KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja: Menetlustoiming RESOLUTSIOON Harju Maakohus 21.detsembr

§ 224

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks; Sergei Gribin (isikukood 37708230342, X kodanik, emakeel x keel, töötab xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx; PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja T. R. Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku Sergei Gribini kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 18.05.2020.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2316,20,002487 osaliselt - Sergei Gribinile mõistetud karistuse osas.
3. Teha uus otsus, millega karistada Sergei Gribinit LS § -de 224 lg 1 ja LS § 242 lg 1, järgi KarS §

§ 224lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks.

Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

1. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
3. mai 2020.a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,002487 karistati Sergei Gribinit liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 1 järgi ja LS § 242 lg 1 järgi, KarS §

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks (väärteotoimik tl 14-16). Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

1. aprillil 2020.a kella 21.18 ajal xxx Tallinna, liikudes Toompuiestee suunas rikkudes liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ nõudeid, sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda, rikkudes MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p 11 nõudeid, samuti tema märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,20 mg/L+- 0,5 mg/L s.o 0,15 mg/L kohta, rikkudes oma tegevusega LS §-de 16 lg 2 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS §-de 242 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi (väärteotoimik tl 1). Menetlusaluse isiku kaebus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 09.06.2020.a Sergei Gribin koostatud ja esitatud kaebus, millises viimane kinnitab nii oma süüd kui ka kahetseb oma tegusid. Sergei Gribin märgib, et esimene karistus temale joobesjuhtimise eest määrati 17.01.2020.a, kahjuks ei õnnestunud tal saadud trahvi õigeaegselt maksta, käesoleval hetkel suhtleb ta kohtutäituriga, kes on maksegraafiku koostanud. Ta ei ole enne käesolevat aastat seadust rikkunud, rohkem tasumata trahve tal ei ole. 25.04.2020.a episoodis oli tal väljahingatavas õhus alkoholi minimaalselt. Ta ei osanud arvata, et klaas džinni, mille ta oli mitu tundi varem joonud, võib mõjutada ta keha. See oli tema süü, et ta ei hinnanud oma seisundit õigesti. Ta töötab autoga, kullerina, ning kui ta kaotab oma juhiload, siis ta ei saa enam töötada, kohtutäiturile maksta ja oma peret toetada. Tal on osaline töövõimekaotus ning oli üldse väga raske tööd leida. Sergei Gribin palub anda kohtul talle veel üks võimalus ja mitte jätta teda lemmiktööst ilma. Ta palub kohtul karistust muuta ja määrata talle rahatrahv. Kaebuse esitaja annab kohtule esitatud kaebuses teada, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda (kd I tl 2-3). Kohtuvälise menetleja vastus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 29.06.2020.a esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Nimelt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et Sergei Gribini süüline käitumine LS § 69 lg 3 ja LS § 16 lg 2 ning MKM 22.02.2011.a määruse 12 § 9 lg 1 p 17 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärteod on KarS § 63 lg 1 kohaselt õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja oma vastuses märgib, et menetlusaluse isiku suhtes teostatud mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, mõõtmised on teinud pädev mõõtja, mõõtevahend oli taadeldud, mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid s.t mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud. Väärteoasjas oleva tunnistaja sõnade kohaselt märkas ta 25.04.2020 kella 21:18 ajal Tallinnas, xxx juures liikumas halli sõiduautot Honda Civic re nr xxx, mis äratas tähelepanu asjaoluga, et sõiduki juht sõitis ühesuunalisel teel vastassuunas. Juhile anti peatumismärguanne, sõidukit juhtis Sergei Gribin, Tal tuli suust alkoholi lõhna, silmad olid läikivad ja uimased ja reaktsioonikiirus häiritud, tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus näitas väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 0,15 mg/l. Seega kohtuvälise menetleja hinnangul tekitas menetlusalune isik juhile keelatud seisundis ka potentsiaalselt ohtliku olukorra. Juhil on 2 kohustus enne sõitma hakkamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab tal sõidukit juhtida, sõites olla tähelepanelik liikluskorraldusvahendite suhtes. Sergei Gribini näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt LS § 224 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest karistatud. 17.02.2020.a toime pandud rikkumise eest karistati teda rahatrahviga 720.- eurot, menetlusalusel isikul on rahatrahv tasumata ning ta jätkab liiklusväärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja märgib, et käesolevas väärteoasjas ei leidnud tuvastamist KarS § -des 57 ja § 58 karistust kergendavad ega raskendavate asjaolude esinemine, menetlusalusele isikule kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Sergei Gribin ise asetanud end kahel korral olukorda, mille tulemusel on halvenenud tema varasem elukorraldus ja olukord. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Sergei Gribini puhul ei ole välistatud karistusliik (kd I tl 17-18). Kohtuotsuse motiivid Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on kohtule teada andnud, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, ei ole taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks (kd I tl 3, 17). Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema juhtides mootorsõidukit
2. aprillil 2020.a kella 21.18 ajal xxx, liikudes Toompuiestee suunas eiras liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ nõudeid, sõitis edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda, rikkudes selliselt MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p 11 nõudeid, samuti tema märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,20 mg/L+- 0,5 mg/l s.o 0,15 mg/l kohta, rikkudes oma tegevusega LS §-de 16 lg 2 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 242 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi. LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest s.o mootorsõidukijuhi poolt muu liiklusnõude rikkumise eest, kui puudub LS § -des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest s.o mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades st. mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole antud väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ning menetlusalusele isikule etteheidetud LS § 69 lg 3 ja LS § 16 lg 2 ning MKM 22.02.2011.a määruse nr 12 § 9 lg 1 p 17 nõuete rikkumiste, LS § 242 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise osas kogutud tõendid on asjakohased ning lubatavad seda alljärgnevatel põhjendustel. Sisuliselt ei ole tekkinud vaidlust väärtegude toimepanemise ajas, kohas ja muudes tõendamiseseme asjaoludes, vaidlustatakse üksnes kaebuse esitajale KarS §

§ 224lg 1 järgi teo toimepanemise eest määratud karistust.

3 Kaebuse esitaja on väärtegude toimepanemist tunnistanud. Nii on kohtule esitatud kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja olles ära joonud väärteoprotokollis märgitud ajal klaasi džinni, ei arvanud, see mõjutab ta keha ning kaebuse esitaja on kinnitanud, et ta ei hinnanud oma seisundit õigesti (kd I tl 3). Kohtuvälise menetleja poolt 25.04.2020.a poolt koostatud väärteoprotokollis nr AB1576737 on menetlusalune isik kinnitanud, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobes olles, kuigi arvas, et ta on kaine, ära oli ta joonud Long Drink alkoholi. Keelumärki ei pannud ta tähele (väärteotoimik tl 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 25.04.2020.a kella 21:20 ajal oli menetlusele allutatud isikuks Sergei Gribin, kellel esinenud joovet kontrolliti mõõtevahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A418893 ning mõõtetulemuseks saadi 0,23 mg/l kohta (väärteotoimik tl 2). Menetlustoimingu käigus tuvastati, et Sergei Gribin autost väljudes kergelt tuikus ning tema suust tuli alkoholilõhna, reaktsioonikiirus oli häiritud s.t aeglane, pilk uimane (väärteotoimik tl 2 pöördel). Kohtu hinnangul indikaatorvahendi kasutamise protokollis sisalduvat teavet kinnitab veel 25.04.2020.a kella 21.38 ajal tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE mõõtetulemus. Nimelt on Sergei Gribin eelpool märgitud ajal allutatud menetlustoimingule ning tal on tuvastatud 0,20 mg/l alkoholijoove laiendmääramatusega +0,05 mg/l, lõpliku tulemiga 0,15 mg/l liitri kohta väljahingatavas õhus (väärteotoimik tl 7). Mõõtetulemusi on Sergei Gribinile tutvustatud ning ta on tulemustega nõustunud (väärteotoimik tl 2, 8). Seega on tõendatud, et Sergei Gribin temale väärteoprotokollis etteheidetud ajal ja kohas rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRC-20/00006 kohaselt oli tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumbriga ARKM-0084 taadeldud 10.01.2020.a (väärteotoimik tl 9). Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri tulemuste väljavõttega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 25.04.2020.a, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu selles, et kaebuse esitaja 25.04.2020.a juhtis mootorsõidukit Honda Civic reg nr xxx, seda xxx, Tallinn piirkonnas olles ise isikuks, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l kohta (väärteotoimik tl 2, 5-8). Kohtu hinnangul Sergei Gribini süü LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, Sergei Gribinile etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Sergei Gribin on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Sergei Gribin on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Sergei Gribin pidi pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes mõistma, et rikub LS § 69 lg 3 nõudeid pannes sellega toime väärteo. Sergei Gribin on isikuks, keda on varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest juba karistatud (väärteotoimik tl 11). Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et Sergei Gribin teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (tarvitab alkoholi ning läheb peale seda mootorsõidukit juhtima) ja soovis seda. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud Sergei Gribinile etteheidetava teo s.t LS § 224 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka LS § 16 lg 2 ja MKM 22.02.2011.a määruse nr 12 § 9 lg 1 p 17 nõuete rikkumist. LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma ja kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Tunnistajana on üle kuulatud Algidas Cibulskas, kes on andnud ütlusi selle kohta, et 25.04.2020.a oli ta autopatrullis ning sõitis xxx juures, kell 21:18 märkas ta sõiduautot Honda Civic reg xxx, milline sõitis vastassuunas 4 teelõigus, kus oli ühesuunaline liiklus. Sõiduk peatati ning kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Sergei Gribin, kes oli alkoholijoobes – indikaatorvahendi näit oli 0,23 mg/l, isik toimetati Kesklinna politseijaoskonda (väärteotoimik tl 3). Kaebuse esitaja Sergei Gribin on väärteoprotokollis ise märkinud, et tema, keelumärki sõites tähele ei pannud (väärteotoimik tl 1). Kohtu hinnangul nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja Algirdas Cibulskase väärteomenetluse käigus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning haakuvateks teiste käeolevas väärteoasjas kogutud tõendites sisalduva teabega. Kohus peab menetlusaluse isiku märkust selle kohta, et keelumärki ta ei pannud tähele eluliselt usutavaks, sest isik, kellel esinevad sellised alkoholijoobe tunnused nagu seda oli Sergei Gribinil 25.04.2020.a kella 21:18 mootorsõiduki juhtimise ajal s.o 0,15 mg/l kohta, mh menetlustoiminguid läbi viinud patrullpolitseiniku M. S. kirjelduste kohaselt oli kaebuse esitaja kinnipidamise hetkel uimane, reaktsioonikiirus oli aeglane on ilmne, et kaebuse esitaja ei pruukinud eelpool kirjeldatud tervisliku seisundi tõttu liiklusmärki tähele panna. Kohtu hinnangul tunnistaja A. C. väärteomenetluse käigus antud ütlused on usaldusväärsed ning käesoleva kaebemenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis võiks kohtu sellekohast veendumust kummutada. Kohus peab vajalikuks märkida, et enne tunnistuse andmist on A. C. andnud ka allkirja selle kohta ja viimast on hoiatanud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluste andmise ning ütlustest andmisest keeldumise eest. Tunnistaja on kaebemenetluse kestel andnud üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas ta tööülesandeid täites märkas xxx, Tallinn maja juures, ühesuunalisel tänaval vastassuunas sõitmas sõiduautot, kuidas ta Sergei Gribini poolt toimepandud õigusrikkumist tajus ning milliseid menetlustoiminguid viimasega läbi viidi. Kohtu hinnangul on tunnistaja A. C. näol tegemist täiesti erapooletu tunnistajaga, kellel ei ole varasemalt kokkupuutumust olnud kaebuse esitajaga. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo LS § 242 lg 1 järgi õigesti kvalifitseerinud, menetlusaluse isiku süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja on väärteo toimepannud vähemalt kaudse tahtlusega, menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon. Käesolevas kaebemenetluses on Sergei Gribin taotlenud kohtult temale kohtuvälise menetleja poolt LS § 224 lg 1 alusel põhikaristuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kohus asub seisukohale, et karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi aspektist, vaid ka karistatava aspektist. Seega tuleb igal juhul karistuse määramisel arvestada ka karistatava eluliste vajadustega ja karistuse individuaalse mõjuga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo ja LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo, Sergei Gribinile KarS §

§ 224

lg 1 järgi karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena 5 kuuks on kohtu hinnangul Sergei Gribini isikut ja tema poolt toime pandud väärtegude raskust arvestades põhjendamatult karm. Kohus möönab, et Sergei Gribin on isikuks, kellel on kehtiv väärteokaristus LS §-de 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. Nii nähtub kohtule esitatud karistusregistri õiendist, et kaebuse esitajat on 17.01.2020.a rahatrahviga 720.- eurot, millise 5 täitmise kohta kohtul info puudub. Kaebuse esitaja ise on kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et trahv on tal maksmata, kuid kohtutäituriga on maksegraafik rahatrahvi tasumiseks sõlmitud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitaja on osalise töövõimega (kd I tl 12-13), ta töötab X OÜ kullerina (kd I tl 2-3, 8-11). Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteosajas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Sergei Gribin vajaks mootorsõiduki juhtimisõigust seoses liikumispuudega. Samas on tõendamist leidnud, et ta on osalise töövõimega, tal on töö leidmine keskmisest keerulisem. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et varasem rahatrahv samalaadse teo eest ei ole mõjutanud isikut piisavalt, et oma käitumist korrigeerida, kuid pikaajaline juhtimisõiguseta jäämine mõjutab antud majanduslikus situatsioonis Sergei Gribinit ja tema peret eriti raskelt, kuna juhtimisõiguse kaotamine tooks talle kaasa töökaotuse. Kohus leiab, et Sergei Gribini süü ei ole suur, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli miinimumilähedane. Kuna on ilmselge, et rahatrahvi tasumine käib talle üle jõu (vaadates tema sissetulekute suurust, seda, et ta on pere ainus toitja, et eelmise trahvi tasumiseks on koostatud maksegraafik) tuleb teda karistada nende väärtegude eest KarS § 63 lg 1 kohaldamisel LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda seaduses ette nähtud minimaalmääras ehk 1 kuu. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. pool 18.05.2020.a väärteoasjas nr 2316,20,002487 koostatud otsus tuleb tühistada Sergei Gribinile mõistetud karistuse osas, teha selles osas uus otsus raskendamata Sergei Gribini olukorda. Sergei Gribini esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 6