Katseaeg 2 aastat 3 kuud (23.20.2018 kuni 22.01.2021) koos käitumiskontrolliga. 05.05.2020 pikendas Harju Maakohus määrusega katseaega 8 kuu võrra, s.o. kuni 23.09.2021.a., - kehtivaid väärteokaristusi 2; tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Raul Lompi süüdistatakse selles, et olles 23.10.2018 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 järgi, juhtis uuesti 06.03.2020 kella 23:46 ajal Tallinnas, Mustjuure 9 juures suunaga Rõika tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Alkoholi sisaldus Raul Lombi väljahingatavas õhus oli 1,43 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik lugem 1,29 mg/l), millega Raul Lomp rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätteid. /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Raul Lomp oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
22. septembril 2020 toimunud kohtuistungil tunnistas Raul Lomp ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas süüdistatav avaldas kahetsust ja loodab, et Lootuse külast saab abi alkoholiprobleemile. Ta tunnistab, et ta on alkoholisõltlane ja ta on ravil käinud Wismaris korduvalt. Kaitsja leidis, et R. Lombi(Lomp) poolt toimepandud tegu on tõendatud. Küsimus on ainult karistuses. Tema kaitsealune on asunud elama Lootuse külla ja püüab alkoholi probleemiga tegeleda. Antud juhul ei saa vaadata seadusest mööda ning osaliselt tuleb karistus reaalselt kanda ja osaliselt võiks karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, määrates katseaja koos kontrollnõuetega 3 või 4 aastat. Prokurör taotles Raul Lombi (Lomp) süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, s.o. 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta ja 11 kuud vangistust, s.o mõista liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 06.03 – 07.03.2020.a. (2 päeva) ning kandmisele kuuluks 3 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: • kahtlustatava Raul Lombi (Lomp) kinnipidamise protokolli, mille kohaselt 06.03.2020.a. peeti Raul Lomp kinni Harjumaal Tallinna linnas Mustjuure 9 juures kell 23:46 seoses
Raul Lomp vabastati 07.03.2020.a. kell 18:43 (tl. 1–3); • tunnistaja M. S. ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 06.03.2020 patrullis, peatasid kell 23:46 Mustjuure 9 juures Tallinnas sõidusuunaga Rõika tänava poole sõiduki xxxx reg.nr xxxx, mida juhtis Raul Lomp ik 38608040333. Juht tunnistas, et ta on alkoholi tarvitanud ning samuti puudus juhil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Peatamise järgselt juht puhus indikaatorvahendisse 1,85 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sõidukis juhi istme ja kõrvalistuja istme vahel oli mitu pudelit viina. Ka ülejäänud sõidukis viibinud isikud olid alkoholijoobes (tl. 4–5); • tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati Raul Lombil (Lomp) 07.03.2020 kell 00:03 – 00:16 lõplik alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,29 mg/l kohta. (tl. 7-8); • mõõtmise läbiviimise korrektsust tõendavad taatlustunnistus, mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistus, mõõtja pädevuse koolitust tõendav kande dokument (tl. 9–11); • 23.10.2018.a. Harju Maakohtu kohtuotsust, mille kohaselt mõisteti Raul Lomp süüdi
lg 2 järgi ja teda karistati 2 aastase vangistusega, millest 1 kuu tuli kohe ära kanda. 1 aasta ja 11 kuud jäi tingimisi 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg hakkas kulgema 23.10.2018.a. (tl. 17–19); • Raul Lombi (Lomp) ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et juhtis 06.03.2020.a. xxxx reg.nr xxxx, olles joobes. Alkoholi joomist alustas samal päeval 06.03.2020 kuskil kella 14:00 ajal. Ta jõi umbes kuus 0,5 liitrit õlut ja viina ka. Joomise lõpetas kella 21:00 – 21:30 ajal. Sõitu alustas oma elukohast xxxx ja ta läks tuttavaid xxxx viima. Talle andis politsei peatumismärguande Paldiski maanteel. Ta puhus indikaatorvahendisse ja seejärel viidi politseiosakonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse ja tal tuvastati alkoholijoove 1,29 mg/l kohta. Sõiduk kuulub tema elukaaslase isale. Juhilube tal ei ole. Kahetseb oma tegu (tl. 20–22); • Raul Lombi (Lomp) karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on isikul 3 kehtivat kriminaalkaristust ja kõik
12–13); • Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kohtueelne ettekannet, millest nähtub, et Raul Lombi (Lomp) toime pandud õigusrikkumised on kõik seotud alkoholi tarvitamisega, ta on pöördunud alkoholiprobleemiga kolmel korral Wismari haiglasse, kuid abi oli sellest vaid esimesel korral, mil ta püsis enda sõnul kainena peaaegu 2 aasta. Järgnevad 2 alkoholiravi on ebaõnnestunud. Raul Lomp tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu. Viimati koostatud 2 • • • • • • erakorralise ettekandega seoses on Raul Lomp kinnitanud, et soovib minna MTÜ Lootuse Külla, kuid kriminaalhooldaja hinnangul tulenes see väide eelkõige hirmust vangi sattuda. (tl. 31–33); 30.12.2016.a. Harju Maakohtu kohtuotsus, mille kohaselt mõisteti Raul Lomp süüdi katseajal toime pandud
järgi ja teda karistati 1 aasta, 6 kuu ja 25 päevase vangistusega, mis asendati 565 tunni ÜKTga (tl. 14–16); 23.10.2019.a. Harju Maakohtu kohtuotsus, mille kohaselt mõisteti Raul Lomp süüdi
lg 2 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, millest kohe kuulus ärakandmisele 1 kuu. Katseaeg 2 aastat 3 kuud (tl. 17–19); 10.12.2019.a. Harju Maakohtu kohtumäärust, millest nähtub, et Raul Lomp ei järginud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhooldaja taotles tema karistuse täitmisele pööramist. Kohus jättis kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja kohustas Raul Lompi pöörduma psühhiaatri poole ja läbima alkoholivastase ravi (tl. 36–39); 05.05.2020 Harju Maakohtu kohtumäärust, millest nähtub, et Raul Lomp ei järginud endiselt kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhooldaja taotles tema karistuse täitmisele pööramist. Kohus jättis kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja pikendas Raul Lombi katseaega 8 kuu võrra (tl. 40–44); Õiend, millest nähtub, et Raul Lombil (Lomp) puuduvad kehtivad juhiload (tl. 24); Teatis Raul Lombi (Lomp) keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et EMTA andmetel oli Raul Lombi keskmise sissetuleku suurus 2019. aastal null
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Raul Lombile (Lomp) etteheidetavad teod tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Vaidlust ei ole, et Raul Lomp juhtis 06.03.2020.a kella 23:46 paiku Tallinnas Mustjuure 9 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl 20-22) tunnistanud, et juhtis 06.03.2020.a. xxxx reg.nr xxxx, olles joobes. Alkoholi joomist alustas samal päeval 06.03.2020 kuskil kella 14:00 ajal. Ta jõi umbes kuus 0,5 liitrit õlut ja viina. Joomise lõpetas kella 21:00– 21:30 ajal. Sõitu alustas oma elukohast xxxx ja ta läks tuttavaid xxxx viima. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja M. S. ütlustega (tl 4-5), mille kohaselt olles 06.03.2020 patrullis, peatasid kell 23:46 Mustjuure 9 juures Tallinnas sõidusuunaga Rõika tänava poole sõiduki xxxx reg.nr xxxx, mida juhtis Raul Lomp ik 38608040333. Juht tunnistas, et ta on alkoholi tarvitanud ning samuti puudus juhil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Peatamise järgselt juht puhus indikaatorvahendisse 1,85 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sõidukis juhi istme ja kõrvalistuja istme vahel oli mitu pudelit viina. Ka ülejäänud sõidukis viibinud isikud olid alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et Raul Lomp juhtis 06.03.2020.a kella 23:46 paiku Tallinnas Mustjuure 9 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt toimetati Raul Lomp politseijaoskonda, kus tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga lõplik alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,29 mg/l kohta (tl. 7 – 8).
koosseisu täitmiseks peab lisaks sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt 3 tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja M. S. kohtueelses menetluses antud ütlustest (tl 4-6) võib järeldada, et ta sai koheselt aru, et juht on tarvitanud alkoholi, kuna tema küsimusele, kas juht on tarvitanud alkoholi vastas juht jaatavalt ning samuti nägi politseiametnik sõiduki juhiistme ja kõrvalistuja istme vahel mitut viina pudelit. Samuti mõõdeti Raul Lombil (Lomp) alkoholijoove nii indikaatorvahendiga (näit 1,85 mg/l kohta väljahingatavas õhus), kui ka tõendusliku alkomeetriga (näit väljahingatavas õhus 1,29 mg/l kohta). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud nii Raul Lombi (Lomp) poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Raul Lomp oli sõidukit juhtides joobeseisundis.
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (tl 20–22) nähtub, et Raul Lomp tunnistas alkoholi tarvitamist. Ta tarvitas alkoholi juba päeval alates kella 14 ja lõpetas alkoholi joomise umbes 21–21.30 ajal. Ta jõi umbes kuus 0,5 liitrist õlut ja viina. Nii kohtueelses menetluses, kui ka kohtuistungil tunnistas ta oma süüd. Karistusregistrist nähtub, et Raul Lompi on karistatud korduvalt kriminaalkorras
järgi, seega ei olnud alkoholi tarvitamine talle võõras ning kohtu hinnangul oli ta teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Raul Lombi (Lomp) käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et Raul Lomp pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult
Kohtu hinnangul Raul Lomp oli teadlik, et ta on joobeseisundis. Raul Lomp tahtis sõidukiga sõita enda elukohast Harkust Kristiine keskusesse ning ta jõudis Paldiski maanteele, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli istumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud tegevus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti puudub vaidlus selles, et Raul Lomp juhtis 28.12.2016.a kella 21:11 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 11, suunaga Tähetorni tn poole mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, olles joobeseisundis ning 28.07.2018.a. kella 16:32 ajal juhtis Harju Maakonnas Saku vallas Kurtna tee ja Metsanurga tee ristmikul mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, olles joobeseisundis. Karistusregistrist (tl 12-13) nähtuvalt on Raul Lompi karistatud 30.12.2016.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega (tl. 14–16)
järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva (liitkaristus) mis asendati 565 ÜKT-iga. 23.10.2018.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega (tl. 17–19) mõisteti Raul Lomp süüdi
1 aasta ja 11 kuud jäi tingimisi 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg hakkas kulgema 23.10.2018.a. Seega on täidetud
lg 2 mõttes korduvus, kuivõrd Raul Lomp on pannud toime antud kriminaalasjaga kokku 3 joobes juhtimist. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et Raul Lomp pani toime korduva mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o
Karistus Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4
lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni nelja-aastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat. Raul Lomp on pannud toime 3 joobes mootorsõiduki juhtimist. Lisaks viibis sõidukis ka kaasreisijad, kelle elu Raul Lomp alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes ohtu seadis. Eeltoodust tulenevalt saab süüdistatava süüd hinnata keskmisest suuremaks, mis tingiks Raul Lombi (Lomp) karistamise vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Raul Lombi (Lomp) poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Raul Lompi karistada
lg 2 järgi 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätete alusel vähendatakse ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tegu on toime pandud Harju Maakohtu 23.10.2018.a. kohtuotsusega määratud katseajal (katseaja kestus kuni 23.09.2021.a. 05.05.2020.a. Harju Maakohtu määrusega pikendati 8 kuu võrra).
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, käesolevas asjas seega 1 aasta ja 11 kuu võrra.
06.03. – 07.03.2020.a. (2 päeva), seega kandmisele kuulub vangistust 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Raul Lomp on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Raul Lombi (Lomp) resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Raul Lombilt (Lomp) välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 237,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata 5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub Raul Lombil (Lomp) ühes kuus tasumisele vähemalt 92,80 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311, § 313, § 315,
lg 2, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Raul Lomp
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 6 kuud.
lg 2 alusel suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.10.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 11 kuud vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 5 kuud vangistust.
06.03 – 07.03.2020.a. (2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Raul Lombilt (Lomp) 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 237.60 riigi tuludesse. Menetluskulu summas 1113.60 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 92.80 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Raul Lombile (Lomp) e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.