KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 8. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14337 Tsiviilasi XX hagi YY vastu

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaebuse väited ei anna alust maakohtus välja mõistetud summa suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad käesoleva tsiviilasja maakohtus arutamise kulusid ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu. 8. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud hageja kahjuks

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta käesoleva tsiviilasja arutamisel maakohtus põhineb õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire hageja kahjuks ületanud.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline ega mahukas, et rakendada 140 eurost (käibemaksuta) kõrgemat tunnitasu. Hageja soovib õigusabikulude hüvitamist käibemaksuga (140 + 20%), mille põhjal ei saa väita, et kindlaksmääratud esindaja tasumäär jääb alla tavapäraselt väljamõistetud tunnitasule. Kaebuse esimene väide pole seetõttu edukas.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja ega maakohtuga, et eeltõendamismenetluse kulu on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud kulu, mille kostja peaks hüvitama. Hagiavalduse lisa nr 2 kohaselt avaldas kostja vaidluse põhjustanud kommentaari oma nime all. Seega ei olnud hagejal vaja kostja andmeid välja selgitada eeltõendamismenetluse abil. Niisuguses olukorras pole eeltõendamismenetluse kulu tervikuna vajalik ega põhjendatud. Hageja kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus vähendada hageja kasuks välja mõistetud summat, aga kõnealuses osas ei saa hüvitist kaebuse teise väite alusel ka suurendada. Sellele väitele pole vaja täpsemalt vastata.
4. Kokkuvõtvalt jääb maakohtu väljamõistmise osas muutmata. määrus kostjalt hageja menetluskulude hüvitise 12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulu. 13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3