1-19-6931/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6931 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Aleksei Iushkovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Iushkov 38510022210), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 30.09.2019 otsusega karistati Aleksei Iushkovi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati A. Iushkovi 8 kuu vangistusega. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.06.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud 6 päeva vangistust ehk 606 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning mõisteti A. Iushkovile lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 17.06.2019 ja karistuse kandmise aja lõpp 23.10.
6. Viru Maakohtu 26.11.2020 määrusega jäeti A. Iushkov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Määruse kohaselt tuleb vanglateenistusel edastada materjalid A. Iushkovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kohtule uuesti 5 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. 2.
7. A. Iushkov on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Täidetud on ka teine formaalne alus – süüdimõistetul on garanteeritud elukoht aadressil 0000000000000000000000000000000000000 ning antud aadressil elab süüdimõistetu ema. Ema ja ka korteri omanik andsid oma nõusoleku, et kinnipeetav võib sinna vabanemisjärgselt elama asuda. 2.
8. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Iushkov oli määratud majandustöödele
9. aasta septembrist, töötab alates 30.01.2020 majandustööl köögis abitöölisena. Töökohustuse täitmisega seoses ei ole probleeme esinenud. Isikuga olid läbiviidud ka riskipõhised vestlused sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise kohta, alkoholi liigtarvitamisega kaasnevast mõjust temale ja teistele isikutele. Vestlus on toimunud 21.10.
10. Programmi läbimisest kinnipeetav enamasti ei mäleta midagi. Samas ei seosta ise enda probleeme alkoholiga. Tunnistab, et vahel tarvitab, kuid ei pea alkoholi oma probleemide põhjuseks. Isiku jutust võib aru saada, et kuritegu oleks juhtunud ka siis, kui ta oleks olnud kaine. Isiku sõnul tarvitab ta vähe alkoholi ning vajadusel ei ole tal probleemi tarvitamisest keelduda ning himu ta enda sõnul ei tunne. Kohtuistungil tõi süüdimõistetu seoses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisega välja, et selle läbimisest oli kasu. Ta sai aru, et kõiki probleeme ei saa lahendada alkoholiga. Nad tavaliselt istusid kultuurselt rannas ja jõid näiteks peredega koos šampust. See kõik juhtus juhuslikult. Ta ise ka ei tea, kuidas see juhtus. Tal on häbi. Ka on ta välja toonud, et nüüd kardab ta üldse alkoholi tarvitada, kuna ta poleks ise endalt oodanud, et ta hakkab poes kaklema. Maakohtu hinnangul näitab see, et süüdimõistetu on pikema perioodi jooksul olnud vanglas tööga hõivatud (töötab enda sõnul hommikul neljast õhtul neljani) ning on ka teadvustanud seda, et alkoholi tarvitamine kutsub temas esile agressiivsust ning et ta kardab seda tarvitada. Isiku mõttemaailmas on täheldatavad positiivsed muutused. Maakohus ei ole aga kindel selles, et A. Iushkov suudab vabaduses olles mitte üldse tarvitada alkoholi. Tema ütlustest tulenevalt tingis juba vähene alkoholijoove seda, et ta ei suutnud poes tekkinud probleemi rahumeelselt lahendada. Süüdimõistetu on ka enda ütlustes välja toonud, et ta suhtus väga kergemeelselt kõigesse. Eeltoodu näitab seda, et süüdimõistetu on asunud analüüsima kriitiliselt enda senist käitumist ning seda, miks ta juba neljandat korda kannab karistust kinnipidamisasutuses. Samas ei ole ta ikkagi enese senise kriminaalkorras karistatava käitumise analüüsimisega jõudnud sinna staadiumisse, kus põhjendatud on asuda seisukohale, et tema varasem kriminaalkorras karistatav käitumismuster ei kordu ning et ta edaspidiselt kergemeelselt ei suhtu enda elukäiku, arvestades tema ebakindlaid mõtteavaldusi kohtuistungil. Alates 05.09.2020 osaleb A. Iushkov sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, toimunud on neli kohtumist ning kohtuistungil selgus, et toimumata on sama palju kohtumisi. Käesolevalt on taasühiskonnastavad kohtumised peatatud. Orienteeruv programmi läbimine on planeeritud detsembrisse
11. Eelpool nimetatu tähendab seda, et süüdimõistetul on individuaalne täitmiskava veel läbimata. Nimetatud asjaolu räägib vangistusest ennetähtaega vabastamise kahjuks, arvestades süüdimõistetu varasemat korduvat karistatust ja käesolevas kriminaalasjas esinevaid kuriteo asjaolusid, mille kohaselt on ta kahel järjestikusel päeval käitunud vägivaldselt, mis annab aluse asuda seisukohale, et tal on raskusi enda viha juhtimisega. Seega ta vajab selle oskuse omandamiseks täiendavaid teadmisi. Kuriteo asjaoludest tuleneb, et A. Iushkov väärkohtles kehaliselt täiesti võõraid inimesi ilma erilise põhjuseta ja seda kaupluses teiste isikute nähes. See viitab tema äärmiselt impulsiivsele käitumisele, mis omakorda tähendab seda, et enne vabadusse naasmist tuleb tal maakohtu hinnangul läbida kindlasti sotsiaalprogramm Viha juhtumine kinnipidamisasutuses hoidmaks ära uue samalaadse kuriteo toimepanemist vabaduses olles. 2.
12. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Iushkovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas on Viru Vangla 20.11.2020 esitanud kohtule koos 02.11.2020 iseloomustusega 04.11.2020 koostatud käskkirja nr 6-3/799-1, millest nähtub, et A. Iushkovi oli karistatud Viru Vangla kodukorra p 9.13 rikkumise eest ning talle oli määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus. Tegemist on distsiplinaarsüüteoga, mis seisneb söömises väljaspool kambrit, mis ei 2 tulenenud vangla töökorraldusest. Maakohtu hinnangul viitab kehtiv distsiplinaarkaristus sellele, et süüdimõistetul on endiselt raskusi kehtestatud korrale allumisega. Maakohus möönis, et tegemist ei ole väga tõsise rikkumisega, mida kinnitab ka kergemaliigilise karistuse, s.o noomituse määramine. Samas, arvestades seda, et A. Iushkov viibib juba neljandat korda kinnipidamisasutuses, siis saab eeldada seda, et ta oli teadlik sellest, et üldjuhul tohib süüa ainult enda kambris. Eeltoodud rikkumise aset leidmine kinnipidamisasutuses ei sisendanud maakohtule kindlustunnet selles, et süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine toimub seekord tõrgeteta. A. Iushkovi käitumine kinnipidamisasutuses räägib pigem tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks ja seda vaatamata sellele, et ta on olnud vanglas tööga hõivatud pikema perioodi jooksul ning on läbinud vestluse seoses sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening. 2.
13. Maakohus pidas lisaks garanteeritud elukohale üldjoontes positiivseks ka seda, et kinnipeetaval on head ja toetavad suhted päritoluperega. Samuti puudus maakohtul alus kahelda selles, et lapse ema A.P. ga on isikul suhted sõbralikud. Samas ei saa jätta tähelepanuta seda, et A. Iushkov suhtleb tihedalt enda kaksikvenna M.Y. iga, kes pole õiguskuulekusele orienteeritud ning nähtuvalt kuriteo asjaoludest sooritasid nad viimase kuriteo koos. Seega ilmselgelt nad avaldavad üksteisele soovimatut negatiivset mõju ning arvestades seda, et tegemist on lähisugulastega, siis saab eeldada seda, et vabaduses olles ühine vaba aja veetmine jätkub, mille lõpptulemus on ettearvamatu. Ka paljud teised A. Iushkovi tuttavad, kes kuuluvad tema suhtlusringkonda ning kellega ta läbi käib, on kriminaalkorras karistatud. Seega A. Iushkovi vabaduses ootavad elutingimused pigem ei soodusta tema õiguskuulekust, sest ta asuks elama samasse linna, kus elab mitmeid isikuid, sh kriminaalkorras karistatud kaksikvend, kes võivad avaldada talle soovimatut negatiivset mõju. Paraku ei ole ka lapse olemasolu suutnud tagada tema õiguskuulekust nagu ka teised lähisugulased, kes on valmis teda vajadusel vabaduses abistama. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem on sellised, mis ei aita kaasa tema edasisele õiguskuulekusele. Süüdimõistetul puudub vabanemisel kindel töökoht, mis räägib samuti tema vangistusest ennetähtaega vabastamise kahjuks. Ka kohtuistungil ei selgunud tõsikindlalt see, et süüdimõistetule on vabaduses tagatud kindel töökoht. Enne vangistust oli A. Iushkov registreeritud Töötukassas töötuna. Süüdimõistetu on töötanud noorukieast alates enamasti ametlikel töökohtadel. Töökohtade vahetamise põhjuseks on tööobjektide lõppemine, paaril juhul ka vangistuses viibimine. Töötukassa vahendusel on
14. aastal osalenud keevitaja kursusel (olemas vastav tõend ja sertifikaat). Sillamäe Norwess Metalli poolt on suunatud ka lukksepa kursusetele, mille edukalt läbis (tunnistus olemas). Vangistusest vabanedes soovib uuesti tööle asuda Sillamäel asuvasse Norwess Metalli lukksepa või keevitajana. Enne vangistust oli sissetulekuks elukaaslase töötasu, lapsetoetus ning töötu abiraha, samuti toetas majanduslikult teda ema. Eeltoodud andmed näitavad seda, et süüdistatav on olnud ametlikult tööga hõivatud ning arvestades, et ta on seda olnud ka pikemaajaliselt vanglas, siis maakohus leidis, et vabaduses olles võib süüdimõistetu leida töökoha, sest varasemalt ei ole töösuhted lõppenud üldjuhul temast tingitud asjaolu tõttu. K-raha infosüsteemi andmetel A. Iushkovil on tasumata haginõudeid summas 4748,29 eurot, vabanemisfondis 247,99 eurot. Nimetatud võlgnevuse esinemine raskendab vabaduses olles õiguskuuleka eluviisi juurde jäämist. 2.
15. Maakohus analüüsis süüdimõistetu hariduskäiku ning varasemat karistatust. Maakohus leidis, et A. Iushkov paneb toime kuritegusid isiklikest vajadustest tulenevalt, eelnevalt pikalt planeerimata, emotsioonide ja hetketuju ajel, mis viitab äärmiselt impulsiivsele käitumisele. Seejuures on isik pannud toime uusi kuritegusid, olles varasemalt kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ning olles allutatud katseajale ja käitumiskontrollile. Isiku käitumine vanglas annab alust arvata, et isik ei ole siiani saanud aru tema poolt toime pandud kuritegude 3 tõsidusest, mis annab aluse järeldada, et toimunu võib korduda. Isiku varasem kuritegelik käitumine viitab sellele, et vabaduses viibides ei hooli ta uute kuritegude toimepanemise tagajärgedest ning et temale määratud karistused ei ole seni veel talle avaldanud sellist mõju, mis muudaksid tema ellusuhtumist ja suunaks teda õiguskuulekale käitumisele. Seega puudus maakohtul kindlustunne, et ka viimati mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud, kuna täitmata on ka individuaalne täitmiskava, mis peaks maandama uue kuriteo toimepanemise riski vabaduses olles. Lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele on isik karistusregistri andmete kohaselt karistatud ka korduvalt väärteokorras. Viimane väärteokaristus on määratud 2019 narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses. A. Iushkov ei ole olnud senini suuteline elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ning norme, seda ka pärast tema allutamist kriminaalhooldusele ja ka korduvalt karistusena reaalsete vangistuste ärakandmist. Seda, et A. Iushkov ei ole endiselt orienteeritud õiguskuulekusele kinnitab tema hiljutine distsiplinaarkorras karistamine. 2.
16. Isiku varasem pikaajaline käitumismuster näitab ka alkoholi tarvitamist, mis kutsub esile agressiivsust ning varavastaste ning isikuvastaste süütegude toimepanemist. See, et kuriteod on pandud toime alkoholijoobes, näitab, et alkoholil on oluline roll süüdimõistetu elus ning selle tarvitamine kutsub temas esile agressiivsust.
17. aastal on ta vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis aga paraku soovitud positiivset muutust kaasa ei toonud. Seega ei saa ka käesoleva vangistuse ajal toimunud vestlusest ja osaliselt läbitud sotsiaalprogrammist teha mingeid positiivseid järeldusi selles osas, et A. Iushkov muudab vabaduses olles enda eluviisi. 2.
18. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on isik olnud kriminaalhooldusel ning mitmel korral rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, muuhulgas pannud toime uue kuriteo, mis tähendab seda, et enne vangistust oli isiku käitumine hoolimatu, isik jätkas kuritegelikku eluviisi ja õigusrikkumiste toimepanemist. Kriminaalhooldusele allutamine ei ole varasemalt avaldanud isikule piisavat positiivset mõju, kuna isik ei ole nähtavasti lõpuni aru saanud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete täitmise olulisusest ja tõsidusest. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul ka praegu veendumus, et kriminaalhooldus maandab A. Iushkovi suhtes uue kuriteo toimepanemise riski, sest kohtu ette ei ole toodud selliseid veenvaid argumente, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et on toimunud tõsine muutus süüdimõistetu mõttemaailmas ja suhtumises ning seekordne kriminaalhooldusele allutamine kulgeb probleemivabalt. 2.
19. Kuigi maakohtu hinnangul ei ole võimalik A. Iushkovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, on A. Iushkovi senised püüdlused väärt seda, et kohus võtaks tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele varem kui seaduses sätestatud tähtajal. Seda ka seetõttu, et süüdimõistetu elus on toimunud muutusi, mis võivad avaldada positiivset mõju tema edasisele õiguskuulekusele, s.o pikaajalise elaniku elamisloa tühistamine ja täisväärtusliku perekonnaelu elamise võimaluse kaotus. Maakohus leidis, et A. Iushkovi puhul on võimalik määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast lühem tähtaeg, millal vabastamise küsimust uuesti arutada ning A. Iushkovi puhul on selliseks uueks tähtajaks viis kuud praeguse kohtumääruse jõustumisest. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu 26.11.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Iushkov, kes leiab, et teda tuleks vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 4 Süüdimõistetu selgitab, millise intervalliga ta kuritegusid toime pani ning et isikud, kelle vastu ta kuriteod kaupluses toime pani, on psüühiliselt haiged ega ole nii süütud kui nad ennast uurimise ajal näitasid. Lisaks annab A. Iushkov ülevaate, miks kaupluses kaklus toimus ning alkoholi mõjul kaotas süüdimõistetu enda üle kontrolli. Seejuures ei pea A. Iushkov ennast impulsiivseks. Teda ei saa keegi iseloomustada agressiivsena, konfliktsena, negatiivsena. A. Iushkov leiab ühise keele isegi nendega, kes suhtuvad temasse halvasti, ta suhtub austusega ja positiivselt vangla kõikidesse töötajatesse ja isegi kinnipeetavatesse. Töö juures hinnatakse teda kui head ja lõbusat töötajat. Sotsiaalprogrammist Viha juhtimine sai ta aru, et selline programm ei ole tema jaoks äärmiselt vajalik, kuna kollektiivsetes tundides koos teiste kinnipeetavatega sai ta aru, et suhtub rahulikult nendesse olukordadesse, mis enamikke kinnipeetavaid ajavad raevu. Seetõttu puudub ka vajadus programmi läbimiseks. Süüdimõistetu annab ka omapoolse selgituse distsiplinaarkaristusest ning leiab, et selline rikkumine ei näita, et süüdimõistetul oleks raskusi korrale allumisega. A. Iushkov ei näe ohtu oma kaksikvennast, sest ta elab oma perega eraldi ning kuriteo oleks ta toime pannud ka siis, kui venda ei oleks olnud. Õiguskuulekaks eluks motiveerib süüdimõistetut asjaolu, et vangistuse ajal võeti temalt alaline elamisluba Eestis ja kui ta uuesti kuriteo toime paneb, siis saadetakse ta riigist välja. Vabaduses tahab A. Iushkov olla korralik inimene ja omada töökohta, et oma perekonda tagasi saada. Samuti muudab tema vangistust raskemaks tütrest eemalolek ning pandeemia tõttu pidevas täiendavas isolatsioonis viibimine. A. Iushkov leiab, et karistuse eesmärgid on täielikult saavutatud. Pärast vabanemist kavatseb süüdimõistetu taastada juhiload, sest see aitab tal tööd leida. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks ning A. Iushkovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus jääb edutuks.
22. Süüdimõistetu teeb pika ülevaate toimepandud kuriteo asjaoludest ning selgitab distsiplinaarkaristuse tagamaid. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et käesolev menetlus ei ole sobiv kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega ning see on KrMS § 409 kohaselt kõigile täitmiseks kohustuslik. Kui süüdimõistetu ei nõustunud kohtuotsusega, oleks tulnud tal see vastavalt edasikaebekorrale vaidlustada. Ringkonnakohtule ei nähtu, et süüdimõistetu seda teinud oleks. Täpselt samale seisukohale tuleb asuda A. Iushovile määratud distsiplinaarkaristuse osas. Ka selles osas ei nähtu kohtule, et süüdimõistetu oleks vaidlustanud määratud karistust. Seega on tegemist kehtiva ja arvestamisele kuuluva karistusega ning igasugused täiendavad selgitused jäävad tagajärjetuks. Küll tuleb kohtul märkida, et ei saa nõustuda A. Iushkoviga selles, et karistus on täielikult oma eesmärgid täitnud. Ainuüksi süüdimõistetu selgitustest toimepandud kuriteo kohta nähtub, et süüdimõistetu ei saa aru, mida ta on valesti teinud ning süüd näeb ta siiski eelkõige teistes kui endas.
23. Maakohtu määrus on väga põhjalik ning maakohus on analüüsinud ka määruskaebuses väljatoodud asjaolusid. Nii on maakohus välja toonud, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, mille mõju süüdimõistetule on kaheldav. Süüdimõistetu on toime pannud vägivallakuriteod, kuid ei näe seejuures vajadust osa võtta talle määratud sotsiaalprogrammist Viha juhtimine, mis ringkonnakohtu hinnangul sarnaselt maakohtuga täiendavalt alandaks uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetu ei oska jätkuvalt lähtuvalt määratud distsiplinaarkaristusest ning korduvatest karistustest oma käitumist juhtida ning selgitused sellest, et ta ei ole impulsiivne, ei lange kokku tema poolt toimepandud kuritegudega. Selgitused oma käitumise osas on üksnes ennastõigustavad. Ka tuleb nõustuda, et süüdimõistetu 5 elutingimused vabaduses ei ole sellised, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude riskid oleks maandatud. See aga on ennetähtaegseks vabastamiseks vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus reageerinud ka süüdimõistetu soovile ja motivatsioonile muutuda ning hinnanud süüdimõistetu töötamist vangistuses, vähendades aega, mil arutatakse järgmist süüdimõistetu võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Seejuures süüdimõistetu määruskaebus ei lükka ümber maakohtu järeldusi, ei sea neid kahtluse alla ning kaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mida maakohus poleks arvestanud.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. novembri 2020 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6