hageja tervishoiukulu on 25 eurot, hageja toidukulud on 150 eurot kuus, muud kulud (hügieen 10 eurot kuus, riided ja jalatsid 40 eurot kuus, majapidamisega seotud ettearvamatud ja harva esinevad kulud, nt kodumasinad, remonttööd, mööbel) on umbes 75 eurot kuus. 5 Seega hageja igakuised kulud on umbes 364 eurot (100 + 14 + 25 + 150 + 75). Hageja pere vaba aja kulude katteks napib rahalisi vahendeid, sest hagejal tuleb maksta ka elatise võlga (17.07.2020 seisuga 14 862,39 eurot, tl 23-24, pöördel). Hetkel maksab hageja kostjatele kohtutäituri kaudu kokku 200 eurot kuus elatiseks. Hageja teised lapsed käivad X lasteaias Xtänaval, kus keskmine igakuine lasteaiakulu on 59 eurot kuus (tl 49, 50). Hageja teiste laste ema J. M. netotöötasu suuruseks on 521 eurot kuus (tl 44). Laste ema katab oma sissetulekust enda osa kommunaalkuludest 50 eurot, oma sidekulu umbes 10 eurot, toidukulu 150 eurot, hügieenikulu 20 eurot, tervisekulu 5 eurot, riided ja jalatsid 40 eurot ja osaliselt teiste laste vältimatutest kuludest- umbes 246 eurot. Vajadused Eluasemekulud: (4 inimest, kommunaalkulud 150 eurot, elekter 14 eurot, TV 36 eurot) Kulutused toidule Kulutused tervishoiule Kulutused hügieenitarvetele Kulutused lapse lasteaiakohustuse täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele Vaba aeg: üritused, sünnipäevad, arendavad mänguasjad Kokku: A.M. 50 T. M. 50 130 5 10 59 40 60 130 5 10 59 40 60 354 eurot 354 eurot Hageja kahe teise lapse vajadusteks on kokku 708 eurot, millest J.M. kannab, arvestades tema sissetuleku suurust, 246 eurot. Seega jääks hageja kanda sellest 462 eurot. Lisaks peab hageja tasuma kostjatele ülalpidamiseks 11.04.2013 kohtuotsuse järgi
  1. aastal elatist 584 eurot. Hageja tasub kohtutäiturile kostjate ees olevat elatisevõlgnevust 200 eurot kuus. Arvestades hagejale pärast igakuise püsikulu mahaarvamist igakuiselt keskmiselt jäävat tulu 614,17 eurot (1178,17 – 364 – 200), on kohtu hinnangul hageja võimeline neljale lapsele elatist tasuma kuus ca 153 eurot igale lapsele. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust ja majanduslikust seisust ei ole hageja võimeline kostjatele elatist tasuma hetkel kehtivas miinimummääras. Lisaks osutuksid kostjatele elatise tasumisel miinimummääras hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad.
  2. Hageja on tuginenud ka sellele, et kostjate kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et hageja varaline seisund on halb, hagejal puudub registrisse kantud vara, hageja on osaliselt töövõimetu ning kostjatele elatise miinimumsummas tasumise korral osutuksid hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatise vähendamisel arvesse võtta ka kostjatele tasutavat riiklikku lapsetoetust.
  3. Hageja on palunud vähendada kostjatele tasutavat elatist 150 euroni kuus kummalegi lapsele alates hagi esitamisest. 6 Kohus rahuldab hagi. Kohus muudab Harju Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-40803 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostjate kasuks kostjate ülalpidamiseks alates 11.08.2020 igakuise elatise summas 150 eurot kummalegi kostjale kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse hageja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
  4. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus rahuldas hagi, peaksid menetluskulud jääma võrdselt kostjate kanda. Samas on hageja taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt oleks kohtu hinnangul ebamõistlik jätta hageja menetluskulud võrdselt kostjate kanda. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.