Obsah (9)

§ 436§ 438§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-108020 Tsiviilasi OÜ Bussiremont

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud 3 asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).

1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - 17.09.2019 tellis kostja hageja käest remonditeenust kahele autobussile. - Esimesel autobussil tehtud remonditööde ja materjalide eest väljastas hageja arve M-24307 summas 1045,30 eurot. - Teisel autobussil tehtud remonditööde ja materjalide eest väljastas hageja arve M-24311 summas 2300,66 eurot. - Kostja võttis tööd vastu 03.10.
2. - Kostja hagejale pretensioone teostatud tööde osas esitanud ei ole. - Kostja arveid tasunud ei ole. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja lg 4 alusel tuvastatuks.

1. Vastuses hagile on kostja märkinud, et tõsi on, et kostjapoolne võlgnevus tekkis enne COVID-19 viiruse levikut ja sellest tekkinud turismisektori kriisi. Talvel on kostja turismibussidel väga vähe tööd ja kevadel oli koroonaviiruse tõttu samuti tööde osas suuri vajakajäämisi. Hageja aga seda ei taha tunnistada ja ta ei nõustu kostja poolt pakutud kompromisslepinguga.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumise mõiste sätestab VÕS § 100 ning õiguskaitsevahendid VÕS § 101, mille lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15).
3. Hageja väidetest ja tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid kostja tellimuse esitamise ja hageja nõustumuse andmise teel töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja remontima kostjale kuuluvat kahte bussi ja kostja pidi remonditööde eest tasuma. Esimesel autobussil registrimärgiga xxxx teostati 01.10.2019-03.10.2019 alljärgnevad tööd: 1) mootoriõli ja -filtri vahetus; 2) õhukuivati filtri vahetus; 3) hüdrosüsteemi filtri vahetus; 4) kütusefiltri vahetus; 5) roolivõimendi filtri vahetus; 6) eelsoojendussüsteemi hooldus; 7) AdBlue filtrite vahetus; 8) õhufiltri vahetus; 9) veermiku määrimine; 10) õhulekete kontroll ja remont; 11) vasakpoolse tagumise gabariittule remont; 12) salongi küttesüsteemi remont. Remonditööde ja materjalide eest väljastati kostjale arve M-24307 summas 1045,30 eurot. Teisel autobussil registrimärgiga xxxx teostati 01.10.2019-03.10.2019 alljärgnevad tööd: 1) mootoripesu; 2) roolivõimendi filtri vahetus; 3) mootorõli ja -filtri vahetus; 4) veermiku määrimine; 5) numbritulede vahetus; 6) eelsoojendussüsteemi hooldus; 7) gaasipedaali vahetus; 8) kütusefiltri 4 vahetus; 9) starteri vahetus; 10) õhukuivati filtri vahetus; 11) õhufiltri vahetus; 12) mõlema poole esipidurite remont; 13) voolumuunduri paigaldus; 14) mõlema poole veosilla pidurite remont; 15) roolivarda vahetus. Remonditööde ja materjalide eest väljastati kostjale arve M-24311 summas 2300,66 eurot. Kostja ülaltoodud remonditööde osas hagejale pretensioone esitanud ei ole. Kostja võttis tööd vastu 03.10.
4. Kohus leiab, et hageja tasunõue 3345,96 eurot (1045,30 + 2300,66) on muutunud sissenõutavaks, sest ta on tööd kostjale üle andnud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja kui töövõtja tasunõuded on sissenõutavateks muutunud. Kuna kostja ei ole esitanud ega põhistanud selliste vastuväidete esitamist, mis võimaldaksid jätta hageja nõude rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 3345,96 eurot.
5. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras summalt 1045,30 eurot (arve M-24307) alates 14.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja summalt 2300,66 eurot (arve M-24311) alates 18.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista summalt 1045,30 eurot alates 14.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevaks (18.12.2020) viivisena 98,75 eurot (periood 14.10.2019-18.12.2020, viivitatud päevade arv 432, viivisemäär 8 % aastas). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summalt 2300,66 eurot alates 18.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevaks (18.12.2020) viivisena 215,33 eurot (periood 18.10.2019-18.12.2020, viivitatud päevade arv 428, viivisemäär 8 % aastas). 14. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3345,96 eurot ja viivise 314,08 eurot (98,75 + 215,33). Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 16.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt makstud riigilõivu summas 325 eurot. 5 Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 325 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 325 eurot. 17.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 6