) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu
lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (
lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 37 000,68 eurot ja võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on täidetud
Samas märgib
lg 11 , et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad
XX on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. XX teadaolevatest kohustustest (37 000,68 eurot) moodustavad elatise maksmise nõuded 12 605,69 eurot, see on 34,07%. Ülejäänud 24 394,99 eurot, see on 65,93%, on sellised nõuded, millest on võimalik kohustustest vabastamise menetluse edukal läbimisel ka vabaneda. Eeltoodust lähtuvalt on pankroti väljakuulutamine ja hilisem kohustustest vabastamise menetluse alustamine põhjendatud. Ajutine haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. KOHTUISTUNG Pankrotiavalduse läbivaatamisel 07.01.2021 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse juurde ning kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Võlgnik teadis, et ta ei vabane elatise võlgnevusest. Kriminaalasjades paeks olema menetluskulud, aga päris täpselt ei tea, mis need nõuded on, arvas, et vist on menetluskulude nõuded. Võlad tekkisid, sest kooselu läks laiali, eluaseme laen ja kohustused jäid võlgniku kanda. Võlgnik maksis laste ülalpidamiseks elatist käest kätte, sest kohtu poolt ei olnud määratud elatist. Laste ema pani kohtu poolt elatise peale ja veel aasta tagasiulatuvalt ka nõuti elatist, kuigi see oli makstud. Korter on ostetud eluaseme laenuga ja see läks kohtutäiturile. Kohtutäitur andis väiksed tähtajad ja elatise nõuded hakkasid tulema. Võlgnik maksis elatist 560 eurot kuu. Võlgnik pidas Soomes ehitusfirmat. Elatise vaidluses kohtus olid võlgnikul tunnistajad, kes ütlesid, et võlgnik maksis otse elatist, aga kohtus öeldi, et sellest ei piisa tagasiulatuva elatise mittemaksmiseks. Võlgnik üritas laste emaga nüüd kokkulepet teha elatises, sest pankrot tuleb, aga ema ei olnud nõus kokkulepet tegema. Korteri ostmisel oli laenuvõtja võlgnik ja hüpoteek jäi tagatiseks. Võlgnikul on kaks last, kellele maksis miinimumi järgi elatist, lisaks ostab riideid ja arvutid ja asjad, aga seda ei arvestada elatise hulka. Elatise 4
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (
Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (
lg 7).
lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.
lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud. 2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud.
Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on võimalikke kohustusi 37 000,68 eurot, millest kõik on sissenõutavaks muutunud. Võlgade summa on suurem, kui võlgnik ise pankrotiavalduses näitas. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – kuritegude toimepanemisega kaasnenud rahalised kohustused (menetluskulude, sundraha ja seejärel kohtutäiturite tasu nõuded) ning makseraskuste tekkimisel tasumata jäänud eluasemelaenust tekkinud võlgnevus. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on
lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb
lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitas, et selliseid asjaolusid ei esine. Võlgnik on teadlik, et elatise võlgnevusest ta kohustustest vabastamise menetlusega ei vabane. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. 3. Vastavalt
lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.
lg 1 alusel kohus kohustab XX vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 5
lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus 5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu 6.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 7. Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (andmete kogumine ja halduri toimiku koostamine x tundi ning ajutise halduri aruande koostamine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt. 8. Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Seejuures on ajutise halduri välja selgitatud andmetel on võlgnikul kohustusi suuremas ulatuses, kui pankrotiavalduses märgitud. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt. 9.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud
lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb
lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.