1-16-10499/109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-16-10499 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Urmas Paabuti (isikukood 37006106035) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmas Paabut, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Katerin Hovi Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2016 otsusega tunnistati Urmas Paabut süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Tema eelvangistuse üks päev arvati selle karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimuslikult kohaldamata, U. Paabuti katseajaks määrati 3 aastat ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning lg 2 p-des 2, 21 ja 8 toodud kohustusi. Kohtuotsus jõustus
6. detsembril
8. Tartu Maakohtu
9. detsembri 2018 määrusega pöörati U. Paabuti 2 aasta 5 kuu 29 päevane vangistus täitmisele. U. Paabut oli katseajal korduvalt rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu.
10. U. Paabut asus vangistust kandma
11. juunil
12. Tema karistusaeg lõpeb
13. detsembril
14. 1
16. septembril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid U. Paabuti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
17. Vangla ja prokuratuur toetasid U. Paabuti vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
18. Tartu Maakohus jättis
19. novembri 2020 määrusega U. Paabuti vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.
20. Formaalsed eeldused U. Paabuti vabanemiseks elektroonilise valve alla on täidetud.
21. On positiivne, et U. Paabutil pole distsiplinaarkaristusi, ta töötab alates
22. novembrist 2019 majandusabitöölisena ning ta on teinud pingutusi narkosõltuvuse seljatamiseks: läbinud tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja struktureeritud vestlused seoses narkootikumide tarvitamisega, samuti on ta täitnud sõltuvusteemalise töövihiku „Amfetamiin“. Vanglas on U. Paabut omandanud ka põhihariduse ja traktoristi kutse. Vabaduses on tal elu- ja töökoht, samuti on tal terviseprobleemide tõttu võimalik saada töövõimetuspensioni. U. Paabuti lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja kuus last. Suhted pereliikmete vahel on head ja hoolivad.
23. Ennetähtaegselt vanglast vabastada U. Paabutit aga siiski ei saa. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus varguste ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistus oli mõistetud tingimisi, kuid U. Paabut rikkus koduvalt narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ja tema vangistus pöörati täitmisele. Karistus narkootiliste ainete käitlemise eest ja korduv narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumine katseajal annavad aluse järeldada, et U. Paabut on narkootilistest ainetest tugevas sõltuvuses. Narkosõltuvust möönis süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus tarvitada narkootikume suurendab oluliselt uute varavastaste ja ka narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise riski. U. Paabut on vangistuses aktiivselt oma narkosõltuvuse probleemiga tegelenud, mis on kahtlemata positiivne. Samas ei ole süüdimõistetu sõltuvusega võitlemiseks vabaduses piisavalt pingutusi teinud, sh on ta keeldunud võtmast endale ravile minemise kohustust. Seega ei saa U. Paabuti varasemat käitumist arvestades tekkida veendumust, et tema soov narkoprobleemiga tegeleda on nüüd siiras.
24. U. Paabuti puhul nähtub ka, et ta ei kanna reaalset vangistust mitte esimest korda. Ta on vanglas olnud korduvalt varemgi. Kuna U. Paabut ei ole vangistuses esmakordselt, siis pole alust eeldada, et kantud karistusaeg oleks oma preventiivse toime juba saavutanud. Ehk ei saa olla kindel, et vabaduses suudab U. Paabut hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ning uute varavastaste või narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest. Uue kuriteo sooritamise riski ei maandaks ka U. Paabuti allutamine elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all on mitmete kuritegude, nt narkootikumide käitlemise toime panemine igati võimalik. Määruskaebus
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse U. Paabut, paludes määruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
26. U. Paabut möönab, et ta on tõepoolest narkosõltlane. Tema arvates on aga oluline, et ta on täitnud individuaalset täitmiskava ning mingeid täiendavaid programme ja tegevusi vangistusasutusel talle enam pakkuda pole. Seoses Covid-19 levikuga on lõpetatud ka igasugused vabatahtlikud tugigrupid, mingitki rehabilitatsiooni ei toimu. 2
27. U. Paabut peab ka oluliseks, et elektroonilist valvet saaks talle rakendada kuni karistusaja lõpuni. Elektrooniline valve tagaks tema üle kontrolli. Samuti oleks võimalik määrata talle lisakohustusi, millega tagataks see, et ta jätkaks tegelemist sõltuvusprobleemiga.
28. U. Paabut selgitab ka, et varasemalt keeldus ta seoses sõltuvusega statsionaarsele ravile minemast seetõttu, et perekonnas ei oleks tema sellist tegevust mõistetud. Kaheldamatult oleks ravi rehabilitatsioonikeskuses olnud riigi seisukohalt tõhusam ning kaheldamatult oleks vabanemine rehabilitatsioonikeskusesse tõhusam ka antud hetkel, kuid sellise sammu astumist ei ole ta siiani suutnud perele põhjendada ning peresidemed on olulised elu lõpuni. Ringkonnakohtu seisukoht
29. Süüdimõistetut saab ennetähtaegselt vanglast vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtul on süüdimõistetu tulevase käitumise prognoosi tehes ulatuslik otsustusvabadus. Esimese astme kohus jättis U. Paabuti vangistusse, kuna leidis, et tema puhul positiivset retsidiivsusprognoosi teha ei saa. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus sellisele järeldusele tulles lähtunud kohastest kaalutlustest ja ringkonnakohtul pole alust neid ümber lükata: mõned kaalukad asjaolud viitavad tõsisele uute kuritegude ohule.
30. Olgu kõigepealt välja toodud U. Paabuti korduv vanglas viibimine. Nimelt on U. Paabut vangistuses koguni kaheksandat korda. Taolised vangla ja vabaduse vahel n-ö voorimised näitavad, et U. Paabutit ei ole vangistused mõjutanud. Pole põhjust arvata, et just praegune vangistus saab olema varasematest oluliselt mõjusam ning suunaks süüdimõistetu õiguskuulekale teele.
31. Veel pööras maakohus põhjendatult suurt tähelepanu asjaolule, et U. Paabut on narkosõltlane. Sõltuvuskäitumine kaheldamatult suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Tõsi, U. Paabut on väljendanud motivatsiooni narkootikumidest edaspidi hoiduda: ta on vanglas aktiivselt kaasa töötanud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tugigrupis „12 sammu“, samuti on ta täitnud amfetamiini teemalise töövihiku. Kuigi süüdimõistetu on enda sõltuvuskäitumisega tegelenud, ei saa paraku aga siiski kindel olla, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. U. Paabut on pikaajaline tarvitaja. Vangla koostatud kirjalikust iseloomustusest selguvalt sai tema tarvitamiskäitumine alguse juba
32. aastal, st veerand sajandit tagasi. U. Paabut on sõltlane, ta oli enne vangistusse tulemist igapäevane tarvitaja. Tema põhinarkootikumiks oli amfetamiin. Samuti on oluline, et vähemalt seni pole U. Paabut tarvitamise vältimise poole just eriliselt püüelnud. Süüdimõistetu sai kohtuotsusega võimaluse jääda vabadusse. Vaatamata otsusega pandud vastavale keelule tarvitas ta korduvalt narkootikume. Tema abistamiseks kaalus kohus võimalust panna talle kohustus minna ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kuid U. Paabut polnud sellise kohustuse määramisega nõus (vt Tartu Maakohtu
33. veebruari 2018 määrus). Hirm vanglasse mineku ees U. Paabutit ei heidutanud ning tema tarvitamiskorrad jätkusid. Tartu Maakohtu
34. detsembri 2018 määrusega pöörati tema karistus täitmisele. Määruskaebusest nähtuvalt ei väljenda süüdimõistetu ka praegu valmisolekut raviasutusse pöördumiseks. Ta põhjendab niisugust hoiakut perekonna soovide ja vajadustega. Isegi kui see nii on, ei muuda see asjaolu, et U. Paabuti äärmiselt suure narkoprobleemiga meditsiinilisel viisil tegelema ei hakataks.
35. Eeltoodud põhjusel, s.o arvestades, et U. Paabuti mõjutamisel on luhtunud korduvad vangistused ning uue kuriteo riskitegur – narkosõltuvus – on endiselt aktuaalne, ei näe kohtukolleegium alust öelda, et U. Paabuti retsidiivsust puudutav maakohtu kaalutlusotsustus oleks väär. 3
36. Taolisel viisil tekkinud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei lükka ümber ei see, et süüdimõistetu on vanglas end ülal pidanud hästi ja täitnud individuaalset täitmiskava, ega seegi, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Elu- ja töökoht ning perekond olid süüdimõistetul juba kuritegude toimepanemise ajal. Ka käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine ei anna garantiid, et U. Paabut jätkab seaduskuulekalt. Narkootiliste ainete tarvitamist ja nt narkokuritegude toimepanemist nende meetmetega välistada ei saa. Samuti ei tõsta U. Paabuti edasise õiguskuulekuse tõenäosust tõik, et (vähemalt süüdimõistetu enda sõnul) vangla talle täiendavaid sotsiaalprogramme ei võimalda.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
38. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4