1-17-11012/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-17-11012 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Maksim Šiškini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Maksim Šiškini (Šiškin; isikukood 37908155218) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Maksim Šiškinit 09.04.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1711012 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks luges kohus tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 12.06.
8. Kohtuotsus jõustus 25.04.
9. 1.
10. Viru Maakohtu 16.12.
11. a määrusega jäeti Maksim Šiškin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 04.01.
13. Viru Maakohtu 07.12.
14. a määrusega jäeti Maksim Šiškin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
15. Viru Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maksim Šiškin on isik, kellel on karistusregistri andmete kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kolm on mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning üks varguse eest. Kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise 1 eesmärgil ning seda on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning pani toime narkokuriteod. Seega soodustab samasse elukohta elama asumine uue samalaadse kuriteo toimepanemist ega ole määrava tähtsusega uue kuriteo toimepanemisest hoidumisel. Vabanemisel töökoht puudub ning tal on suures ulatuses tasumata nõudeid. Seega püsib risk, et kinnipeetav jätkab majanduslike raskuste tekkimisel narkokuritegude toimepanemist saamaks raha toimetulekuks ning enda tarbeks narkootikumide soetamiseks. Isiku suhtlusringkonnas on eelkõige kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusprobleemidega isikud, kellega varasemalt tarvitas koos narkootikume. Samuti on kuriteod toime pandud grupis, mis viitab sellele, et ta on teiste poolt mõjutatav kuritegusid toime panema. 2.
16. Maakohus tõi positiivsete asjaoludena välja nii sotsiaalprogrammi ja selle jätkutegevuse läbimise, riigikeele A2 taseme õppe, töötamise komplekteerimistšehhis kui ka distsiplinaarkaristuste puudumise. 2.
17. Vangla materjalidest nähtub, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuses ilmnes, et isik ei ole motiveeritud on sõltuvuskäitumist muutma, kuna end sõltlaseks ei pea. Seega, arvestades isiku sõltuvusainete tarvitamise ajalugu, ei ole motivatsioon edaspidisest tarvitamisest loobumiseks piisavalt tugev, et maakohtul oleks tekkinud kindlus selles, et isik on oma varasemast kuritegelikult ja sõltuvuskäitumisest vajalikud järeldused teinud ning suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. Maakohus asus seisukohale, et kinnipeetav omab mõningast motivatsiooni oma käitumist muuta, ta avaldas kohtuistungil, et soovib edasi elada nö rahulikku elu, kuid kindlad eesmärgid ja võimalused nende saavutamiseks puuduvad. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus
18. Viru Maakohtu 07.12.
19. a määruse peale esitas määruskaebuse Maksim Šiškin, kes palub asi üle vaadata ja teha uus otsus. 3.
20. Maksim Šiškin ei ole rahul Viru Maakohtu määrusega, kuna kohtunik pööras tähelepanu kinnipeetava iseloomustuses toodule, nõuetele ja riskidele. Kontaktisik meelega kasutas iseloomustuse koostamisel arhiveeritud materjale, et ta näeks kohtuniku jaoks välja nagu kurjategija. Kurjategijatega suhtleb, sest vanglas ei ole kellegi teisega suhelda. Positiivsete asjaolude olemasolu, rikkumiste puudumine, töötamine jms, näitab, et ta on muutunud ja on valmis ennetähtaegseks vabanemiseks. Aastast 2004 on ta invaliid ja ei saa alkoholi tarvitada. Riskiprotsendid on arvutatud
21. a andmete põhjal. Kohtunikule ütles, et tahab minna tööle ja maksta hagid vaatamata sellele, et on invaliid. Ta on hetkel töötu, sest töökoht kolis teise vanglasse. Samuti on tal 74-aastane ema, kes vajab tuge ja järelevalvet.
22. Tartu Ringkonnakohtu 28.11.
23. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 06.01.
24. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Maksim Šiškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 2
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
28. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud nii Maksim Šiškini puhul esinevad positiivsed asjaolud kui ka leidnud, et süüdimõistetu ei kuulu praegusel ajal ennetähtaega vangistusest vabastamisele, kuna temast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht on liiga kõrge. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata kõiki maakohtu seisukohti, kuid toob välja olulisema..
29. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole arvestanud otsustust tehes kinnipeetava iseloomustuses märgitud riskiprotsente, mistõttu puudub ka ringkonnakohtul vajadus hinnata, millistel alustel ja kuidas need on kujunenud. Mis puudutab arhiveeritud andmete kasutamist kinnipeetava iseloomustuses, siis on kaebuse esitajal õigus, et osaliselt on kasutatud juba arhiivi kantud karistusandmeid. Samas ei ole selliste andmete kasutamine kinnipeetava iseloomustuses keelatud ning maakohtu määruses ei ole neile tuginetud, mistõttu ei ole alust väita, et maakohtu otsustus on kujunenud ebaõigetele andmetele tuginedes. Samuti on iseloomustusest näha, et lisaks isiku varasemale elukäigule, on olemas andmed ka käesoleva vangistuse ning sellele eelnenud kehtivate karistuste kandmise kohta, samuti tema vabanemisjärgsete tingimuste kohta, millele maakohus õigustatult tugines.
30. Maakohus on õigesti leidnud, et kuritegu toime pannes oli Maksim Šiškinil olemas elukoht, mis kuulub tema emale, kus ta mh pani toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Samale aadressile soovib ta ka praegu vabaneda. Seega ei välista elukoha olemasolu uute kuritegude toimepanemist ega maanda kinnipeetavast tulenevat ohtu. Kuritegude toimepanemist ei takistanud ka lähedaste olemasolu, sh ema, kellega asuks ta koos elama.
31. Maksim Šiškin on inimene, keda on korduvalt karistatud narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest. Varasemad karistused, sh vangistus ega kriminaalhooldusel viibimine, ei mõjutanud teda enda eluviisi muutma. Lisaks on teda karistatud korduva varguse toimepanemise eest. Tegemist on isikuga, kes pani kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning selleks, et hankida narkootilisi aineid. Kuigi Maksim Šiškinil on probleemid nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisega, ta ennast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuses sõltlaseks ei pidanud ega olnud motiveeritud enda sõltuvuskäitumist muutma. Ringkonnakohtu hinnangul näitab see, et Maksim Šiškin ei ole aru 3 saanud temal esinevatest probleemidest ning seetõttu on kõrgendatud oht, et vabaduses, kus tal puuduvad ranged piirangud, jätkab ta sõltuvusainete tarvitamist. Kuna kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, on oht, et lisaks narkootiliste ainete tarvitamisele, hakkab ta neid ka uuesti ebaseaduslikult käitlema, et tagada sellega ainete olemasolu ja enda majanduslik kindlustatus. Lisaks on tema suhtes nõudeid 8162 eurot, kuid vabanemisfondis on vaid 783 eurot, mis veelgi tõstab seda riski.
32. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Maksim Šiškini puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, ennekõike narkootiliste ainete käitlemist. Olemasolevad positiivsed aspektid ei maanda seda riski piisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Maksim Šiškini mõtteviis piisaval määral muutunud, ta ei ole aru saanud sõltuvusega kaasnevatest probleemidest, mille tõttu ei ole temast tulenev oht piisavalt maandatud, et see võimaldaks tema ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
34. detsembri
35. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4