KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 18. detsembril 2020 Harj

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse elatist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxxx tütar (tl 3), kes elab ema juures. Samuti puudub vaidlus selles, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama ning kostja on siiani sh menetluse kestel hagejat igakuiselt ülal pidanud

1. aasta aprillis ja mais 280.00 euro ulatuses ning
2. aasta juunist kuni detsembrini (k.a) 292.00 eurot ulatuses, s.o miinimummääras (tl 19, tl 46, tl 63). Hageja ei ole nimetatule vastu vaielnud ning möönab, et kostja on tasunud elatist hageja ülalpidamiseks miinimummääras (tl 49, tl 66). Kuna hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 30.04.2020 miinimummääras ning kostja on tasunud
3. aasta aprilli eest 08.04.2020 elatist summas 280.00 eurot (tl 19), siis tuleb lugeda elatis
4. aasta aprilli ühe päeva eest (30.04.2020) tasutuks, sest kostjalt ei olnud varasemalt elatist kindlas summas välja mõistetud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt 29.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13415 kinnitas kohus S. O.i ja H. N.e kompromissi S. O.i avalduses S. O.iga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt: - S. O. võtab lapse S. O.i kolmapäeviti lasteaiast kell 17.30 ja toob ema H. N. juurde tagasi kell 20.00-20.30; Laupäeviti S. O. võtab lapse S. O.i kell 10.00, viib tagasi ema H. N. juurde kell 19.00; Alates juunikuust 2017 üle ühe nädala isa S. O. võtab lapse lasteaiast reedel kell 17.30 ja toob tagasi ema H. N. elukohta pühapäeval kell 17.
5. Lapse haigestumisest ema teatab isale arstitõendiga Kostja on selgitanud, et tasub hagejale elatist ka vahetult, kuna veedab iganädalaselt aega hagejaga, tasudes hageja riiete, söögi, side-, transpordi-, ning vabaaja kulude eest. Hageja ei ole teatanud, et 29.11.2016 määrusega kinnitatud suhtluskorra kokkulepe ei toimi. Kuna kostja on tasunud
6. aasta mai eest hagejale elatist 280.00 eurot, s.o 12.00 eurot vähem kui miinimummäär, siis loeb kohus
7. aasta mai eest vähem tasutud elatise kostja poolt tasutuks vahetu suhtluse kaudu vastavalt 29.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13415 kehtestatud suhtluskorrale. Seega peab kostja hagejat ülal ning ta ei ole ülalpidamise kohustust rikkunud. Puudub alus eeldada, et kostja teeks seda tulevikus, kuna kostja on menetluse ajal ning ka eelnevalt hagejale igakuiselt elatist tasunud. Ainuüksi asjaolu, et hageja hinnangul tasub kostja elatist ebaregulaarselt ning hageja soovib kindlaks määrata otsuse täitmise korda, paludes edaspidi elatist tasuda iga kuu
8. kuupäevaks, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Lisaks nähtub kostja esitatud konto väljavõtetest (tl 19, tl 46, tl 63), et kostja on tasunud menetluse ajal elatist hiljemalt iga kuu
9. kuupäevaks. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et S. O.i hagi S. O.i vastu elatise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale ning jätab tähelepanuta hageja esitatud tõendid hageja vajaduste kohta (tl 27-30), kuna seda ei ole vaja tõendada. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel tasuda ei tule. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik