← Eesti

2-19-10922/21

Obsah (15)§ 146§ 153§ 169§ 173§ 158§ 108§ 165§ 162§ 65§ 23§ 66§ 170§ 171§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10922 Tsiviilasi T. K.´i (pan

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Harju Maakohtu 13.12.2019 määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp´i töötasu summas 1350 eurot (sh käibemaks) ning kuluhüvitisena 73.60 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele 2

(9)2-19-10922 lisandus käibemaks summas 79.40 eurot, hüvitisena välja riigivahenditest. Ülejäänud summa on haldurile välja maksmata. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata pankrotihaldurile lõplik tasu summas 1125 eurot, millele lisandub käibemaks summas 225 eurot, kokku summas 1350 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksmiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 08.09.2020 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 23.09.2020 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 3 võlanõuet kogusummas 18 149.51 eurot järgnevalt: I järk

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 18 149.51 eurot kujunevad järgmiselt:

  1. X OÜ nõue summas 4355.08 eurot;
  2. X OÜ nõue summas 2066.11 eurot;
  3. X AS nõue summas 11 728.32 eurot. III järk

§ 153lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 22.11.2019 kohtumäärusega kuulutati välja T. K.´i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 10.12.2019. 23.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 3 nõudeavaldust kogusummas 18 149.51 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. 08.09.2020 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 23.09.2020 määrusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa. 3

(9)2-19-10922 Võlgniku tuludeks on olnud pension ja sotsiaaltoetus, millele tulenevalt TMS § 131 ei ole haldur saanud sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud
  1. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tagastusest 435.39 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud 23.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 3 nõudeavaldust kogusummas 26 581.41 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 3 võlanõuet kogusummas 18 149.51 eurot. T. K.´i (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt:
  2. X OÜ 4355.08 eurot;
  3. X OÜ 2066.11 eurot;
  4. X AS 11 728.32 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva määruse punktis, mis käsitleb

§ 146nimetatud väljamakseid.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel, tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud 2019. aastal, kui on alustatud esimesed kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olevad täitemenetlused võlgniku suhtes. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt

§ 169

ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Haldur korraldas 23.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2020, kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut hakkamaks võlgniku usaldusisikuks. Võlgnik avaldas, et soovib hakata ise usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. 4

(9)2-19-10922 II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

T. K.´i (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kolme võlausaldaja nõudeid kokku summas 18 149.51 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb T. K.´i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et T. K.´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel, tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud 2019. aastal, kui on alustatud esimesed kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olevad täitemenetlused võlgniku suhtes. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas ja ei ole hinnanud oma majanduslikke võimalusi ning näinud ette võimalusi võetud kohustuste täitmiseks kokkulepitud tingimustel, samuti ei ole võlgnik maandanud riske, et tagada kohustuste täitmine makseraskuste esinemisel. Pankrotihalduri vabastamine

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 5

(9)2-19-10922 Pankrotihaldur on palunud end vabastada T. K.´i (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest seoses pankrotimenetluse raugemisega. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest T. K.´i (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur Martin Krupp on 14.10.2020 esitatud tasu taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 12,5 tunni eest kokku 1125 eurot, millele lisandub käibemaks summas 225 eurot, kokku summas 1350 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr EEXXX. Haldur on menetluses teinud järgmised toimingud:

  1. võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosolu protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) – 2 tundi;
  2. võlausaldajatega suhtlemine (pankrotiteate edastamine ning pankrotimenetluse käigust ülevaate andmine) - 1,5 tundi;
  3. võlgnikuga suhtlemine (seoses sissetulekute kindlakstegemisega, sissetulekute aresti alt vabastamisega, pankrotimenetluse käigust ülevaate andmisega) – 1,5 tundi;
  4. võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine - 2,5 tundi;
  5. jaotusettepaneku koostamine – 2 tundi;
  6. tulude/kulude kontroll ja analüüs ning taotluste koostamine ja edastamine panka võlgniku sissetulekute aresti alt vabastamiseks – 1 tund;
  7. lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 2 tundi. Kokku on pankrotihaldur teinud 12,5 otsest töötundi pankrotimenetluse läbiviimiseks, arvestusega 1 tund võrdub tasuga 90 eurot (12,5 x 90 = 1125 eurot). Kohus, tutvunud Martin Krupp´i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1125 eurot, millele lisandub käibemaks summas 255 eurot, kokku summas 1350 eurot. 6

(9)2-19-10922 Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 1 1 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101503095). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, sealhulgas pankrotihalduri tasu. Kohus on 28.10.2020 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti T. K.´i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi

§ 65

lg 11 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohustustest vabastamise menetlus

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 7

(9)2-19-10922 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T. K. (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid T. K.´i (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada T. K.´i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 173

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt

§ 173

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur korraldas 23.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2020, kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on esitanud avalduse, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb T. K.´il (pankrotis) juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub T. K. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb võlgnikul kohtule esitada 25.11.2021. Kohus selgitab T. K.´ile (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti 8

(9)2-19-10922 andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. T. K.´il (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.