1-20-8157/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. detsember 2020 1-20-8157 Erkki Hirsnik kriminaalasi Andres Saare (isikukood 38902255218) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2020 otsus süüdistatav Andres Saar, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Andres Saare apellatsioon Viru Maakohtu
3. novembri 2020 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2020 otsusega tunnistati Andres Saar kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Saarele Harju Maakohtu
6. septembri 2020 otsusega asjas nr 1-20-5842 mõistetud ja temal täielikult kandmata karistuse – 6 kuud vangistust – võrra ning tema liitvangistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse algusaega loeti alates A. Saare kahtlustatavana kinnipidamisest
7. novembril
8. A. Saar võeti alates kohtuotsuse kuulutamisest vahi alla.
10. novembril 2020 pani A. Saar posti Viru Maakohtule adresseeritud dokumendi. Selles märgib A. Saar kõigepealt, et ta vajab kaitsjat. Valdav osa dokumendist keskendub aga A. Saarele mõistetud karistusele: soovitakse vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. A. Saare sõnutsi kahetseb ta kuritegu väga ja lubab, et enam ta sedasi ei tee. Ka igatseb A. Saar oma naise järele: nad ei suuda olla teineteisest eemal. Ühtlasi lubab A. Saar loobuda alkoholi tarvitamisest. Viru Maakohus edastas viidatud dokumendi Tartu Ringkonnakohtule.
12. novembril 2020 saatis A. Saar Viru Maakohtule taotlusena pealkirjastatud dokumendi. Selles soovitakse kõigepealt, et A. Saare vahistamine asendataks elektroonilise valvega. Seejärel palutakse uuesti vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja korratakse juba eelmises dokumendis märgitud põhjusi, miks seda tegema peaks. Viimaks avaldab A. Saar jälle soovi, et talle määrataks kaitsja. Sellegi dokumendi saatis maakohus ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu seisukoht
14. novembril 2020 postitatud dokumenti käsitleb ringkonnakohus tähtaegselt esitatud apellatsioonina. A. Saarel ei ole sellise apellatsiooni esitamiseks õigust. Vaidlustatud maakohtu otsus tehti kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatüki
16. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. A. Saar apellatsioonis eeltoodud alustele ei tuginenud ning mingeidki vastavaid minetusi – kokkuleppemenetluse normide ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisi või kohtu poolt süüdistatavale karistuse mõistmisel seadusega antud kaalutlusruumi piiridest väljumist – ei tuvasta ka ringkonnakohus ise. Seega ei ole A. Saarel KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust temale karistuse mõistmise osas vaidlustada ehk tal pole apellatsiooniõigust. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Juhindudes osundatud KrMS § 326 lg 2 p-st 3 tuleb A. Saare apellatsioon jätta läbi vaatamata ja see talle tagastada.
17. Ka selgitab ringkonnakohus A. Saarele, et mingit vajadust talle kaitsja määramiseks ei ole. A. Saarele juba on määratud riigi õigusabi korras kaitsja: vandeadvokaat Arri Tooming. KrMS § 45 lg 5 kohaselt osaleb määratud kaitsja kriminaalmenetluses kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Asjaolud, et A. Saar ei soovinud maakohtu istungile kaitsjat või et kaitsja ei esitanud maakohtu otsuse peale kaebust, A. Toomingu kaitsjakohustusi ei lõpetanud.
18. Mingit tagajärge ei too endaga kaasa ka A. Saare soov vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Olukorras, kus kohtuotsust korrektselt vaidlustatud pole, pole alust hakata analüüsima selle kohtuotsusega ette nähtud vahistamise asendamist (eriti kui ka otsuse aluseks olevast kokkuleppest tuleneb selgelt, et süüdistatava vangistus algab tema kinnipidamisest). (allkirjastatud digitaalselt) 2